Saastatud õhk on ohtlik (0)

SAASTATUD ÕHK ON OHTLIK!
Saastatud õhku toodavad tehased, autod, inimesed jne. Õhusaaste on loomulikult kahjulik kõigile inimestele. Eriti ohtlik on see aga astmaatikutele, vanureile, lastele, suhkruhaigetele ja hingamis - või südamehaiguste käes kannatajatele. Autotranspordist tulenev õhusaaste põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu , allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide , seina- ja põrandakatete, koduelektroonika ning mööbli tõttu, millest lendub õhku mitmeid inimesele kahjulikke mürgiseid kemikaale. Kütuse põletamisel tuleb korstnast suitsu, automootori heitgaasidest satub õhku kahjulikke ja mürgiseid aineid. Kõrgest vabrikukorstnast eraldub koos suitsuga väga väikesi tuhaosakesi. Kõiki neid aineid kannab tuul laiali, isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele tekkekohast. Eriti rohkesti on saastaineid tehaste ja bussipeatuste juures. Seepärast pole soovitatav elava liiklusega tänaval kaua viibida. Mootorsõidukite heitgaasid sisaldavad mürgiseid süsiniku-, väävli- ja lämmastikuühendeid, vingugaasi jm, mis põhjustavad inimestel sissehingamisel mürgitust, kopsukahjustusi, ülitundlikkust, vähktõbe jt haigusi. Prahi põletamisel ja lõkke tegemisel visatakse tihtipeale tulle kummist, plastist ja teistest tehismaterjalidest esemeid. Nii võivad tekkida väga mürgised ained. Kilekottide ja tehisnahast asjade põletamine on erakordselt ohtlik. Nendest eralduvaid gaase on kasutatud sõja ajal isegi mürkgaasina. Vanade autorehvide põletamisel tekib must tahmav suits, mis osutab ebatäielikule põlemisele. Koos tahmaga satuvad õhku vähktõbe põhjustavad ühendid. Kahjulike ainete tahked osakesed sadestuvad aeglaselt maapinnale, sealt vette ja taimedesse, näiteks teraviljadesse, aed-ja juurviljadesse. Nii joogivee kui ka taimsete ja loomsete toiduainetega (piim, juust, lihasaadused, kalatooted ) jõuavad kahjulikud ained loomade ja inimeste organismi. Kindalasti oled tundnud tehismaterjalidest valmistatud põrandakatete, tapeedi ja vaipade müügikohtades erilist lõhna. See võib panna kurgu ja silmad kipitama ning pea valutama . Need tooted lõhnavad tooraine järele, millest nad on tehtud. Paljud toorained on väga mürgised. Enne kasutamist peaks uut põrandakatet või vaipa kindlasti väljas õhu käes hoidma, et ebameeldiv lõhn kaoks. Ehitusmaterjalide värviosakonna tunned ära juba lõhna järgi. Värvide ja lakkide kuivamisel eraldub väga kahjulikke mürgiseid aineid. Seepärast peab ehitus-ja remonditöödel ruume hoolikalt õhutama. Isegi siis, kui värvilõhna pole tunda, võib õhk mürgine olla. Et ohtlikku haigestumist vältida, pole soovitatav hoida värvipurke eluruumides ega ööbida värskelt värvitud toas. nimest ümbritsevad tehismaterjalid , millest eraldub õhku kahjulikke aineid. Kütuse põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis ärritavad hingamiselundeid ja silmi ning põhjustavad bronhiiti. Taimedes hävib klorofüll, puude okastele ja lehtedele tekivad pruunikad täpid-nad kolletuvad ja varisevad. Väävliühendid reageerivad õhus vihmaveega ja moodustavad happeid , kusjuures tekib üks happesademete liik-happevihm. Niisugune vihmavesi võib olla mürgine ja sama hapu, kui hapupiim või õunamahl. Kindlasti oled näinud suvel kollaste ja varisenud lehtedega või okastega puid, mis on selliseks muutunud happevihmade toimel. Happesademed võivad esineda vihma, lume ja uduna. Happesademed on kahjulikud eriti taimedele, lilledele, puudele ja põõsastele. Kütuse põletamisel tekivad saastained. Kahjulikud ained satuvad vette ja toiduainetesse. Söögi ja joogiga võivad need ained jõuda inimese organismi, põhjustada mürgitust ja teisi haigusi.
PRÜGI JA RÄMPS!
Prügi ja rämps- see on meile kõigile olnud probleemiks juba sajandeid. Loomulikult on nüüd - 21. sajandil kasutusele võetud mitmeid loodussõbralikke meetmeid, kuidas prügi loodusest ja meist kõigist võimalikult kaugel hoida. Ikka ja jälle leidub aga inimesi, kes lihtsalt viskavad mõtlematult kommipaberi maha või viivad prügikottide kaupa oma rämpsu metsadesse. Selline käitumine on jube ning selliseid inimesi peaks kohus karistama ning karistuseks võiks olla ühiskondlik töö. Vahest siis nad mõistaksid ja rohkem ei teeks . Mis, aga juhtuks kui me prügi ära ei viskaks? Arvatavasti oleks sel juhul olukord meie kõigi jaoks katastroofiline. Taimed häviksid, loomad ning inimesed oleksid pidevalt haiged. Kui me prügi enam ära ei viskaks, siis oleks igal pool kole ning ka haiseks vastikult. Kas siis üldse enam inimesi, loomi ja taimi oleks? Või me upuksime endi toodetud prügi kätte. Kahjuks on prügi, rämps ja solk vältimatu. Seda lihtsalt tuleb. Kui me sööme, peame taldrikud ja klaasid ära pesema, kui me pakendites asju ostame , peame pakendid kusagile panema jne. Loomulikult lagundavad bakterid suure osa prügist ära, kuid bakterid ei suuda lagundada kilekotte, jogurtipakke ja teisi plastmassist ja kilest esemeid.
2