Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks selline maailm eksisteerib ja kuidas ta on tekkinud?
Vasakule Paremale
Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #1 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #2 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #3 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #4 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #5 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #6 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #7 Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine-ja areng #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 238 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anuliiz Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Universum

Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht,

Füüsika
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika ­ valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt

Karjäärinõustamine
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Üldpsühholoogia
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Teadus
thumbnail
8
doc

Referaat Universumist

Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm.

Füüsika
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

meteoriidisajuna. meteoor Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks Tähtede tekkimine, Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224

Füüsika
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine. ülesannete lahendamine tuumareaktsiooni võrrandi kohta. mudeleid: metall, pooljuht, dielektrik, mõõteriistu: dosimeeter kirjeldada mudeleid: aatomimudel, metall, pooljuht, dielektrik tsooniteoorias, elementaarosake, rakendusi: tuumaenergeetika, kiirguskaitse. Kosmoloogia Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: planeet, asteroid, komeet, meteoor, täht, tähtkuju, galaktika, universum, Päikesesüsteem, valgusaasta, antroopsusprintsiip. oskab kirjeldada Päikest, Päikese- ja kuuvarjutust Maa liikumist, aastaaegade tekkimist. tähe evolutsiooni 1

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt



Lisainfo

Suur pauk, Kosmoloogiline printsiip, Suure paugu teooria kronoloogia, Antroopsusprintsiip, Heisenbergi määramatusprintsiip, Läbipaistev universum

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (8)

xesithy profiilipilt
xesithy: väga põhjalik materjal
21:23 09-03-2009
Evvu112 profiilipilt
Evvu112: väga hea materjal.
19:36 28-01-2014
vetsupott profiilipilt
vetsupott: väga hea materjal
21:23 30-01-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun