Itaalia (4)

Itaalia
Referaat
Juhendaja :
Sisukord
Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Geograafiline asend: 5
Looduslikud tingimused 5
Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 6
Autotööstus-masinatööstus 6
Linnad 7
Piirkonnad 7
Milano 7
Toscana 8
Calabria 8
Veondus 9
Religioon 9
Loodus 9
Haldusjaotus 9
Majandus: 10
Väliskaubandus 11
Ajalugu 11
Välispoliitika 12
Rahvastik 12
Transport 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud allikad: 15
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
Lisa 4 19
Lisa 5 20
Lisa 6 22

Sissejuhatus

Itaalia on oma pindalaga, milleks on 301225 km² üks suurimaid riike Euroopas. Itaalia tunneb kaardi pealt ära tänu sellele, et ta on saapa kujuline, mis vaatamisel eriti silma paistab. Itaalia on tuntud veel kui mägede maa, sest seal on tõesti suured ja ilusad mäed. Kui sinna üles ronida, näeb päris palju silmale huvi pakkuvaid kohti. Viimased taliolümpiamängud toimusid ka Itaalias ja televiisorist sai nähtud päris palju sellest maast, siis see tekitas minus suurt huvi Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus .
Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks.

Üldandmed

Ametlik nimi: Itaalia Vabariik
Pindala:301225km²
Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost.
Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km²
Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku)
Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku.
Haldusjaotus: 20 maakonda , mis omakorda jagunevad 93 provintsiks.
Riigikeel : itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano , sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas.
Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk.
Peaminister : Romano Prodi
Iseseisvus :17.märts 1861
Rahvuspüha: 2. juuni
Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK
Riigikord : Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga. Riigi õiguslik alus, konstitutsioon , kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Konstitutsioon sätestab riigi printsiibid, kodanike õigused ja kohustused ning tsiviil-, eetilised , usulised, majanduslikud ja poliitilised normid.
Riigipea : president Giorgio Napolitano. riigipea valib 7 aastaks ametisse valimiskolleegium, mis koosneb parlamendi mõlema koja liikmetest ning 58 piirkondlikust esindajast.
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn: Fratelli d´ Italia
Usund : Katoliiklus
Riigilipp: vertikaalselt roheline, valge, punane(Vaata Lisa 1,foto 1)
Riigivapp: (Vaata Lisa 1, foto 1.1)

Geograafiline asend:

Lõuna-Euroopast hõlmab Itaalia kuulsa saapakujulise poolsaare, mis ulatub 800 km pikkuselt Vahemerre, ja arvukalt saari, neist suurimad on Sitsiilia ja Sardiinia. Põhjas moodustavad looduslikku piiri Alpid , pikuti läbivad poolsaart Apenniinid . Itaalia asub lähistroopilises vöötmes. Lõuna-Itaalia on seismiline, Etna ja Vesuuvi vulkaani poolest tuntud piirkond. Ühendatuna Vana-Rooma valitsuse ajal, lagunes Itaalia järgnevail aegadel mitmeks rivaalitsevaks riigiks, mis taasühinesid täielikult alles 1870. aastal.(Vaata Lisa 2, foto 2)

Looduslikud tingimused

Kliima: Lõuna-Itaalias valitseb vahemereline , põhjas mõõdukas kliima. Suvi on soe ja kuiv, seda eriti lõunas. Sardiinias ja Sitsiilias ulatub temperatuur 41-45 ° C-ni. Lõunaosas on talv pehme, põhjaosas jahedam ja niiskem. Mägedes on tavaliselt paks lumekate. Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föönd, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.(Vaata Lisa 2,foto 3)
Loodusvarad : Itaalias on vähe loodusvarasid. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas, marmor , asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja-Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Itaalia on vähendanud oma sõltuvust naftast 1975.aastast alates, mil nafta moodustus 71% riigi energiavajadusest. Ikkagi langeb 56% energia tarbimisest nafta arvele. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Tuumaenergia kasutuselevõttu peatas 1987.a. referendum ja selle küsimusega ei tegelda. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe.(Vaata Lisa 3, foto 4).Pärast Tsernobõli tuumajama plahvatsust on rahavahääletuse tulemusena suletud kõik tuumajaamad. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast.

Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

Itaalia kuulub sellistesse organisatsioonidesse nagu nendeks on EL, G10, NATO , O£CD ja OSCE.

Autotööstus-masinatööstus

Perekonnaettevõtete on Itaalia erasektori selgroog . Üks sellised on ka Fiat , mille valdkonda kuuluvad lennukimootorid, telesidevahendid, biotehnoloogia ja autod. Väga suure konkurentsivõimega, uuendusaltid väikse ja keskmise suurusega ettevõtted. Maailma juhtriik tööstuslikku ja toodekujunduse alal ning tekstiili- ja kodumasinate tootmise poolest. Paljude uuendusaldiste firmade seas on ka Fiat (autod), Montedison (plasttooted), Oliretti ( arvutid ) ja Benetton (mood).(Vaata Lisa 3, foto 5)

Linnad

Linnas elab 67% rahvast ja maal elab 33% rahvast.

Piirkonnad

Milano

Itaalias suuruselt teine linn on samuti peamine tööstus- ja kaubanduskeskus. Moe-, rahandus -, ja trükitööstuse keskusena annavad Milano linn ja provints 12% sisemajanduse kogutoodangust. Milano elanikud on Euroopa rikkamad inimesed. Alates 1970. aastaist on toimunud nihe töötlevalt tööstuselt teenindus- ja kõrgtehnoloogiasektori suunas, kus nüüd töötab 50% elanikest. Paljude suurte firmade peakondorid asuvad Milanos, kuid linna majandus sõltub väikestest, väga uuendusmeelsetest ettevõtetest. Linna enese uhkuseks sai hoobi 1992.a., mil ta sattus tähelepanu keskmesse seoses firmade altkäemaksu- ja korruptsiooniskandaaliga. (Vaata Lisa 4, foto 6)

Toscana

Poolel teel Milano ja Rooma vahel paiknev Toscana on teatud moel Itaalia võrdkuju, seda eriti neile tuhandetele välismaalastele, kes on asustanud sinna oma kodu, samuti miljonitele turistidele, keda meelitavad mererannad, mägedel asuvad linnad ja regiooni pealinna Firenze kunstirikkused. Ka see on itaalialik. Et piirkonna majandus sõltub tohutust arvust väikefirmadest, mis ümbritsevad tööstuskeskusi, näiteks tekstiilitööstuslinna Pratot ja nahatööstuskeskust Santa Grocet. Viimase 40 aasta jooksul on need perefirmad muutnud Toscana põhiliselt põllumajanduslikust ühiskonnast suureks tööstuspiirkonnaks ja Itaalia üheks rikkamakspiirkonnaks.(Vaata Lisa 4, foto 7)

Calabria

Itaalia „saapa“ ninaosa hõlmav Calabria on karm mägine ala. Seal on vähe viljakas pinnas, tööstust peaaegu polegi. Calabrias on itaalia suurim tööpuudus. Kohalikud elanikud on Itaalia vaesemad ja ka ühed Euroopa kõige vaesemad inimesed. Teiste itaallaste jaoks on see piirkond nagu teine maailm. Lõuna - Calabrias, kurikuulsa `Ndrangheta maffia kodukohas, on kõige rohkem mõrvu Euroopas. Mõni maffiapiirkond näiteks Natile, San Luca ja Plati, on põhja töösturitelt väljapressitud raha abil saanud suhteliselt jõukaks. Piirkond on Itaalia inimröövide keskus. Riigi eraldatud arenguraha on läinud maffiaklannide kätte, kes kontrollivad 90% ehitus- ja riikliku sektori lepinguid. Investorid, sealhulgas riiklikud koondised , näiteks IRI, mis mujal lõunas on põhilised rahaallikad, on eemale jäänud. Riigi poolt hüljatud, `Ndrangheta ohjeldamiseks liiga nõrgast piirkonnast on paljud kalaabrialased emigreerinud. Pärast 1945. aastat on kuni 1/3 Calabria elanikest emigreerinud Austraaliasse. (Vaata Lisa 4, foto 8)

Veondus

Paljud Itaalia põhiteed on liiklusest ummistunud. Apenniine ületav Bologna-Firenze kiirtee tehakse kaks korda laiemaks. Kavandatakse kiirraudteid (treno ad alta velocita – TAV), mis ühendaksid Torinot, Milanot, Veneziat, Bolognat ja Firenzet ning Napolit Roomaga. Enamik Itaalia ekspordist läheb maad mööda läbi Šveitsi ja Austria ning ainult 16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9)

Religioon

Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.

Loodus

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.

Haldusjaotus

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks.

Abruzzo maakond

Apuulia maakond (Puglia)

Basilicata maakond

Calabria maakond

Campania maakond

Emilia Romagna maakond

Friuli- Venezia Giulia maakond

Lazio maakond

Liguuria maakond

Lombardia maakond

Marche maakond

Molise maakond

Piemonte maakond

Sardiinia maakond (Sardegna)

Sitsiilia maakond (Sicilia)

Toscana maakond

Trentino-Alto Adige maakond

Umbria maakond

Valle d'Aosta maakond

Veneto maakond
(Vaata Lisa 5, foto 10)

Majandus:

Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli itaalia sisemajanduse(SKT) näitajatega maailmas 7.kohal. Turism on Itaalias kõige tulusam sektor . SKT jaotus sektorite kaupa on: põllumajandus – 2.3%, tööstus – 28.8% ja teenustesektor – 68.9%. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor, samuti side- ja transpordisektor üldiselt (näit. kiirteede ehitamine). Ka naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab hetkel üle 40%.

Väliskaubandus

Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.

Ajalugu

Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid , et ajada välja langobardid ; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.
Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia , Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad . Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fašistid. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
1945-92 kujunesid Itaalia poliitikat Kristlikud Demokraadid (CD), kelle võimulolekut iseloomustasid poliitiline patronaaž ja lühiajalised valitsused. 1992. alanud korruptsiooni uurimine viis 1994. aasta valimistel selle süsteemi kokkuvarisemiseni.

Välispoliitika

Alates II maailmasõjast on Itaalia järginud rangelt Põhja-Atlandi bloki välispoliitika joont. Itaalia on olnud üks pühendunuimaid Euroopa Ühenduse liikmeid. Strateegiline Vahemere-äärne asend on teinud Itaaliast ühe NATO keskse liikme alates organisatsiooni asutamisest 1949. NATO Lõuna-Euroopa väejuhatus paikneb Napolis . Alates külma sõja lõpust on Itaalia põhimurre olnud Balkani poolsaarel toimunud rahutused . Kartus , et tuhanded Bosnia sõjapõgenikud võiksid tulla Itaaliasse, on siiski osutunud põhjendamatuks. Islami fundamentalismi tõus Alžeerias ja ÜRO Liibüa-vastased sanktsioonid põhjustavad muret, sest Itaalia sõltub suures osas neist kahest Põhja-Aafrika riigist saadavast energiakandjast.

Rahvastik

Itaalias on märkimisväärselt ühtne ühiskond. Enamik itaallasi on katoliku usku. Itaalial on vähem etnilisi vähemusi kui tema Euroopa Liidu naabritel. Enamik neist on üsna hilised Etioopiast, Filipiinidelt ja Egiptusest tulnud immigrandid. Järsk Põhja-ja Lääne-Aafrikast, Türgist ning Albaaniast tuleva ebaseadusliku immigratsiooni kasv 1980. ja 1990. aastail tekitas parempoolsete tagasilöögi ja karmima kontrolli. 1993.aastal sai ebaseaduslik immigratsioon valimisvõitluse põhiküsimuseks ja põhjustas föderalistlikult meelestatud Põhja liiga loomise. Veelgi karmimad illegaalse immigratsiooni tõkestamise meetmed võeti kasutusele 1995.a. 1950. ja 1960.aastate rasked majandusolud põhjustasid paljude itaallaste väljaränne. Praegu elab välismaal üle 5 miljoni itaallase. Umbes pooled elavad mujal EL-i maades, ülejäänud peamiselt USA-s, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Nagu siis, kui on ka praegu enamik migrante pärit vaesemast lõunaosast (Mezzoogiorno). Põhjaitaallased suhtuvad lõunaitaallastesse ikka veel eelarvamusega. Itaallastel ei ole väga tugevat rahvuslikku ühtekuuluvustunnet, välja arvatud siis, kui kõne alla tuleb sport . Riiklikke institutsiooni peetakse ebapädevaiks ja korruptsioonialteiks. Kokkukuuluvust tuntakse Euroopa suhtes, piirkonniti või kogukonniti, ennekõike aga perekonniti. Suur perekond on Itaalia põhiline sotsiaalse ja majandusliku toetuse saaja. Enamik itaallasi elab enne abiellumist kodus. Abiellumiste arv on Euroopas suurim ja lahutumus väiksem. Sellegipoolest pole katoliiklus suutnud tõsta Itaalia madalaimat sündimust ega vähendada EL-i üht suurimat abortide arvu. Itaalia on pikka aega olnud maailmas juhtival kohal moeloomingu ja disaini alal. Itaallaste suurt huvi moejoone vastu peegeldab tavapärase bella figura- ilusa joone- tähtsus itaallaste elus, sest üldine kõrge elatustase lubab paljudel seda järgida. (Vaata Lisa 6, foto 11, foto 12)

Transport

Sõidetakse paremal teepoolel, kuid jalakäijad mööduvad üksteisest väga kiiresti vasakult. Metroo suletakse pärast keskööd või kella ühe paiku. Parim võimalus taksot saada on selleks määratud taksopeatustest (hotellid sobivad hästi, kuid samaks sõiduks võidakse taksosse võtta ka teisi sõitjaid ning mõnel juhul lisandub taksomeetri arvele hotelli lisamaks). Võtke toitu ja vett linnalähedasse rongi kaasa, kui sõidate kaugemale, kuna seal ei tarvitse olla restoranvagunit.
Üldtranspordis peaksid nooremad loovutama istme vanematele ja mehed naistele. Linnadevahelised rongid on kas locale (need on aeglased, peatuvad igas võimalikus linnas ja neil on ainult üks teenindusklass: teine), diretto (poolekspress, mis siiski palju peatub, aga kus võib olla esimene ja teine klassi teenindus) või ekspresso (kiirongid ainult suuremate linnade vahel, mõned rahvusvahelise teenindusega, kuid enamikus on olemas kõik teenindusklassid).
Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas teie külalised vajavad transporti. Vajaduse korral peaksite eine lõppedes tellima neile takso.

Kokkuvõte

Üsna huvitav oli lugeda ja uurida materjale, saamaks teada maast, mille kultuur ja igapäevaelu meie perega nüüd tihedasti seotud on.
Nii looduslikult kui ka kultuuriliselt on Itaalia Eestist vägagi erinev. Antud tööd koostades oli sellest huvitav lugeda ja analüüse teha. Töö aitas mul tundma õppida teise riigi kultuuri ja majandust sellest saan ma abi ka riigieksmi tegemisel.
Itaalia oli huvitava maastikuga riik, kus esineb mägesid kus saab käia suusatamas ja ka alasid kus temperatuur on suurem ja sobib suvitamiseks.

Kasutatud allikad:

Www.wikipedia.org
Www.google.ee
Raamat“Õpilase Entsüklopeedia “Varrak 2003,Mart Tarmak , Eva Toome, Triinu Pakk-Allmann.
http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html

Lisa 1

Foto 1
Foto 1.1

Lisa 2

Foto 2
Foto 3

Lisa 3

Foto 4
Foto 5

Lisa 4

Foto 6
Foto 7
Foto 8

Lisa 5

Foto 9
Foto 10

Lisa 6

Foto 11
Foto 12
Foto 13