Pärsia referaat (2)

TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUM
Referaat
PÄRSIA
Elis Käsper
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus ..................................................................................................................................3
1. Ühiskond...................................................................................................................................4
1.1 Riik ja ühiskond...................................................................................................................5
1.2 Poliitika ja valitsus..............................................................................................................5
2.Kultuur.......................................................................................................................................6
2.1 Religioon..............................................................................................................................7
2.1.1 Zarathustra õpetus..........................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................9
SISSEJUHATUS
Lähis-Ida on piirkond Kaug-Ida ja lääne vahel. Tegelikkuses on see omaette maailm ja seejuures väga keerukas. Lähis-Idaks võib seda pidada loomulikult Euroopa seisukohalt. Seda piirkonda võib nimetada ka araabia maailmaks , kuna seal elab suur osa araablasi, aga ka palju teisi etnilisi rühmi ning araabia maailm ulatub kaugemale kui Lähis-Ida. Seda piirkonda võib pidada isalmiregiooniks, kuna suur osa elanikkonnast on seda usku, aga paljud on ka juudid, kristlased , bahad, druusid , zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi , mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute , juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht.
Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo , ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne . Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel.
Pärslased kuni aastani 559 kujunesid rahvana välja 1000 eKr ning saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates ning nad olid esialgu Süüria või Eelami alluvuses ja alates 7. sajandist Meedia all.
Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata.
Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi , romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi.
I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased.
Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike- Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia .
ÜHISKOND
Riik ja ühiskond
Pärsia valitsejad, kes VI sajandil allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Egeuse mere ja Egiptuseni, püüdsid alistatud rahvaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. Nad suhtusid alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse üldjuhul suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud omaenda omaenda tavasid kellelegi otse peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitsema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel . Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse.
Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis .
Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu.
Poliitika ja valitsus
Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia : kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib). Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas.
Rembrandt . Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puškini-nim. muuseum . Moskva .
KULTUUR
Religioon
Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku ( algeline indo-euroopa usund ). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot.
Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad.
Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid.
Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid . Need olid preestrid , kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna.
Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuste järgi oli kõige selle taga kuulus õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki . Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha.
Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja – peajumal Ahuramazda (Tark Isand ) ja tema kurjust kehastava vastase – lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos – äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist.
Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevalgi.
Zarathustra õpetus
Zarathustra õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand: Ahuramadzda ehk Tark Isand võitleb Tõe, tema põlisvaenlane Angra Mainju ehk Kuri Vaim aga Vale eest. Maailma läbib leppimatu võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju, Tõe ja Vale vahel. Kõik olendid, olgu jumalad või inimesed, peavad nende vahel valima . Nii Ahuramazda kui ka Angra Mainju püüab inimesi enda poole võita, kuid valik jääb igaühe enda langetada ja tasu selle eest ootab ees alles pärast surma. Õiged pääsevad siis naudinguterohkesse paradiisi (vanapärsia k, 'rohtaeda'), valesid aga ootavad põrgupiinad. Kuid selline võitlus ei jää kestma igavesti , sest määratud on, et lõpuks saavutab Ahuramazda oma vaenlase ja kõigi kurjuse jõudude üle otsustava võidu. Siis tõusevad surnud haudadest ja mägede metallid voolavad suureks tulejõeks, mis kõrvetab patuseid, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu.
Zarathustra
PILDID
Pärsia geomeetrilises stiilis vaip
Pärsia kunst
Pärsia värav
Pärsia Saarkond-Pera
Antiikne kaart, mis näitab Pärsia Lahte tema päris nimega
Pärsia peakate
KASUTATUD KIRJANDUS
„Aasia riikide etikett ja tavad“ Dean Foster
„Inimene, Ühiskond, Kultuur“ Mait Kõiv
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_ajalugu http://www.energyenhancement.org/Zarathustra/zarathustra2.jpg
http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/vana-testamendi-lood-mis-on-paelunud-kunstnikke/rembrandtester.jpg
http://indiest.onepagefree.com/files/Agra%20vaip%202.jpg
http://images.travelpod.com/users/ambough/bellaitalia2007.1182085200.persian-gate.jpg
http://lifegoesonintehran.com/images/10_2008/persians.jpg
http://chestofbooks.com/travel/turkey/constantinople/John-Stoddard-Lectures/images/The-Persian-Embassy-Pera.png
http://www.atlantisbolivia.org/atlantisboliviapart4_files/persian.jpg
11