EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus
ja keskkonnainstituut
Maastikukaitse
ja- hooldus
Kati
Zoobel
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid
Referaat
aines Loodusvarade majandamise ökonoomika
Juhendajad: Risto Sirgmets,
Paavo Kaimre
Tartu
2014
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katilina
Õppematerjali autor
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda
Arenduskeskuses, mille raames tehakse koostööd ülikoolide ja teadlastega nii funktsionaalse toidu kui ka kliiniliste uuringute valdkonnas. (E-piim 2014) Piimandus on Eesti sajanditepikkuse traditsiooniga põllumajanduse üks tähtsamaid osi. Ka täna on Eesti jaoks oluline, et traditsiooniline majandusharu püsiks ning oleks jätkusuutlik ja uuenduslik ka tulevikus. Lisaks sellele, et piimandus annab paljudele inimestele tööd ja seda enamasti just piirkondades, kus töökohti on vähe ning võimalused kasinad, toob piimandus ka maksutulusid riigikassasse ning tutvustab Eestit oma innovaatiliste toodetega ka mujal maailmas. Nagu näha joonisel üks on piimandus üks Eesti majandusharudest, mille kaubandusbilanss on viimastel aastatel olnud positiivne, seega teenib Eesti tulu ka piimatoodete ekspordist. 250 200 150 Eksport
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused ...........................................................
Ilma inimtegevuseta oleks metsade looduslik osakaal maailmas umbes kaks korda suurem.(1) Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud 13 miljoni hektari võrra, eelkõige metsa istutamise ning põllumaade metsastumise tulemusena. (1) Metsade kasutamise maht puidu saamiseks jääb tunduvalt alla tagavara juurdekasvule. Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast
Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikka id jne. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna -Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel
Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes 3000 aastat tagasi hakkas metsasus, küll tagasilöökidega suurte sõdade ja taudide aegu, järjekindlalt vähenema. Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude
Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud. Referaadi otseseks ülesandeks on lähtuvalt püstitatud eesmärgist pakkuda leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti energeetika alasete arengukavade, Euroopa Liidus vastu võetus strateegiliste plaanide, valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja
teavitatud ja koolitatud iga-aastaselt PLK hooldajaid ning korraldatud PLK-de taimekoosluste inventuure. Piisav varustatus tehnilise abi vahenditega on eelduseks poollooduslike koosluste tegevuskava edukale rakendamisele. Eramaa omanikul või rentnikul on võimalik ala taastamiseks taotleda Keskkonnaametist (KA) loodushoiutoetust või pakub KA eramaa omanikule võimalust taastada poollooduslik kooslus mõne projekti raames. Peale seda on maaomanikul või rentnikul võimalik ala hooldamise eest taotleda PLK hooldamise toetust. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine riigimaadel toimub Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel ja koostöös maahooldajatega. RMK korraldab nendele aladele rendikonkursi ning sõlmib pikaajalised lepingud alade hooldamiseks. Esmase taastamise viib läbi RMK eemaldades alalt likviidse puidu. Lõpliku taastamise teeb loodushoiutoetuse abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid