Messingid ja nende omadused (0)

Messingid ja nende omadused
Messing
Valgevask  ehk Messing on vase ja tsingi  sulam , milles on 5...45% tsinki, väga plastne , sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda,  mangaani , räni jmt elemente.
On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: 
Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste 
tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks.
Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi 
valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. 
Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink |tsingiga on heade valuomadustega,
 kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile.
Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse:

• survetöödeldavad
  
• valumessingid
  

Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina valatavad.

• Valumessingi näide: CuZn23Al6Fe3
  
• Enimkasutatav messing: CuZn37
  
• Parim survetöötlemiseks: CuZn30
  
• Autotööstuses kasutusel: CuZn40Mn1Pb1, CuZn31Si1
  

Füüsikalised omadused
Messingi  tihedus on sõltuvalt koostisest 8400– 8700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900–940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K.
Kasutus
Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma  mereveega. Raud, alumiinium, räni ja  mangaan  muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate  magnetite  abil: ülejäänud vanametall kääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks.
Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid , aga laboratoorselt tõestati need 1983.
Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada . Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks , aga vask muutub jälle punakaks.
     Vasknõudel on ka oma miinus . Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese.
Messingist täring Tuhatoosid (messingist)
Kaelakett (valgevasest)
Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65.  Aatommass  on 63,54.
Omaduste poolest on vask  metall .
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis .
Vase  elektronskeem  näeb välja: 2) 8) 18) 1).
Tema  sulamistemperatuur  on 1083 °C.
Vase  eritakistus  20 °C juures on 16,78 nΩ·m.
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.
Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
Ajalugu
Kerge saadavus  maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi , ehteid, raha jne.
Leidumine looduses
Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina
Vase sulam tsingiga – valgevask ehk messing – on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.
Vask on hea elektrijuht . Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe.
Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis.
Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega.
Bioloogiline tähtsus
Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.
Mürgisus
Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti minus .
Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.
Messingnippel Messinghari Messingmutrid