Ida-Maad (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad

India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr.

Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel , mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist.Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse.

India skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus ; kehad on nii painduvad, nagu oleksid nad ilma luudeta. Maisetest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, niisamuti mitte anatooniast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjalideks on põhiliselt kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi.India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef.

Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias 9 sajand. See on üks paremini säilinud budistlikke templeid Kagu-AasiasTempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkis aga 72 kellakujulist stuupat. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa, mis sümboliseerib nirvaanat.
Angkor Wat Kambodžas 12 sajandil.Asub see siis Kagu Aasias. See on arvatavasti kõige suurem religioone maja terves maailmas. Seal on palju imeilusaid skulptuure seintel mis kujutavad tantsijaid ja muusikuid 12 sajandil. Mõned ütlevad et see oli koostatud Surgavarman II poolt, aga teised ütlevad, et arhitekt on teadmatta Tänapäeva inimesed on hämmingus selle ehitise suurusest ilusast skulptuurist ja arhidektuurist.

Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest.
Raudne pagood , Pailou Xidis

Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale.

Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellmaal paberil või siidil . Iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiinas harrastati juba maastikku iseseisva teemana juba 4 sajandil.
Hiina maalis ei püüta vaatajale anda pildist ühekorraga ülevaadet, vaid pilti võib ja tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on ka tingitud rullformaat. Maal on tehtud paberist- või siidirullile. Mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk.

Hiina aiakunst sai alguse sajandeid enne Kristust. Aiad kujutasid paradiisilikku ilu, mis pidi aitama inimesel tungida olemise saladusse ja saavutada surematus. Ka jõukatel linnakodanikel võisid olla iluaiad. Taimede valikul jälgiti sümboolikat. Aed võis olla nii väike kui ka suur aga eesmärk oli üks – igapäevane kasutamine ja külaliste vastu võtmine. Kahjuks tolle aja aedu Hiinas säilinud ei ole kuid aedade kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid.

Hiina tarbekunst: peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid , email - ja lakktööd ning eriti portselan. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus.

Kitagawa Utamaro (1753-1806) – „Kolm kaunitari“
Katsushika Hokusai ( 1760 -1849) – sari „36 Fudžijama vaadet“

Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst . Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest.

Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega.

Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu.

Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks. Samuti võib ka mõjudada seda fakt, et sealsed rahvad elasid ja arenesid peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Kõige suuremaks põhjuseks pean mina aga seda, et nendel maadel on toimunud palju sõdasid jms, mistõttu on kunst hävinud. Näiteks hispaanlased hävitasid seal kõik, mis ette jäi. Kindlasti ei ole põhjuseks see, et kunsti olekski vähe – ei. Kunsti tegid nad kindlasti palju kuna vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et „lilled ja laulud“ on elamise peamiseks mõtteks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reesix Õppematerjali autor

kunst skulptuuri arhitekt reljeefid buddha siseruumi arhitektuur india skulptuuri

Sarnased õppematerjalid

docx

Kunstiajalugu - India, Hiina, Jaapan, Vana-Ameerika

1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige

Kunstiajalugu

docx

Idamaad ja Vana-Ameerika KT

Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajuraho tempel 4. India skulptuuri ise

Kunstiajalugu

docx

Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis

1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks

Kultuuriajalugu

doc

Kunstiajaloo mõisted 11. klass

Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonides

Kunstiajalugu

docx

Hiina ja Jaapani kunst

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut j

Kunstiajalugu

docx

Kunsti ajalugu

India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber

Kunst

docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka

Kunst

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid