2.Riigi arengutaseme iseloomustamine Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005). Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal. Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6% SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8% ja esimene tööstussektor 4.7% (andmed aastast 2005) . Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis
tühistamist, maa üleminekut nõukogudele jne Nõukogude võimu esimesed kuud - Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga - Venemaa majandus oli 1917. aastal paljusektoriline - a) naturaalne talumajandus, b) väikekaubatootmine, kuhu kuulus enamik käsitöölisi ja talumajapidamisi, c) eramajanduslik kapitalism, d) riigikapitalismi sektorisse kuulusid riigi poolt kontrollitavad kapitalistlikud ettevõtted, e) sotsialistlik sektor - Kõige domineerivam oli väikekaubanduslik sektor, ainuvaldavaks taheti muuta sotsialistlik sektor, kus olid riigistatud ettevõtted - Algas punakaartlik rünnak kapitalile: võeti rikastelt ära nii palju kui saadi - Oluline koht oli nõukogude riigi poliitikas rahvusküsimusel, üheks peamiseks uue võimu eesmrägiks jäi aga sõjast väljumine - Sisepoliitiliste pingete üheks kulminatsiooniks kujunes Asutava Kogu kokkukutsumine ja laialiajamine
11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli itaalia sisemajanduse(SKT) näitajatega maailmas 7.kohal. Turism on Itaalias kõige tulusam sektor. SKT jaotus sektorite kaupa on: põllumajandus 2.3%, tööstus 28.8% ja teenustesektor 68.9%. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor, samuti side- ja 10 transpordisektor üldiselt (näit. kiirteede ehitamine). Ka naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab hetkel üle 40%. Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia
tegevused jm). Selleks, et neid kogeda, vajab külastaja külastuselamust kogeda võimaldavaid ja toetavaid tooteid transporti, majutust, toitlustust ja mitmesuguseid teisi teenuseid. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: · riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud · meedia
olulised impordiartiklid. Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli on ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile. 4.5.2 Keemiatööstus Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKP-st, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt seitsmes. Keemiatööstuses tegutseb 3700 ettevõtet ja sektor tagab töö poolele miljonile inimesele. Sektori käive on ca 34 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid, orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia. Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP, gross national product - GNP) näitab riigi residentide1 poolt toodetud lõpphüviste turuväärtust. RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud selle riigi residentide poolt. 28. Rahvamajanduse ringkäik. Rahvamajanduse ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone, mis kirjeldab majandussektorite vaheliste kauba- ja rahavoogude liikumist. Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii
35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38
võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor. Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist- pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus (haridus, riigikaitse, tervishoid jne.). Turumajandus - majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem, kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus
Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud);
· Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3
läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud ja kapitali hankimine. Teine käik on kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine ja juhtimine, masinate ja seadmete liisimine, varuosade hankimine, tehniline hooldus ja remont, logistika. Kolmas käik on toodete müük, nõustamine, transport, toodete hooldus, parandamine. Teenused jagunevad omandivormi järgi avalik sektor ja erasektoriks. Avalikud teenused on teenused, mida riik või kohalik omavalitsus pakub kõigile. Üldiselt selle tasu on ka väikene. Erasektor on teenused, mida era ettevõtjad pakuvad ja need võivad olla kallimad. Infoühiskonnas on infotöötlemine üks kõige laiemalt levinud teenuseid, sest · Infotoodete väljatöötlemine vajab kõrgelt haritud inimesi · Keerulisem info vajab ka paremini haritud tööjõudu
Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a
Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
· ,,Valge leht" uus algus · Paremad õppimisvõimalused · Loodusõnnetused, sõjad, konfliktid · Paremad elamistingimused (eluase, miljöö, kliima jne) · Tagakiusamine poliitilistel ja usulistel põhjustel · Kultuur · Kogemus, uudishimu Hõive & haridustase www.stat.ee/files/koolinurk 1. Arenenud riigid I kohal teenindus (üle 50%) II kohal tööstus (u. 30%) III kohal põllumajandus, metsandus, kalandus (primaarne sektor, alla 10%) Haridustase kõrge, kirjaoskus üle 90%, tööjõud on kvaliteetne ja haritud 2. Arengumaad I kohal primaarne (üle 50%) II kohal kas teenindus või tööstus Haridustase madal, kirjaoskamatuid palju, odav tööjõud EESTI Põllumajandus 5.3% Tööstus 33% Teenindus 61.4% Linnastumine e. urbaniseerumine Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Arengumaades alla 50%.
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8
pool on palju külmem kui õhk polaarfrondist lõuna pool Troopikasisene konvergentsivöönd on piirkond, kus: Ferrelli rakk kohub Hadley rakuga Keskmised temperatuurid Euroopas oleksid palju madalamad ilma: Põhja- Atlandi hoovuseta Tugeva El Nino puhul: troopilises Vaikses Ookeanis leiab aset oluline soojenemine 10: Avatud lainetsükloni korral asetseb aluspinna ilmakaardil soe sektor: eespool arenevat külma fronti. Vastavalt lainetsükloni elutsükli mudelile on tormisüsteem kõige intensiivsem: süsteemi okludeerumise alguses Teine nimetus kiire ja plahvatava tsüklogeneesi kohta on: pomm Kui aluspinna madalrõhualale voolab rohkem õhku, kui ülal õhu divergentsi tõttu ära voolab, siis aluspinna rõhk madala keskme lähedal: kasvab
sõnastamine ja tegevuse hindamine, vajadusel tegevuse korrigeerimine, muutuste juhtimine, sotsiaalsete aktsioonide läbiviimine, teenuste arendamine, võrgustikutöö, kogukonna nõustamine ja jõustamine 2. Sotsiaaltöö tasandid sotsiaalhaldus, klienditöö, sotsiaalpoliitika. Neid viivad läbi erinevatel tasemel asutused nagu ministeerium, maavalitsus, omavalitsus ja organisatsioonide valdkonnad nagu avalik sektor, mittetulundussektor ja erasektor. Kõik nad teevad koostööd, suhtlust. 3. Sotsiaaltöö meetodid individuaalne töö kliendiga, grupitöö, sotsiaaltöö perekonnaga, kogukonna sotsiaaltöö, juhtumikorraldus, rehabilitatsioon, võrgustikutöö, organisatsiooni juhtimine, avalik haldus ja administreerimine
erialaste teadmistega. Masinaehitus annab olulise panuse jätkusuutlikusse arengusse, sest võimaldab tõhusamat tootmist ning seeläbi ressursside kasutamise sõltumatust majanduskasvust. Samas on üheks suurimaks kitsaskohaks tootmismahtude suurendamisel tööjõu nappus. Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstus omab head positsiooni teiste töötleva tööstuse valdkondade seas. Oma üle 440 tootmisettevõtte ja 34 000 töötajaga on sektor veenvalt kinnistanud oma koha Eesti juhtivate tööstusharude seas, millele on omakorda tõhusalt kaasa aidanud ettevõtetevaheline koostöö mitmel alal, samuti ka riiklike tugistruktuuride (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt.) aktiivne tegevus, investeeringud uutesse kaasaegsetesse tootmisseadmetesse, ettevõtete juhtiva ja tootmispersonali kvalifi katsiooni tõus ning suurem turundusaktiivsus. Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse osatähtsus nii Eesti
Nafta Seadmed Keemiasaadused Toiduained Süsi (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm ) Brasiilia SKT 2009. aastal oli 1128.5 miljardit eurot, mis on tugevalt [le maailma keskmise. (http://www.koda.ee/uudised/teataja-artiklid/euroopa-uudised-monda-riigihangetest-euroopas- ehk-mis-mureks-el-riigihanketurul/) 4 Esimene sektor P]llumajandus Riigis on v'ga soodsad eeldused p]llu harimiseks. Ligi 10% kogu p]llumajanduslikult kasutatavast maast kasutataskse taimekultuuride kasvatamiseks. P]llumajandus toimub peamiselt riigi l]una ja ida osas, sest p]hja pool laiub Amazonase vihmamets.Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. [leharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega.
· Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. · Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. · Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Kuidas avalik sektor osaleb? · Kes määrab aktsiate või osa valitseja? · Kes on vähemusosaluse valitseja? · Kes esindab asutamisel või üldkoosolekul? · Kes moodustab üldkoosoleku? · Kes teostab asutaja- või liikmeõigusi? · Kes määrab AS, OÜ või SA nõukogu? Tsiviilseadustiku üldosa seadus 4 16.03.2010
korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk tööstusjärgseks ühiskonnaks, mis ülemineku preioodil kujunes siirdeühiskonnaks ja seejärel infoühiskonnaks, selle järel kujunedes ühiskonnaks mis sobib nüüdisühiskonna mudelisse. Tööstusühiskond- Põhiline tegevus on tööstus ja ehitus Hankiv ja töötlev sektor põhiline Tööstutstootmine ja tootmisvõimsus majanduses tähtis Võimalikult suure kaubahulga tootmine määras riigi jõukuse Vajati rohkesti konveieritöölisi Töötstusjärgne ühiskond- Kõrgeltareenud tööstusühiskond Kõrgtehnoloogia kasutamine Kirju klassistruktuur Teeninudssektori osatähtsus suurem Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tähtis
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
üürimis- ja äriteenindusse. Suurimad Kreeka investeeringud on tehtud Marfin Panka. Eesti otseinvesteeringud Kreekasse 2007. aastal olid summas 4,5 miljonit krooni investeerituna kinnisvarasse. 17 Majandusharud Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustub teenustesektor 73,3%, tööstus 21,3% ja põllumajandus 5,4%. Teenustesektor Kreeka kõige kiiremini arenev sektor on teenustesektor - turism, laevandus, pangandus. (8) Turism Turismisektor annab 18% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007. aastal külastas Kreekat üle 18,7 miljoni välisturisti, millega Kreeka oli 17. turismi sihtriik maailmas. Ateena Rahvusvaheline Lennujaam "Eleftherios Venizelos" näitab pidevat kasvu, tõusutendents on nii reisijate kui ka lendude arvus. 2007. aastal läbis lennujaama 16,5 miljonit reisijat
majandussüsteem,majandusotsuseid teeb hõim või pere 2.)Käsumajandus- majandusotsuseid teeb kekskvõim,tuntuim vorm on plaanimajandus (NSVL,Kuuba,Liibüa)3.)Turumajandus- ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi.(Eesti,Soome) Monopol ainuõigus toota mingit kaupa,osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalmitsemine ja kohaliku omavahlitsuse asutustest ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest. Segamajandus on majandussüteem kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kusriik sekkub majandusellu. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID on rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud,asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse :
defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid. 12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on:
turismiviisa ühekordneviisa mitmekordne viisa transiitviisa äriviisa teenistusviisa diplomaatiline viisa 21. Reisikindlustus Reisil viibimise ajaks sõlmitud kindlustus, mis korvab reisil tekkinud kahjud. 22. Reisitransport buss, auto, laev, rong, lennuk,.. 23. Atraktsioonid Looduslikud Tehislikud Kliima Avalik sektor Rajatud muul eesmärgil maastik erasektor rajatud atraktsioonina loomastik mittetulundusühing üritused 24. Konverentsi turism, mida peab arvestama + konverentsi ruumid hotelli toad tegevused(õhtune meelelahutus) sõõgid maksetingimused teenindus - palju osalejaid kust tullakse, millise transpordiga
Hostel- toiduvalm. ja -teenust pakkuv 1*-lihthotell 2*-mugavustega 3*- keskklassi 4*- 1.klassi 5*- lukshotell Juhtimisstruktuur- oleneb hotelli suurusest Sihtturu alusel: Ärihotell- äriklientidele, meelitavad ka teisi. Suurim hulk hotelle maailmas, mitmekesised teenused, sest sõltub hetkevajadusest. Lennujaama- äriklientuur, lennuliinide reisijad, töötajad, konverentsisaalid, keemiline puhastus, iluteenused jne Sviithotell- kiiremini kasvav sektor, salong+kööginiss+saun+mullivann, vähe avalikke ruume, iluteenused kokkuleppel vms Kuurorthotell- erinev klientuur, maastikuline koht, vabas õhus aja veetmine Kasiino- 24h kasiino , luksuslikud toad, söökjook Konverentsi-koosolekute, seminaride pidamiseks, pakuvad ja lõbustusi, kaasaegne tehnika Säästuhotell- 1, 2* hotell, hinnaklass madal ja kättesaadavas asukohas Butiikhotell- luksus, eriline arhitektuur, privaatne Teenindustaseme järgi:
Trapetsi kesklik. * Trapetsi kesklik on paralleelne alustega ja vrdub aluste poolsummaga. 32. Kolnurga mediaan. * Kolmnurga mediaaniks nimetatakse liku , mis hendab kolmnurga tippu selle vastasklje keskpunktiga. 33. Kesknurk. * Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis. 34. Ringjoone kaar. * Ringjoone osa tema kahe punkti vahel koos nende punktidega nimetatakse ringjoone kaareks. 35. Ringjoone kl. * Ringi kl on ringlik , mis hendab kaht ringjoone punkti. 36. Ringi sektor. * Mingit osa ringist nimetatakse ringi sektoriks. (Tisprde suurus on 380kraadi). 37. Piirdenurk. * Nurga ringjoone hise otspunktiga klude vahel nimetatakse piirdenurgaks. 38. Teoreem piirdenurgast. * Piirdenurk on pool samale kaarele toetuvast kesknurgast. 39.Ringjoone puutuja. Tee joonis. * Ringjoone puutujaks nimetatakse sirget , millel on ks ja ainult ks hine punkt ringjoonega. 40 .Kolmnurga mberringjoone keskpunkt.
27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset
Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm. 2.3 Meremajandus Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest. Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus. Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet. Emmaste vald on tuntud ka turismipiirkonnana. ( Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003 ) Kuna inimeste igapäevast elu mõjutab väga palju meri, on ka valla majandustegevus seotud laevaehituse, meresõidu ja sadamate rajamisega. Väheviljakas maa ei suutnud juba 19.ndal sajandil rahvast ära toita. Kuna meri on peaaegu ukse all, siis õpiti juba väiksena selgeks paadisõit
pareto-efektiivne jaotus sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata turu puudulikkus - turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes välismõju - kellegi teise tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele ühishüvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta avalik sektor - koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1. majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2. vaba konkurentsi tagamine turul 3. majandusarengu soodustamine 4. tulude ümberjaotamine eelarvepoliitika - valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas
analüüsida klienditeenindust; anda ülevaade enda kogemusest seoses teenindusega. Uurimisülesannete lahendamiseks töötasin läbi kolm teenindus raamatut .Materjali otsitakse nii internetist, kui raamatutest. 2 Pole midagi laiahaardelisemat, ennastsalgavamat ja samas kontratside rohkemat kui teenindus. Siin põrkuvad konkurentidest ettevõtete, tööandjate ja töötajate , teenuseosutajate ning klientide huvid. Teenindav sektor moodustab Eesti majandusest 63%, tuues ettevõtetele viimastel aastatel sisse sadu miljardeid kroone. Teenindusvaldkonnas teenib Eesti oma igapäevast leiba enam kui 200 000 inimest (Äripäev 2005:9). Hea teenindus koosneb mitmest asjaolust. Näiteks on oluline teeninduses hea suhtlus kliendiga. Samuti on väga oluline suhelda kliendiga oskuslikult. Hea klienditeenindaja peab kliendi panema tundma teretulnud inimesena, ta peab saatma kliendile pilguga kinnituse, et klient on alati teretulnud
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
sotsiaal heaolu peavad tagama perekond ja suguvõsa, riik peaks pigem tegelema füüsilise turvalisuse tagamisega, suur rõhk on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Sõja lõppes peale Stalini surma, kujunesid välja 2 riiki: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Majandus Põhja-Koreas on kasutusel isoleerimispoliitika, mis tähendab et rahvusvaheline kaubandus on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja-Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega, metallurgiaga, turismindusega, toiduainete töötlemisega. Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank, millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit. Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won 100 jeon) Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu.
kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg. 23. Promotsiooniplaan: Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil. Aeg Sihtrühm Vajadused Promotsioon Eesmärk (mida Mõõtmine (millal (kellele on (mis põhjusel (reklaam) soovitakse (millised on
sõnatüvedele (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCnteetiline%20keel 19.11.2017) Süntaks Suur osa ejaki keele korpusest on narratiivne, vähese spontaanse vestlusega. Põhiline sõnade järjekord ejaki keeles on alus-sihitis-verb. Kuid vähesed laused järgivad seda mustrit, tavalisem on näha mustreid sihitis-verb ja alus-verb. Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte
Ametisoleva valitsuse kõige üldisemaks eesmärgiks riigieelarve koostamisel on vältida uute võlgade võtmimist. SAKSAMAA OLULISEMAD MAJANDUSHARUD Masinatööstus Autotööstus Keemiatööstus Elektrotehnika Keskkonnatehnoloogiad Bio- ja nanotehnoloogiad Lennu- ja kosmosetööstus Logistika sektor SAKSAMAA TÖÖTURG Saksamaa tööturg liigub rekordite kursil töötajaid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel jätkus langus. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib Saksamaal üleriigiline alampalk. Tunnitasu alammääraks on 8,50 eurot tunnis (bruto), alates 2017
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine -veereostus lisakulu -õhusaaste lisakulu -töötus palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine
Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu -õhusaaste – lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine
Vandenõuteooria (conspiracy theory) arvamus, et ühiskonnas on mingi suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes teiste eest salaja ning enda huvides kontrollivad paljude oluliste sündmuste ja protsesside toimumist. Vandenõuteooria on mingis mõttes eliiditeooria äärmuslik vorm. Enamasti peetakse seda ebateaduslikuks teooriaks. Töö ja majandus Majandussektorid 1. Primaarne sektor põllumajandus, hankiv tööstus 2. Sekundaarne sektor primaarse sektori poolt toodetu töötlemine 3. Tertsiaarne sektor müük, teenindus 4. Kvaternaarne teadus, infotööstus 5. Kvinaarne - riigijuhtimine (Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud) Majandussüsteemid Vahetusmajandus kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskes...
tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu Order of Knights of the Hospital of St John asukohaks ning seejärel Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal.(2) Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.(2) Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.(2) Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal- Fenek (jänesehautis).(2) Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.(1) - Poliitiline süsteem: vabariik; - Pealinn: Valletta; - Pindala: 316 km²; - Rahvaarv: 0,4 miljonit; - Rahaühik: euro.(2)
Keskmine eluiga on naistel 81 ja meestel 75 aastat. Suremus on 10,35 Sündimus on 11,54 Kirjaoskus on 99 % Suurbritannia majanduse struktuur on üsna tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (ca 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent Suurbritannia rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on Briti finants- ja äriteenuste sektor. KAUBANDUS Ajalooliselt on Suurbritannia olnud töödeldud kaupade (lõpetatud tööstustooted ja pooltooted) eksportija ning toidu ja toormaterjalide importija. Suuremad ekspordiartiklid on masinad, seadmed, transpordivahendid, keemiatooted, elektroonika (Suurbritannia on Euroopa suurim arvutite, televiisorite ning arvutikiipide eksportöör). Suurbritannia olulisimad importkaubad on samuti töödeldud kaubad, mille osatähtsus on 85% koguimpordist
väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
