Malta (0)

Q: MIKS REISIDA MALTASSE?

Vastus leiad õppematerjalist: Malta

Keskkool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIKS REISIDA MALTASSE?

SISUKORD
Sissejuhatus 3

Maltast üldiselt 4

Miks reisida Maltasse 5

Arstiabi 7

Ajalugu 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10
SISSEJUHATUS
Euroopas on mitmeid riike, kuhu reisida. Valisin Malta, kuna ta on omapärane oma väiksuse poolest ning temast on huvitav rohkem teada saada. Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud.
Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki.
Teises peatükis on juttu Malta ilmast , soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võib.
Kolmas peatükk räägib, kuidas arstiabi saada riigist ning kuidas ravimeid saada.
Neljandas peatükis on juttu Malta ajaloost ja sealsetest vaatamisväärsustest.

MALTAST ÜLDISELT
Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas - keset Vahemerd . Asustatud on ainult kolm suuremat saart : Malta, Gozo ja Comino.(1;2)
Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.(1)
Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200 . aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu Order of Knights of the Hospital of St John asukohaks ning seejärel Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal.(2)
Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.(2)
Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.(2)
Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal-Fenek (jänesehautis).(2)
Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.(1)

Poliitiline süsteem: vabariik;
Pealinn: Valletta ;
Pindala: 316 km²;
Rahvaarv: 0,4 miljonit;
Rahaühik: euro.(2)

MIKS REISIDA MALTASSE?
Parim aeg Maltat külastada on kevadel, mil kivine saar õide puhkeb. Keskmine temperatuur on siis 19-23 kraadi, taevas muretult pilvine ja vabaõhukohvikutes ning promenaadidel suhteliselt vaikne. Südasuvine kuumus (35 kraadi) ja tohutu hulk puhkajaid on põhjamaalasele ilmselt veidi väsitavad.(3)
Malta pole kõige sobivam koht neile, kes armastavad vedeleda liivarannal. Väikesed rannad on küll olemas, kuid vaevalt suudavad need võistelda Hispaania , Türgi või Tuneesiaga. Malta pole ka eksootiline paradiisisaar, kuid tal on üllatavalt palju muud pakkuda.(3)
Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.(3)
Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist.(3)
Arvukate paleede ehk palazzode ja kirikute ehitamisel ei koonerdatud, sest Malta Ordu liikmed olid pärit Euroopa parimatest peredest. Lisa hangiti türklasi ja mereröövleid, vahel ka kristlaste kaubalaevu rünnates. Ja kuigi Napoleon ajas ordu Maltalt minema ja viis osa kullast ning kalliskividest ise kaasa, on imeilus katedraal ja ordumeistri loss kogu oma uhkuses säilinud.(3)
Malta vana pealinn Mdina asub kõrgel künkal keset saart - see on siin justkui peo peal. Kunagine vilgas pealinnaelu on aga asendunud hääbuva aadelkonna eraldatud oleskeluga. Mdinast leiab vaid kaks restorani. Näiteks Palazzo Constanzos pakutavad rahvustoidud on igati söödavad ja ka taskukohased. Suure salati saab 57 ja prae 85-120 krooni eest. Niigi ajaloolise hõnguga restorani teisel korrusel asetseb vahakujude muuseum , mis külastaja keskaega lõplikult tagasi viib.(3)
Otse linnamüüri taga asub vana rooma villa. Lisaks hästi säilinud siseõue mosaiigile on muuseumis eksponeeritud ka hulga arheoloogilisi leide. Kahjuks on tollest ajast vähe säilinud, sest hinnaline ehitusmaterjal meelitas lammutama . Roomlaste marmorist on Mdina kiriku lävepakk, üksikuid tükke võib aga leida ümbruskonna kitselautade seintest.(3)
Pärast kümneminutilist jalutuskäiku mööda Maltale nii iseloomulikke kitsaid tänavaid, kus pea igal majal romantiline nimi «Vahune Laine» või «Villa Olivia», puust luukidega rõdu ja ukse kõrval jumalaema kuju, leiate end 4. sajandist pärit katakombide juures. Ligi 2000 m2 suurune roomlaste surnuaed oma lõputuna tunduvate käikudega osutub tõeliseks maa-aluseks varjuderiigiks.(3)
Malta on tänapäeval igati kaasaegne ja turvaline turismimaa - uhkeid hotelle ja kõikvõimalikke lõbustusasutusi on kuhjaga. Kõige populaarsem tundub saarel olevat sukeldumine , sest kogu rannik on sukeldumiskoole täis. Nii puhast ja selget vett kui Malta ümbruses kohtab harva. Nähtavus on kohati kuni 30 meetrit. Arvukad koopad ja grotid on koduks põnevale floorale ja faunale. Saare ümbruses olevat ka palju laevavrakke ja lennukeid, arheoloogilistest leidudest tuleb aga kohalikule riigivõimule teatada.(3)
Õhtuseks jalutuskäiguks pakub suurepärast elamust Slima promenaad - ühelt poolt kostub avamerelainete kohin, teiselt poolt ümbritseb ööelu oma käraga. Arvukad restoranid , diskoteegid ja baarid on võrdselt populaarsed nii turistide kui ka kohalike elanike hulgas. Poolsaare tipus särab üle kõige täistuledes Dragonaza Palace , saare ainuke kasiino, mis veidral kombel kuulub riigile ja on seetõttu üks turvaline koht. Kuid Malta ööelu ongi tervikuna turvaline ja lõbus kuni koidikuni.(3)

ARSTIABI
Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva .(4)
Maltat külastavad inimesed, kel on kaasas vormikohane tõend, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Malta kindlustatutega. Haigestumisel võite pöörduda otse igasse riikliku tervishoiusüsteemiga liitunud tervishoiuasutusse. Arstile tuleb esitada vormikohane tõend koos isikut tõendava dokumendiga. Arstiabi pakuvad Maltal ka mitmed erahaiglad ja -kliinikud. Eraraviasutuses tasub patsient raviteenuse eest ise või katab kulud erakindlustus.(5)
Vältimatu arstiabi saamiseks pöörduge otse riikliku haigla esmaabiosakonda, kaasas vormikohane tõend ja isikut tõendava dokument.(5)
Tasuta on Maltal vaid vältimatu hambaravi, mida teostatakse riiklike haiglate ambulatoorsetes osakondades ning tervishoiukeskustes.(5)
Kõik statsionaarses ravis kasutatavad ravimid ja esimeseks kolmeks haiglaravijärgseks päevaks määratud ravimid on patsiendile tasuta. Retsepti saab väljastada vaid riiklikku süsteemi kuuluv arst. Maltal saab ravimeid osta igast jaemüügiapteegist. Ravimite eest tasub patsient ise.(5)

AJALUGU
Õigupoolest meenutab kogu riik ühte suurt tegutsevat vabaõhumuuseumi. Läbi aastatuhandete on kontroll Malta üle tähendanud kontrolli kogu Vahemere regiooni üle. Siin on valitsenud ja oma kultuurist märke maha jätnud foiniiklased , kartaagolased, roomlased , araablased, normannid , Malta ordu, Napoleon ja inglased .(6)
1964. aastal kuulutati välja Malta Vabariik, viimane inglise sõdur lahkus 1979. aastal. Esimesed asukad tulid Maltale umbes 7000 aastat tagasi ilmselt Sitsiiliast. Pisut uuemast ajast (vanus ca 5500 aastat) on pärit vanimad megaliitehitised Xaghra Ggantija, Tarxieni ja Hagar Qimi templid, mis on vanemad kui Egiptuse püramiidid.(6)
Kui pole kindlaid andmeid ega teadmisi, kuidas miski asi on tehtud, ning kui ehitiste võimsus ja kivide suurus (mõned neist kaaluvad kümneid tonne) on nii muljetavaldavad, hakkab inimloomus välja mõtlema legende. Ilusaim neist räägib naishiiglasest, kes kivimürakad oma seljas kaugelt kohale tassinud. Tema raidkuju reprot võib näha Taraxieni templis . Loomulikult pakutakse välja ka teiste tsivilisatsioonide abi ehitusel.(6)
Samasugune teadmatus ja legendid kehtivad ka Clapham Junctioni roobaste kohta, kus terve kaljune pind on täis veetud küllalt sügavaid paralleelseid roopaid. Kes? Millal? Miks? Mismoodi ? Aga üle kogu kõnnumaa levis fantastiline ja täiesti reaalne metstüümiani aroom … Ja Malta linnad! Mööda rannikuäärt sõites jääb sageli tähele panemata, millal üks linn lõpeb ja teine algab. Ikka valged majad, võrratud fassaadid , kirikud, kindlused , sadamad. Lahed täis igat sorti laevu, alates kirkavärvilistest luzzu’dest, lõpetades lõbusõidu- ja sõjalaevadega.(6)
KOKKUVÕTE
Töö on kirjutatud Euroopa riigist Maltast, selle turismindusest ja riigi omapärast.
Käesolev töö kirjutati, et pakkuda võimalusi reisida Maltasse, näidata ja tutvustada riiki, mis paljude inimeste jaoks on olnud tundmatu paik.
Malta on päikesesse uppunud saar, mille ajaloolised rikkused ootavad avastamist. Malta, see on nagu samm tagasi ajalukku – saart on mõjutanud enamus muistseid kultuure. Kuid seal võib leida igaühe jaoks midagi, sest Malta külgetõmbejõuks on peale maailma vanimate ehitiste ka huvitav arhitektuur , vahelduv looduspilt ning soojad ja sõbralikud inimesed.
KASUTATUD MATERJALID

Malta. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Malta 27.02.08.

Malta. URL= http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/malta/index_et.ht m 27.02.08

Gerretz, A. Reisisiht: Malta. – Postimees Extra (laupäevalisa), 1996, 16.11, nr 27.

Arstiabi Euroopa Liidus. URL= http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/riigiti/malta/ 27.02.08

Malta. URL= http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/riigiti/malta/ 27.02.08

Soobi, K. Mõned põhjused, miks minna Maltale. URL= http://www.news.ee.everyday.com/index.phtml/article/2230115?1204137505 27.02.08
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bassbass Õppematerjali autor

Referaat on vormistatud vastavalt standardnõuetele . Sisukord: Sissejuhatus
1. Maltast üldiselt
2. Miks reisida Maltasse
3. Arstiabi
4. Ajalugu
Kokkuvõte
Kasutatud materjalid

Töö sobib ka näiteks geograafia aines.

malta referaat geograafia informaatika

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Malta

Sarnased õppematerjalid

docx

Malta Vabariik

Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2

Geograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu