Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on
4- ja enamarealised, meloodialiikumine on hüppelisem. Üldjuhul on uuemates rahvalauludes laulusõnadele kinnistunud ka oma meloodia. Erinevalt regilauludest, põhinevad lõppriimilised laulud läänelikul funktsionaalsel harmoonial. See tähendab, et viisiliikumist mõjutab mitmehäälsel laulmisel kujunev akordide järgnevus ka siis, kui laul on tegelikult ühehäälne. Seetõttu oli ootuspärane, et uuemaid rahvalaule lauldi mõnikord mitmehäälselt ja pilli saatel. 6 1.3 Lastelaul Kõige ehedamad lastelaulud on need, mida loovad lapsed ise, lauldes neid ümbritsevast olulistest asjadest. See tagasi lapsepõlve latuv kogemus on ilmselt tuttav paljudele. Lauldes inimene korrastab oma sisemaailma. Lapsed teevad seda siiralt ja häbenemata. Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt.
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks
Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja tegevusega (nt uskumusega võivad seostuda kombed, muusika, toidud jm). Folkloor kandub edasi inimeste suhtlemise kaudu. Vanasti levis rahvaluule suuliselt. Tänapäeval levib rahvaluule ka kirjalikult, samuti televisiooni, raadio, helikandjate ja arvutivõrgu kaudu. Rahvaluule alla ei kuulu professionaalne kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. Rahvaluulel ja professionaalsel kultuuril leidub aga oma kokkupuutepunkte ja üleminekualasid. Ka akadeemilise muusikalise hariduseta inimene võib saada
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest. Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb. Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada. Teadjamees teadis, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tulevikku. Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele, kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema, kus ta ka terveks raviti. Odysseus
oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda. Aliide unistab sellest, kuidas põgeneb Hansuga Tallinnasse ja elab seal mehega õnnelikult. Ta muretseb Hansule passi, mille kohaselt sai Hans endale uue nime: Ants Makarov. Hans otsustab siiski Tallinnasse mitte sõita, vaid läheb hoopis metsa. Seal saab ta haavata, Aliide ravib teda. Viimaks seob ta käest-jalust kinni ning viskab konkusse, lõpuks suleb ka konku õhuavad. 1986.aastal leidis aset Tsernobõli tuumakatastroof, Aliide ja Martini tütar Talvi helistas Soomet ja teavitas oma vanemaid sellest
olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid,
Aitas väga.
Kõik kommentaarid