Mis viis Lähis-Ida kriisini? (2)

Sarnased õppematerjalid

35

doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

südameks. Jeruusalemmast sai kõigepealt Iisraeli riigi, hiljem Juuda riigi pealinn. 609. a. eKr. vallutasid linna egiptlased, neli aastat hiljem babüloonlased. Egiptuse mõjutusel kuulutas Juuda end 601 uuesti sõltumatuks, mäss suruti maha kolme aasta pärast. 588 alanud uus juutide ülestõus lõppes katastroofiga. 586 Jeruusalemma vallutanud Babüloonia keiser Nebukadnetsar tegi linna maatasa ja küüditas kõik selle elanikud. Poole sajandi pärast purustati Babüloonia ise uue Lähis-Ida suurriigi Pärsia poolt, juutidel lubati oma kodumaale tagasi pöörduda ja Jeruusalemm taastada. Järgmised pea kakssada aastat oli Juudamaa piiratud autonoomiaga Pärsia provints. Juudid liitusid 332 eKr. sõjakäigul Pärsia vastu Jeruusalemma jõudnud Aleksander Suurega ja said kreeklastega võrdsed õigused. 200 eKr. Jeruusalemma vallutanud Süüria kuningad Seleukosed püüdsid juute helleniseerida, mistõttu puhkes Kreeka-vastane ülestõus. 164 eKr

Politoloogia

4

doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 4.2. Lähis-Ida pingekolle: (Vt. ka õpik lk.71-74) · Selle pingekolde eellugu ulatub tegelikult sajanditetagusesse aega. Palestiina alal elanud enamus juutidest sattusid sajandite jooksul küüditamiste või vabatahtliku lahkumise tõttu elama diasporaasse (ehk juutide kogukonnad väljaspool nende ajaloolist kodumaad).19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. · 19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine - juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille

Ajalugu

8

doc

Kahepooluseline maailm

demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal). Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed ­ algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni.

Ajalugu

16

doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Siad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud. 4 Afganistani sõda Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. (27) Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001 aastal USA sõjalise operatsioonina Vabaduse kindlustamise Operatsiooni käigus, vastuseks 11.septembri rünnakutele maailma kaubanduskeskusele New Yorgis. Pealetungis osalesid USA ja Suurbritannia väed

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

ebasoodsad). Prantsusmaa põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Need alad seepärast, et oli väljapääs merele ja oli peamine tööstuspiirkond. Lõuna-Prantsusmaast sai iseseisev riik ­ Vichy Vabariik, kus olid võimul prantslased ja kelle juhiks oli marssal Petaine. See vabariik omas kolooniaid ja Saksamaa sai neid kolooniaid kasutada. Samal ajal idas okupeeris sel ajal NSVL Eesti, Läti, Leedu ja ka BesAraabia. NSVL viis ellu MRPd (mille järgi pidi ta endale saama Ida-Euroopa alad). Ainus Saksamaaga sõdiv riik oli Inglismaa. Inglismaa pidas sõda merel, õhus ja ka kolooniates (eeskätt Põhja-Aafrikas, kus tuli sõdida Saksamaa ja tema liitlase Itaaliaga). 1940 toimus Inglismaal valitsuse vahetus ­ võimule sai Churchill ja tema ei tahtnud kokku leppida, lubas rahvale võitu. 1940 augustis-septembris toimus Inglismaa pommitamine ­ lahing Inglismaa pärast

Ajalugu

17

docx

IISRAELI RIIK

sõdurit ja võtsid vangi kaks sõdurit. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad tagastati aastal 2008 vangide vahetuse käigus.izb Allh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanonis. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilstruktuurid, kui Iisraeli õhuvägi ründas izb Allhi infrastruktuuri Liibanonis. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi. 3 RAHVASTIK Joonis Tel Aviv Joonis 4 Haifa 2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest. Iisraeli rahvusgrupid on järgmised:75,3% juudid, 20,5% araablased, 4,2% muud. Joonis rahvusgrupid 4 MAJANDUS 4.1 Import Iisraeli tähtsaimad impordiartiklid on:toorained, sõjaväevarustus,tootmisvahendid, töötlemata teemandid, kütused, teraviljad, tarbekaubad.

Reklaam ja imagoloogia

94

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub näiteks Suurbritannias mõjukaid isikuid, kellele see teguviis ei meeldi. Nii näiteks on varem Eestisse sõbralikult suhtunud “The Economist`i” toimetaja ja julgeolekuekspert Eduard Lucas kutsumas Brüsselit üles Valgevenet ignoreerima. Nüüd on ta hakanud ka Eestit -2- sarjama, et see ei tahtvat piisavalt suurt hulka Lähis-Ida põgenikke vastu võtta – nii nagu seda teeb Suurbritannia. Samas kutsub ta Brüsselit üles Valgevenet mitte aitama, sest “Aleksandro Lukašenko riik” olevat üdini diktaatorlik riik, keda tulevat kõigil demokraatlikel riikidel täielikult ignoreerida. Kõige selle juures E. Lucas kahjuks unustab, et sellist suhtumist Venemaa liider V. Putin just ootabki, et “Lääne poolt hüljatud Valgevene täielikult oma rüppe haarata”. Ka on E. Lucas unustanud, et

Poliitika

10

doc

Yom Kippuri sõda

rakette, ja näitas, nii kiirete laevade kui ka elektrooniliste vastumeetmete (radari, sonari jm avastus ja jälitusseadmete petmine) tähtsust. Pärast seda ja mõningaid teisi, väiksemaid merelahinguid, Süüria ja Egiptuse laevastikud enam sõjaajal Vahemerele ei läinud, jättes mereteed Iisraeli jaoks avatuks. Siiski ei suutnud Iisraeli laevastik Egiptuse Punase Mere blokaadist läbi murda. Mitmel korral viis Iisrael läbi väiksemaid õhurünnakuid Egiptuse sadamate vastu, eesmärgiks oli hävitada laevad, mida egiptlased kasutasid oma eriüksuste viimiseks Iisraeli tagalasse viimiseks. Üldiselt need rünnakud suurt tähtsust sõja kulgemisel ei omanud. Nõukogude Liit aitas 10 oktoobril õhulendudega Egiptusel kaotatud vägesid asendada. Peale Egiptuse, Süüria, Jordaania ja Iraagi olid sõjaga seotud ka mitmed teised araabia riigid, kuid täpne abiandmise suurus on teadmata

Ajalugu

Kommentaarid (2)