Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II Inseneri KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
  • Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
  • Mis on kruvijoone samm keerd?
  • Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon?
  • Mis on algebralise pinna järk lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
  • Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind?
  • Kuidas tekib joonpind?
  • Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
  • Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
  • Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?
  • Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
  • Milline on väikseim abisfäär mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
  • Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
  • Kuidas tekib teist järku pöördpind?
  • Kuidas tekib rõngaspind?
  • Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetriaskaldaksonomeetrias?
  • Nimetage tahukate liike
    Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer , kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus.
    • Lihtsamad hulktahukad

    ( Prisma , püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.)
      • Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4.

    Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid
    • Ideaaltahukad

    Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad.
      • Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder( kuup ), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder
      • Nõgusaid ideaaltahukaid ehk nn. tähttahukaid on neli.

  • Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
    Tasakõver asub tervenisti tasandil, ruumikõver aga mitte.
  • Nimetage kõik teist järku jooned
  • Ellipstasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv
  • Hüperbool – tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv)
  • Parabool – tasandiline joon, mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed.
  • Kuidas tekib silindriline kruvijoon ?
    Silindriline ehk harilik kruvijoon on joon, mille tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje.
    Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks.
  • Mis on kruvijoone samm ( keerd )?
    Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks.
    Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks.
  • Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon?
    Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline=
  • Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast ?
    Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga.
  • Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind?
    Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone , mida nimetatakse pöördpinna teljeks.
  • Mis on pöördpinna…
  • …meridiaan? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna meridiaan.
  • …paralleel? Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks.
  • …ekvaator? Suurima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna ekvaatoriks.
  • kael ? Väikseima raadiusega paralleele nimetatakse pöördpinna kaelaks.
  • …vöö? Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks
  • Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
    Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega.
    Laotuvad pinnad:
  • Silindriline pind
  • Kooniline pind
  • Puutujatepind
    Mittelaotuvad pinnad:
  • Silindroid
  • Ühekatteline hüperboloid
  • Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
    Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi – vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu.
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
    Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon ).
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
    Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool.
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
    Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool.
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
    Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.)
  • Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel=
  • Abipindade võte (kasutatakse harilikult)
  • Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand)
  • Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul)
  • Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. )
  • Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks ?
    Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg - või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks.
    Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid – sirg- ja ringjooni. Näiteks
  • Joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged
  • Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned
    Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele.
  • Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?
    Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga.
  • Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
    Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel , annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone.
  • Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon , kui on antud ellipsi teljed.
  • Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
    Kontsentrilis abisfääre (ühise tsentriga) abisfääre saab kasutada lõikumisülesande lahendamisel, kui on täidetud järgmised tingimused:
  • Mõlemad pinnad on pöördpinnad.
  • Nende pöördpindade teljed lõikuvad.
  • Telgede tasand on ekraaniga paralleelne.
  • Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
    Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab.
  • Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
    Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks.
  • Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.
  • Silindrilised pinnad
  • Koonilised pinnad
  • Puutujatepinnad
  • Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/ koonilise pinna lähislaotus?
  • Silindrilisel – ristkülik, trapets , ellips
  • Koonilisel – kolmnurk , ring (ringi sektor ?)
  • Kuidas tekib teist järku pöördpind?
    Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje.
  • Nimetage kõik teist järku pöördpinnad
  • Pöördellipsoid
  • Pöördparaboloid
  • Kahekatteline pöördhüperboloid
  • Ühekatteline pöördhüperboloid
  • Pöördsilinder
  • Pöördkoonus
  • Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud)
  • Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või ümber pikema telje.
    Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu.
  • Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje.
  • Ühekatteline pöördhüperboloid ja kahekatteline pöördhüperboloid
  • Pöördkoonus
  • Pöördsilinder
  • Kuidas tekib rõngaspind?
    Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis , kui ei läbi ringjoone tsentrit.
  • Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
  • Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.
  • Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria
  • Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria
  • Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria
  • Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria
  • Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias?
  • Ristaksonomeetrias – ring
  • Kaldaksonomeetrias –
  • Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ( märkida juurde telgede moondetegurid)
  • Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid)
  • Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid)
  • II Inseneri KT #1 II Inseneri KT #2 II Inseneri KT #3 II Inseneri KT #4 II Inseneri KT #5 II Inseneri KT #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Netuuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    II kontrolltöö küsimused vastustega
    6
    docx

    II kontrolltöö küsimused vastustega

    1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid ehk nn. tähttahukaid on neli. 2

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused
    3
    docx

    Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused

    Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosa

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika 2-kontrolltöö kordamisküsimused
    10
    docx

    Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

    Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetage kõik teist järku jooned

    Insenerigraafika
    Graafika 2-KT
    2
    docx

    Graafika 2. KT

    Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga

    Ainetöö
    Insenerigraafika KT I ja II Kordamine
    6
    docx

    Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides v

    Insenerigraafika
    Kordamisküsimused
    13
    doc

    Kordamisküsimused

    PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid p

    Kujutav geomeetria
    Joonestamise kordamisküsimused 30-79
    8
    pdf

    Joonestamise kordamisküsimused 30-79

    Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''

    Tehniline graafika
    Kujutava geomeetria eksami teooria
    12
    pdf

    Kujutava geomeetria eksami teooria

    01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad k?

    Kujutav geomeetria




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun