Kuidas aega arvestati (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Juljuse - Gregooriuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on

Astronoomia

9

docx

Astronoomia - kalender

Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Jaanuar - Januarius ehk Januse kuu oli pühendatud rooma väravate, sisse- ja väljapääsude kaitsejumalale, kellel oli kaks nägu: üks vaatas ette-, teine vaatas tahapoole. Veebruar - ehk februaris oli puhastuskuu, mil Roomas toimusid iga-aastased kultuslikud puhastuspeod februa`d. Aprill - Aprilis on tulnud sõnast apricus, mis tähendas päikeselist aega. Mai - Jupiterile, võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu. Juuni - Junius, Rooma riigimehele Marcus Junius Brutusele pühendatud kuu. Brutus juhtis Caesari-vastast vandenõu. Surres lausus Caesar tuntud lause: "Ka sina, Brutus!" Juuli - Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu. Pärast vandenõu ohvriks langemist tõstis senat ta jumala seisusesse: Tema sünnikuu Quintilis (viies kuu) aga nimetati ümber Julius`eks.

Astronoomia

9

doc

Vana-Rooma

neid mõlemaid nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Rajas Konstantinoopoli linna. 6. Selgita ja lisa pildid kõigile. Mirmillo ­ gladiaator mõõgaga Secutor ­ Secutor on vasakpoolne suure kilbiga ning väikese mõõgaga, retiaar parempoolne võrgu ja puust odaga. Hoplomachus ­ gladiaator odaga 7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes. Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, kuid vastupidi, siis hukati 8. Kuidas nimetati seda voodi moodi aset kus roomalased süües lebasid. Trikliinium 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) SEDA ME EI TEA 10. _______Patriits________________Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus

Ajalugu

12

docx

Gaius Julius Caesar

Kuu hiljem toimus järgmine lahing Bibracte lähedal. Caesari käsutuses oli 30 000 leegionäri, 20 000- st gallist koosnev abivägi ning 4000 galli ratsanikku. Andmata oma vägedele taganemis- võimalust, võttis ta oma leegionide komandöridelt hobused ära, nõudes neilt võitlemist iga hinna eest. Lahing lõppes helveetide purustamisega. Viimased tunnustasid Rooma ülevõimu ning pöördusid Caesari nõudmisel kodumaale tagasi. Veel kuu aega hiljem, augustis-septembris, purustas Caesar Elsassis Mühlhauseni juures germaani hõimu seekvanide väe. Seekvanid küll ründasid Rooma sõjalaagrit, kuid Caesar provotseeris neid ise. Seekvanid tõrjuti Reini jõe taha. 57. Aasta kevadel astusid Rooma vastu välja Gallia kirdeosas elavad belgid. Kui Caesar viimste ettevalmistustest kuulis, otsustas vastast ennetada ja tungis ise belgide aladele. Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale

Õigus

24

doc

Vana-Rooma

nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Ta rajas Konstantinoopoli linna 6. Selgita ja lisa pildid kõigile. Retiaar- võrgu ja puust odaga (parempoolne) Secutor- suure kilbiga ning väikese mõõgaga (vasakpoolne) Mirmillo- gladiaator mõõgaga Hoplomachus - gladiaator odaga 7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes. Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, näpp vastupidi, siis hukati 8. Nimeta Rooma riideesemeid (soovitavalt võõrsõnad), lisa pilt 1. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist. 2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3

Ajalugu

14

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

võimu ülistamiseks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas aga ka võimekaid karjamehi , et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Tema taotlusi aitad ellu viia tema rikkas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid , toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused viljakaks loominguks. Maecenas oli tol ajal nii tähtis et tema järgi said pandud kultuurisoosija üldnimetus-metseen. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Kõige enam tõuseb esile Vergilius oma teosega ''Aeneis'' min on pühendus Vergiliuse roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Augustusel oli auväärseima senaatori tiitel, ta võttis endale imperaatori tiitli (käskija). Oma nime ees kasutas Augustus kasuisa Caesari nime, Caesari nime kasutasid samamoodi ka järgnevad valitsejad ja nii tuligi Caesari nimest ainuvalitseja tiitel ­ keiser. Augustuse ajal polnud Senatil ja magistraatidel enam

Ajalugu

7

docx

Allikaõpetus

paremas valguses. Näidatakse autorit heledates , vastaspoolt tumedates toonides. Üsna tavaline on ,et memuaaride kirjutaja tähtsustab üle oma tegemised ja laseb fantaasial lennata.Viimasel ajal on erakordne menu saatnud elulooraamatud. Elulooraamatutes räägitakse kellegi elust ja see inimene on tavaliselt tuntud. Ta on kas kirjutanud oma bibliograafi ise või on see kirja pandud kellegi teise poolt, mis eeldab uurimistööd. Elulood on osa ajaloost, mis peegeldavad seda, kuidas inimesed näevad ja kirjeldavad maailma ning kuidas üksikisiku saatusest kujuneb ajalugu ja vastupidi. On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud ­ grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed. 5. Kronoloogia def ja põhimõisted Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Tegeleb ajamõõtmisega. Õpetus ajaarvestamissüsteemidest. Õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo

Eesti keel

10

doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg Iseloomusta kuningate aega. Rooma varane ühiskond Roomas valiti kuningaid rahvakoosolekutel ja ta valitses koos senatiga. Arvatakse, et Roomas on kokku olnud 7 kuningat. Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma

Ajalugu

Kommentaarid (0)