Maalikunsti loeti Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu ka kalligraafiat. Peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Hiinas oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid. 9. Hiina aiakunstist. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta
Leib on meie laual niivõrd igapäevane toiduaine, et selle puudumist ei kujuta me hästi ettegi. Rukkileib on eestlasi toitnud kümme sajandit, seetõttu võib kindlalt väita, et see on meie rahvustoit. Kuid rääkides rahvustoidust, unustatakse rukkileib siiski teenimatult ära. Meelde tulevad mulgikapsad, kama või verivorstid. Sooviks väga, et rukkileib jääks meie toidulauale ka edaspidi ja oleks aukohal nagu meie esiemade päevil. Taignast küpsetatud leib on sajandeid olnud eestlastele ja üldse peaaegu poole inimkonna põhitoit. Viimastel aastatel on lisandusnud lisaks leivale rohkem saia, makarone ja teisi jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise ,,kütuse", sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest. Leiba tehakse mitut moodi. Vanim, kiireim ja lihtsaim on õhukeste lamedate kerkimata taignast leibade, karaskite küpsetamine, mis vanasti toimus kuumadel kividel või koldetule paistel
Ajalukku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgini jõudmiseks kasutatakse jõudu. Maailmas on väheseid riike, kus poleks võimutsenud vägivald. Üldiselt on selleks sõda, esineda võib ka teatud rahvusgruppide vastu suunatud liikumist, näiteks genotsiidi, kus füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie
probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. Siiski on härra Tamm veendunud, et tulevik kuulub e-raamatutele. Nõustun temaga vaid ühes: kindlasti tuleb periood ajaloos, mil info kolib ekraanidele, kuid sama kiiresti kui ta sinna saabub, ta ka langeb; põhjuseks saab juba see tõsiasi, et elektrivõrk ei suuda nii suurt pinget välja kannatada sajandeid kogunenud raamatumaterjal on väga suur. Karl Martin Sinijärv suhtub e-raamatutesse skeptiliselt. Tema arvates jääb püsima pigem see raamatuliik, mis mugavam on. Uudne elektroniseeritud raamat võib ju põnev olla, kuid selleks midagi huvitavat välja mõeldaksegi, et ostjatele seda müüa ja rahalist kasumit saada. Nõustun temaga täielikult; kui üldine mass liigub moevooluga kaasa, ei tähenda see veel, et leiutatud mõte ka mugavaim valik oleks
Pärisori võis omada majapidamist, kariloomi, perekonda ja tööriistu, tavaline ori aga mitte midagi. Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud. Tavaorjal puudusid vähimatki õigused. Arvan, et talupoegadel oleks olnud õigus elukohta vahetada ning teha just neid põllumajandustöid, mis talle meeldis. Miks tavalisel orjal puudusid igasugused õigused, aga pärisorjal neid siiski oli ? Feodalism kestis mitu sajandeid ning see kaotati täielikult ära alles 17.- 19.sajadil kodanlike revolutsioonide tulemusena. Arvan, et see siiski ei olnud pööre ühiskonnas, kuna minu arvates oli see ikkagi kokkuvõtteks sama hull kui varemgi. Isegi siis, kui kaotati ära see orjade seisus, aga orjad ju siiski olid olemas.
sarnasega. Isamaalisust, riigi hoidmist ja rahvuse säilimise vaimsust annaks ja kannaks edasi vaid meie haritlaskond - õpetajad. Aga ka õpetajad ei suuda oma murede kõrvalt enam lippu kõrgel hoida, sest orjapalk ja elamise koorem on hakanud üle jõu käima. Pole lootustki, et jätame Eesti riigina järeltulevatele põlvedele. Mis veelgi kurvem hävingule määrame ka keele ja kultuuri, mida esivanemad sajandeid arendasid ja hoidsid. Lühidalt öeldes presidendi selleaastane kõne rääkis asjadest mööda. Puudutamata jäid kõik teravad probleemid, mis on ühiskonnas olnud üleval aasta jooksul, alates väljarändest ja elukalliduse tõusuga lõpetades. Ka lõpetuseks olnud jutt Eestist kui metsmaasikast ei teinud kõne maiku oluliselt paremaks. Kõne oleks sobiv olnud, kui me oleksime juba igav Põhjamaa. Paraku oleme poliitiliselt ja majanduslikult seisukohalt
Kompromisse ja alternatiivkulusid on nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisikute tasemal hea selgitada tootmisvõimsuste kõveraga. Pm. toodang (mil. tonni) Tööstustoodang (mil. tükki) 1. 15 0 2. 13 5 3. 11 15 4. 5 25 5. 0 30 Majanduselu uurimine on toimunud sajandeid. Esimesed majandusteadlased olid merkantilistid 16.-18. Sajandil. Nemad arvasid, et riigid peaks konkureerima ja soodustama eksporti, hoidma all kulutused. Füsiokraadid olid 18. saj., väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulevad jumalast. Majanduse 3 põhiküsimust : MIDA, KUIDAS JA KELLELE TOOTA. Majandusteadusel on 2 haru: MIKROÖKONOOMIKA JA MAKROÖKONOOMIKA Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna.
sahh kehtestas riigis sõjaseisukorra. · Rahvaülestõusu juhtis ajatollah Homenei. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh võimust ja lahkus riigist. · 1979.a. naasis Homenei kodumaale ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama Iraani islami-revolutsiooniks. Tuhanded sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. · Homenei eesmärgiks oli peatada Iraani läänestumine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus. · Riigis kehtestati islami seadus e. sariaad. · Võeti vastu ka uus põhiseadus. Selle järgi kehtis riigis parlamentaarne demokraatia valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga, kuid nende otsused jõustusid alles pärast usujuhtidest koosneva nõukogu heakskiitu. Kõrgeim võim kuulus aga Homeneile. · Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest ja allumist islami seadustele
purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall kääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983. Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks. Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese. Messingist täring Tuhatoosid (messingist)
4.etapp: Tänapäev: Hiidlinnad muutuvad veelgi suuremaks ja tekivad ahellinnad. 11.Megalopolised asuvad Euroopas, Ameerikas NT. Blue Banana- asub Hollandi ja Saksamaa peal BosWash -Ameerikas Washingtoni ja Bostoni vahel Tokaido koridor Tokio ja Osaka alad. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Ajas muutunud linna struktuur: 1)Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2)Looduskatastroofid-Nt Pompeii linna mattumine vulkaani alla ja sajandeid hiljem tekkis sinna uus asula. 13. Antiikaja linnas oli olemas turuplats/rahvakoosolekuplats ja tempel. Araablaste linnad oli hästi kinnised ja tänavad olid nii laiad et eesel sai ennast ümber pöörata. Etiooplaste linna tänavapoolsetel külgedel pole majadel aknaid ja Ida-Etioopias paiknev linn on kaubateede ristumiskohas. Brasiilia pealinn oli algselt Rio de Janeiro, taheti et linn oleks ristikujuline, kuid seda ei saadud maastiku eripära tõttu ja pealinn viidi üle Brasiliasse. 14
ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavam...
· Missa-igapäevane peamine jumalateenistus. Missa jaguneb kaheks osaks: · Ordinaarium-muutumatu tekst: koosneb 5 osast: kyrie eleison - issand, halasta; gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid · Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni
Tõenäoliselt kasutas seda esmakordselt Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemis, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeis, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-lise tsingisisaldusega asju on leitud eelaajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti
Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus. Pole siis ime, et pikka aega püsisid uskumused, nagu põhjustaks baklazaanide söömine mitut sorti tervisehäireid alates halvast suulõhnast ja lõpetades vaimsete häiretega. Sajandeid kestnud aretustöö on parandanud viljade maitseomadusi ja suurendanud mõõtmeid, loonud uusi värvuskombinatsioone ja - kaotanud hirmu nende viljade söömise tagajärgede ees. Kõige tuntumad baklazaani värvusvariandid on purpurne, violetne ja sinakasmust. Kõikide nende toonide kujundamises osaleb biokeemiline ühend nasuniin, millel lisaks värvipaleti loomisele on ka tugev toime antioksüdandina ehk teisisõnu liigsete vabade radikaalide kustutajana Kuidas valida, säilitada ja töödelda
rohkem pingutama. Tänapäeval saab kõike paremat ainult raha eest, ilma selleta ei taheta midagi anda ning seetõttu rassivad nad rohkem või otsivad endale tasuvama või mainekama töö. Selle tulemusena on neil rohkem võimalusi osta uhket autot, maja või järjest kaasaegsemat tehnikat. Eestlased uhkustavad oma varaga kaaskodanike ees, et teha nad kadedaks ja panna tundma, et teised jäävad mõne võrra ikkagi alla. Klassikaline eestlane on töörahvas. Töökus on meil püsinud juba sajandeid. Teame põliseid muinaseestlasi, kes juba siis armastasid tööd ja oma maad. Ajad, mis ulatuvad mõisa aegadesse, mil eesti rahvad tegid kõik rasket tööd ja mitte ainult endile vaid ka võõrale. Mõisaaegadele järgnesid oma taluajad, mis nõudsid kogu pere töökust. Talutööst saame eriti hästi aimu lugedes klassiku Tammsaare teoseid, kus on välja toodud talupojaline töökus. Kuid, kui talud otsa said, kui toimus riigivõimu pööre, kadusid nii talud kui ka talupojad
Üleskutsuv kõne: Kas Sina tahad taaskinkida elu? Lugupeetud kuulaja! Kas Sina tahaksid taaskinkida elu? Sul on selleks võimalus. Selleks ei tule veeta aastaid ülikooli arstiteaduskonnas. Selleks ei tule hüpata jääauku. Selleks ei tarvitse tormata põlevasse majja. Tuleb leida vaid pisut vaba aega ja seada oma sammud verekeskusesse, mis asub Tallinnas Ädala tänaval ja Tartus Puusepa tänaval. Just seal võib Sinustki saada doonor. Sõna doonor on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab kinkima, andma, annetama. Doonoriks võib nimetada tervet riiki, kui see abistab teist riiki või firmat, mis oma kasu silmas pidamata toetab mõnda ettevõtmist. Kõige sagedamini aga kasutatakse mõistet „doonor” inimeste puhul, kes annavad oma kudesid või elundi teisele inimesele siirdamiseks. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Eestis on veel laialt levinud arvamus, et v...
Võlve katsid siis tihedamustriline roietevõrk, mille eesmärgiks oli ilu. Selliseid kaunistusi armastati eriti Inglismaal, kus tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega
mail 2004 liitus Malta Vabariik ametlikult Euroopa liiduga. 10. Ajalugu Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu. Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust. Säilinud on paljud iidsed templid. Riik on olnud asustatud umbes 5200. aastast e.m.a. Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks. Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. Eliisa Sarv 10
India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna. Paljud hinduistlikud seisukohad ja traditsioonid võistlevad tänapäeval kogu maailmas, et kindlaks teha hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega.Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega.
rajada uude pealinna Halikarnassosesse endale hauamonumendi – kuulsa vana-aja 7 maailmaime hulka kuulunud Halikarnassose mausoleumi (tänapäeval Bodrum Türgis). Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 42,6 m, alusehitis 38,4 x 32 m). Mausoleum oli kavandatud valgest marmorist nii, et ta oleks nii tempel kui hauakamber (I k). Mausolose kuju triumfivankrilt ja hauakambrit valvav lõvi (Briti Muuseum). Halikarnassose mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581. a. hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Aleksandria tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta 3. saj. eKr. 20 a-ga ehitati (kuulub 7 maailmaime hulka). Valgest marmorist tuletornil oli 3 järku: alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju.
sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid
heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tuntud "tõotatud maad" kui oma ajaloolist kodumaad, araablased seevastu tuletavad meelde, et ka nemad on seal sajandeid elanud. On üsna loomulik, et kaks rahvust omavahel sama kodumaa pärast kaklema lähevad. Mitmeid kriise ja sõdu on põhjustanud religioon. Lähis-Ida puhul saab samuti välja tuua kaks täiesti erinevat usku ja ideoloogiat. Juutidele on kristlus ehk ristiusk olnud ainuõige juba üle 2000 aasta, araablaseid ei saa aga kõigutada islamist, millel on samuti sügavad juured. Moslemid ja kristlased on oma põhimõtetes mõneti vastuolulised, seega juba suutmatud elada ühe katuse all
Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse.
mõned haruldased loomaliigid nagu Florida puuma ja teravkoonalligaator. 6 Loomastik Pildil on pesukaru. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida elavam ajalugu algab umbes aastast 1850, kuigi esimesed hispaanlastest meresõitjad jõudsid rannikule juba 16.sajandi keskel. Olles Euroopas ja kaugemalgi harjunud vaatamisväärsustega, mis kõik pärinevad sajandeid enne Kristust, tundub Ameerika kultuurikiht eurooplasele väga õhukese ja pindmisena. Kui just mitte ühes maailma metropolis New Yorgis, siis kindlasti oma supelrandade ja päikeselise kliimaga meelitavas Floridas. 7 Hispaania 16.sajandi sõjalaev. Ajalugu Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Floridas on olnud väga palju suuri, laastavaid orkaane. Orkaanide tulekut on tänapäevaste moodsate
Üleminekuaastate innukust kirikusse tulemisel võiks võrrelda kevadise lumesulamisega, mis mõneks ajaks tekitab tulvaveed hiljem voolavad jõed jalle oma vanas voolusängis. Kirikul tuli kohaneda leida muutunud ja muutuvas maailmas endale koht. Viistsütikuga tüli tekitasid hädaabi saadetised, oma raha tuleku järel muutus raskeks majanduslik toimutulek"2 Kokkuvõtteks Kuigi ristiusk toodi Eestisse tule ja mõõgaga oli selle tulekuga ka palju positiivseid külgi. Piibel oli mitmeid sajandeid eesti keeles hariduse aluseks. Eesti rahvas muudeti euroopalikumaks ja haritumaks. Tänapäeval on igal inimesel võimalik ise valida, mida ta usub või loeb. 2 Toomas Paul ,,Eesti piiblitõlke ajalugu" lk 794, Tallinn 1999
Kliima suvel 24C-38C. Jõed: Tähtsamaid jõed on Niger, mis läbib suurt osa maast ja Senegal, mis niisutab lääneregiooni. Nigeri sisedelta aladel moodustub jõgi soid, mille ümber on kerkinud Mali ajaloolised linnad ning tekkinud piirkonna kuulsad vanad kultuurid. Nigeri jõe kallastel asuvas Timbuktus (Tombouctous) leidub suurejoonelisi ehitisi, mis tuletavad meelde linna hiilgavat minevikku. Timbuktu paikneb viljakas piirkonnas ning omab jõe näol head ühendusteed: sajandeid pidid kõrbes liikuvad karavanid, mis vedasid põhja poole orje ja kulda ning tõid tagasi soola ja muud kaupa, suunduma läbi Timbuktu. Tähtsa kaubanduskeskusena mängis linn Mali (15-16. saj) ja Songhai (15-16. saj) võimsate riikide majanduses võtmerolli. Taimestik: Taimestik koosneb lõunas metsadest ja savannidest, kus kasvab mimoose, eukalüpte, seibasid ja ahvileivapuid, samal ajal kui põhjas taimkate peaaegu puudub. Loomastik:
Jaan-Hendrik Toom 11 b Kas oskame hoida ühte? Eestlased on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004. aastast NATO liige ning samast aastast kuulub ka Euroopa Liitu. Riigipeaks on president, kelle valib Saeima salajase hääletuse teel neljaks ametiaastaks. Riigikeeleks on läti keel, kuid enim kõneldavad keeled on ka vene, valgevene, poola ja leedu keel. (Eures Eesti, 21.09.2009) Läänemeresoome keeled on mõjutanud läti keelt neist pärineb rõhuasetus sõna esimesele silbile (Dubins, 2006: 9) Läti on sajandeid olnud multirahvuslik. Suurimad muutused toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009) Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse
Tänapäeva Romeod ja Juliad Juba mitmeid sajandeid on olnud Shakespeare'i loodud tegelaskujud Romeo ja Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud
Mina ise jaapani muusikat ei kuula , ma kuulan pigem tänapäeva muusikat. Jaapani muusikal on väga ilus kõla . 3 Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised
Sealt saadakse umbes pool maailma kalasaagist. Suurimad kalapüügimaad on Jaapan, Peruu ja Hiina. Vaikse ookeani põhjast ammutatakse naftat ja mõningaid metallimaake. Vaikse ookeani avastamine ja uurimine Sellest ajast peale, kui Vaikne ookean üldse avastati (eurooplaste poolt), on sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti tundmatut Lõunamandrit. Austraalia, Uus-Meremaa ja kõikide Okeaania saarte avastamine ja uurimine võtis sajandeid. Tänapäeval, kui kõik, ka kõige väiksemad maismaa tükikesed, on avastatud ja põhjalikult läbiuuritud, jätkub ikka veel hulgaliselt tööd geograafidel, okeanoloogidel, hüdroloogidel, bioloogidel ja teistel teadlastel, sest Vaikne ookean on suurim ookean maailmas ja pealmiste veekihtide all on sajad ja tuhanded avastamata saladused. Vaikse ookeani avastamine 25. septembril, 1513. aastal, grupp hispaanlasi, kokku 67
õigusteaduste doktoriks. Ta sõitis Mainzi , kus temast sai kuurvürsti nõunik. 26 aastaselt asus ta elama Pariisi. Siin algas ta kõige viljakam ja suhteliselt pidev tööperiood matemaatikuna. Külaskäigu ajal Londonisse, tutvus ta inglise matemaatikute, nende hulgas ka Newtoniga. Ta võttis ka osa Londonis Kuningliku Seltsi istungitest, kus demonstreeris ka oma arvutit. Möödus vaid 11 aastat, kui Leibniz avaldas oma töö diferentsiaalarvutuse kohta, see andis põhjust sajandeid kestvaks vaidluseks kes oli ikka esimene, kas Newton või Leibniz. Leibnizis olid mingil arusaamatul kombel ühendatud visa õpihimu ning hämmastav kergemeelsus, täiesti hoolimatu suhtumine oma geniaalsesse mõistusesse. ,, Matemaatika oli minu jaoks meeldivaks ajaviiteks" , tunnistas ta naerusui. Ta vestles meelsasti Venemaa tsaari Peeter Suurega.Seega võib oletada, et Leibniz mõjutas mingil määral ka vene Teaduste Akadeemia rajamist.
Tähtpäevade puhul on aga ühendatud eestlaste enda muistsed pühad mõne pühaku päevaga. Tuntuimad neist pühadest on jaanipäev, kadripäev ja mardipäev, kuid võib ka mainida jüripäeva, mihklipäeva, peetripäeva, tõnisepäeva jpm. Muutuseid ja mõjutusi on olnud palju seoses kristluse saabumisega, mis tõi meie rahvale uue tähenduse vaimuelust, mis omakorda lõi uusi vaateid ning andis juurde teadmisi asjust, millest varasemalt inimestel aimugi polnud. Ning jäljed sajandeid tagasi toimunust on püsinud siiani. Me ei mõtle neile asjadele küll tihti kuna oleme juba harjunud sellega, mis meid on terve elu ümbritsenud, aga veidi tagasi mõeldes saame aimu sellest, et hoolimata füüsilisest ikestatusest sai meie vaim tänu vallutajatele rohkem vabadust.
Kuid ajakirjandus kirjutas sellest ning sügisel räägiti isegi demokraatlikust kriisist Eestis. Eestis ongi meedia mõju tohutu suur, sest Eesti on väike riik ja enamikel on kätte saadav internetiühendus. Kuna Eesti on väike, on kõik uudised kiiremi ka tervele rahvale teada. Ajakirjandus on internetiajastul mõjutanud inimesi väga palju ning kuigi on positiivsete mõjude hulgas ka negatiivsust, siis usun, et inimesed ei oleks nõus elama infopuuduses nagu elati sajandeid tagasi. Marie Lisette Luha
Happesademed võivad esineda vihma, lume ja uduna. Happesademed on kahjulikud eriti taimedele, lilledele, puudele ja põõsastele. Kütuse põletamisel tekivad saastained. Kahjulikud ained satuvad vette ja toiduainetesse. Söögi ja joogiga võivad need ained jõuda inimese organismi, põhjustada mürgitust ja teisi haigusi. PRÜGI JA RÄMPS! Prügi ja rämps- see on meile kõigile olnud probleemiks juba sajandeid. Loomulikult on nüüd - 21. sajandil kasutusele võetud mitmeid loodussõbralikke meetmeid, kuidas prügi loodusest ja meist kõigist võimalikult kaugel hoida. Ikka ja jälle leidub aga inimesi, kes lihtsalt viskavad mõtlematult kommipaberi maha või viivad prügikottide kaupa oma rämpsu metsadesse. Selline käitumine on jube ning selliseid inimesi peaks kohus karistama ning karistuseks võiks olla ühiskondlik töö. Vahest siis nad mõistaksid ja rohkem ei teeks. Mis, aga juhtuks kui me
Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria Don Giovanni, ka Don Juan ( 1787) olenevalt keelest, it, pr, hisp. erinev. Euroopas sajandeid tuntud legendi põhjal Peategelaseks Don Juan - edukas naistemees, tema teener Leporello, kes DG poolt võrgutatud naistest registrit peab. Kõrvuti koomiline ja traagiline. M suhtus DG üsna mõistvalt, ei näinud temas ainult petist ja võrgutajat, vaid ka nakatavat elurõõmu ja nooruslikku kirge. Arvatakse, et mõjutajaks oli M mõtisklus oma enda elu üle. Teose loomise ajal suri M isa, kes poja eluviisidega sugugi rahul ei olnud. Vahuveiniaaria DG ja Zerlina duett
tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiinas harrastati juba maastikku iseseisva teemana juba 4 sajandil. Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat. Maal on tehtud paberist- või siidirullile. Mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. 9. Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10
alamtsivilisatsioonideks. islami tsiv. puudub üks kindel liider riik, puudub keskne keel või rahvus. sesmised konfliktid selle tsivilisatsiooni sees on paratamatud, seega sunniitide konfliktis shiitidega ei lükka veel huntingdoni väiteid ümber. 5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt olnud tatarlaste võimu all, seda tsiv. peab huntingdon rebestatud tsiv.,peamiselt peab ta venemaad rebestatud riigiks, kus nii eliit kui rahvas on olnud juba sajandeid lõhestatud selles osas, kas kuuluda rohkem läände või Itta. 6. Ladina-ameerika- autoriaarsem, korporatiivsem, ütlaselt katoliiklikum kui lääs ning selles on ka suurem ja jäävam mõju pärismaistel kultuuridel 7. aarfrka tsiv.- sahaara kõrbest lõunapoole jäävad riigid, kus domineerivad kristlus ja animism. 8.huntingdon ei maini eraldi budistliku tsiv. , kuid võiks eristada ka selle. sellesse kuuluksid tiibet, mongoolia, sri lanka, kampuchea , myanmar,
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes. Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu, akvedukte, sillutatud teid... Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele. Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult
Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõ...
Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid, nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev. Selle võiduka päeva nimel pingutasid paljud eestlased
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud juma...
lühendit ei lisata. Vaid erandkorras ja segaduse vältimiseks võib aastaarvule lisada pKr. Näiteks esimene Rooma keiser Augustus sündis 63. aastal eKr ja suri 14. aastal pKr. Nõukogude-aegsetes raamatutes, kus Kristuse mainimist ei soositud, kasutati lühendite eKr ja pKr asemel lühendeid e.m.a ja m.a.j, mis tähendavad enne meie ajaarvamist ja meie ajaarvamise järgi. Aja määratlemisel kasutatakse ajalooraamatutes sageli lisaksaastatele ka saja aasta pikkusi ajavahemikke ehk sajandeid ning tuhande aasta pikkusi ajavahemikke ehk aastatuhandeid. Tavaliselt kasutatakse ajaarvamiste juures Rooma numbreid. Näiteks: keiser Augustus sündis I sajandil eKr. Rooma numbreid kasutatakse ka valitsejate nimedes. Näiteks: Rootsi kuningas Karl XII elas aastatel 1682-1718. Kristuse sünnist lähtuv ajaarvamine pole kaugeltki ainus alus kalendrite koostamisel. Sammuti pole Kristuse sünniaasta selleks ainsaks lähtepunktist, millest aastate lugemist alustatakse
· Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele.
Tunnetus: Tunnetav vaim seisab masinast väljaspool ja tunnetus- kui see õnnestub- on reaalsuse kujutis või pilt sellest Tunnetuse ideaal- objektiivsus: sama asja vaatlevad eri vaatlejad peavad jõudma samadele tulemustele. Sest tulemused on määratud asja (objekti) omadustega. Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine Määras teaduste jagunemise loodus- ja vaimuteadusteks Siit on pärit meie ettekujutus tegelikkuse ja selle tunnetamise vahekorrast Positivism Rajaja Auguste Comte Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil. Positivsim binaarne: mis ei ole objektiivne, on subjektiivne
Hanna-Maria Ulm KOSMETOLOOGIA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on koostada ülevaade kosmetoloogia ajaloost ning iseloomulikest trendidest kosmeetikas läbi aegade. Kõik kasutatud kirjandus on elektroonilised materjalid 2 Välimus ja ilu on alati olnud naiste elu, hoolimata ajastust, sajandist või aastakümnest. Muutused olid aeglased ja vähem tuntud sajandeid varem, kuid alates 20-dast sajandist on stiilid ja suundumused muutunud aina kiiremini. Siiski muutuse järgi kosmetoloogias, rõiva stiilides, tarvikutes ning juuksehoolduses saab avastada palju rohkemat kui pealiskaudses ajaloos. Need muutused annavad ülevaate naiste sotsiaalsetest rollidest läbi ajaloo, samuti ka kuidas naised vaatasid iseend. Kosmetoloogia ajalugu näitab iga ühiskonna mõistet füüsilisest ilust. Kus ja millal kosmetoloogia alguse sai?
ilma Roqueforti juustuta on nagu kaunis naine ilma silmata". Casanova kinnitas, et "Roquefortil on jõud taastada armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust". Roqueforti või sellesarnast juustu on mainitud juba 79 pKr, kui Plinius Vanem kiitis selle rikkalikku maitset. 1411. aastal andis Charles VI Roquefort-sur- Soulzoni küla elanikele monopoli juustu valmistamiseks samal viisil, nagu nad seda juba sajandeid teinud olid. 31. augustil 1666 sai Roqueforti juust oma "lettres de noblesse" ("aadlikirjad" ehk patendi, tõestamaks oma üllast päritolu). Nimelt andis Toulouse'i linna parlament välja seaduse, mille kohaselt on vaid Roquefort-sur- Soulzoni koobastest pärit juust tõeline. Seega kuulutati kõik juustud, mis olid pärit mingist muust kohast, võltsinguks. Uudis võeti kõikides Toulouse'i linna valitsuse alla kuuluvates linnades ja asulates pühalikult vastu.
See on ka üks ainulaadsemaid asju maailmas, mistõttu on see märgitud UNESCO pärandite nimistusse. Meie riik on ka ainulaadne oma suurte metsade poolest. Tervelt umbes 50% Eestist on kaetud metsaga, mis on ligi 2,2 miljonit hektarit. Räägitakse küll, et metsade langetamine on Eestile ohtlik, kuid seda istutatakse koguaeg juurde ning oleme metsade rohkuse poolest siiski üks rikkamaid maailmas. Nii suuri metsavarusid kui praegu pole Eestis olnud sajandeid. (Pärt, s.a.) Eestlased on läbi aegade näidanud oma häid tulemusi spordis. Juba 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul tuli ligi 40. korral maailmameistriks maadleja Georg Lurich. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel võidutses 60-70ndatel tõstja Jaan Talts, kes OM’il võitis 7 kuldmedalit ja 3 hõbemedalit ning tuli 41. korral maailma meistriks. Nemad ongi need, kes Eesti spordis maailmatasemele tõid. Tänapäeval on maailmakuulsaid sportlased nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
