Tsink (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
TSINK
Maire Aedviir
MJ108
Tartu 2009
Tsink (sümbol Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall .
Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68.
Normaaltingimustes on tsingi tihedus 7,41 g/cm.
Tema sulamistemperatuur on 419C ja keemistemperatuur on 907C.
Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinikashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise loogiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100C kuni 210C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad.
RAKENDUSALAD
Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask.

Tsinki kasutatakse terase galaveniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida.

Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing , nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel.

Tsingist on vormitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist.

Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses.

Tsinki kasutatakse patareides anoodina.

Tsinki kasutatakse kaitsetoimelisel anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni.

Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapärase plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt peaaegu eristamatu pliist/ tinast . Samuti on see praktilisem kokkuhoidlikuse mõistes ning kergema massiga.

Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina.

Tsinksulfiiti kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad.

Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Aevatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihastte vananemise eest.
TSINGI AJALUGU
Sõna „tsink“ on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas seda esmakordselt Paracelsus , Šveitsis sündinud sakslasest keemis, kes kasutas sõna „Zincum“ 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt „hamba-sarnast, teravaotsalist või sakilist osa“, ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevanduskohad „Zawari kaevandustes“ töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeis, mis pärinevad aastatest 1400 -1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-lise tsingisisaldusega asju on leitud eelaajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikaajast, kuid siis peeti seda väärtuslikuks kraamiks.
Paracelsus
PUHAS TSINK LÄÄNES
Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17. sajandil ja 18.sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700. aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse , kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742 . aastal rootslasest keemik Anton von Swa destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf'i.
BIOLOOGILINE ROLL
Tsink on esmatähtis elemen, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Liigne kogus tsinki võib olla organismile kahjulik.
TSINGI KAEVANDAMINE JA TÖÖTLEMINE
Tsingi kaevandusi on terves maailmas ning suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus. 2005. aastal tootis Hiina peaaegu ¼ kogu tsingi toodangust. Tsingi metalli toodetakse kasutades ekstraktiivset metallurgiat.
SULAMID
Kõige laialdasemalt kasutatav tsingi sulam on messing, milles vask on sulauatud 9%-lise kuni 45%-lise tsingi osakaaluga