Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas oskame hoida ühte? (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Jaan-Hendrik Toom 11 b
Kas oskame hoida ühte?
Eestlased
on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma
see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat
olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas
üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte
hoidvaks rahvaks.
Eesti
ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel
kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud
vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse
rahvana. Ärkamisajal hakati ka tähelepanu pöörama oma
rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi – laulupeod - ning pandi alus
järjepidevatele teatrile ning ajalehtedele. Eriti suurt tähelepanu

Kas oskame hoida ühte #1 Kas oskame hoida ühte #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t2ring Õppematerjali autor
Kas oskame hoida ühte referaat, 11 klass.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti

TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. * 23.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

ENSV ja Eesti taasiseseisvumine

miinimumilähedased. Augustiputsi mahasurumise loorberid langesid B.Jeltsinile. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6.sept 1991a tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Sept-s võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega vastu ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO); Eesti oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. Kirjelda Gorbatsovi katseid NSVL-i koos hoida Tugevnev rahvuslik vabadusliikumine sundis otsustavamalt tegutsema M.Gorbatsovi, kelle eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Novo-Ogarjovas jõudsid NKL-i president ja 9 liiduvabariigi juhti kokkuleppele, märtsi lõpul avaldati keskajalehtedes ühisavaldus ( nn 9+1 avaldus), millega avalikkust teavitati sõlmitud kokkuleppest ja uue liidulepingu põhimõtetest. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir

Ajalugu
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Tsaar Peeter I tõi 1700 jaanuaris oma väed narvasse Poola ­ saada tagasi kaotatud alad. Kuningas August II vägedega Riias, pommitamine ja piiramine Taani ­ haarata Läänemerel ülemvõim. Kuningas Frederik IV väed ründasid Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal ­ edutu. Taani oli sunnitud rahu paluma Rootsi ­ kaitsta enda territooriumit 1703 ­ Sankt-Peterburgi rajamine 1709 ­ Poltaava lahing Ukrainas 1710 ­ Vene võim Põhja-Eesti üle, Rootsi ei suuda enam Liivimaad enda käes hoida 1721 ­ Uusikaupunki rahu. Rootsi oli sunnitud loobuma kõikidest oma valdustest Liivimaal. Algas Vene aeg Sõda andis tagasilöögi rahvaharidusele 1739 ­ Piibel eesti keeles. Anton Thor Helle 18. sajandil Eestis levinud usuvoolud: Pietism ­ levis siinsete kirikuõpetajate hulgas, olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Perestroikast iseseisvumiseni

Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 2 Sissejuhatus. Perestroik

Ajalugu
thumbnail
11
wps

Küüditamine

seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941. aastal vahetult enne seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Küüditatud saadeti Siberisse loomavagunites. Need vagunid olid inimesi täis tuubitud. Olid palavad ilmad ja inimestel ei olnud neis vagunites midagi juua. Enamus väikesi lapsi surid teel Siberisse. Siberisse kohale jõudes ei oodanud neid seal mittemiski. Neil tuli nullist alustada. Mõnel pool pandi küüditatud venelaste taredesse elama, venelastega ühte tuppa. Mõnikord jäeti aga jäeti täiesti lageda taeva alla. Kõikidest asjadest oli suur puudus. Ka Siberis surid paljud inimesed nälga ja haigustesse. Teine suur küüditamine toimus 1949. aasta 25. märtsil. 2 1941. AASTA KÜÜDITAMINE Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit aastal 1941. Saadi kätte umbes 10 000 inimest, kes saadeti Siberisse või vangilaagrisse, ilma igasuguse seadusliku aluseta

Ajalugu
thumbnail
32
docx

Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Toimus Tiit Madissoni kõne, sõnavõtud, ühislaulud ja luuletuse esitamine. Hiljem koondusid Hirvepargi miitingu korraldajad ja nende aktiivsed toetajad Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiks. Hirvepargis olid kohal ETV, E-Raadio, „Aja Pluss“, „ Moskow News“ ( nt. lauldi: „Meil merevoos on vabad“) Meeleavaldus lõppes „Kui Kungla rahvas…“ laulmisega, sest Eesti hümni sõnad polnud rahval peas. Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP-

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu ­ maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja k

Kultuurilugu
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandajate julgeoleku määramine, eriside kindlustamisne, välisraadiojaamade sedamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

ultramatriin profiilipilt
ultramatriin: Suurep2rane, ait2h!
17:08 19-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun