Kuidas vanasti lauldi (2)

Kuidas vanasti lauldi.
Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 ajajärku.
Vanem - regivärsiline ( regilaul , runolaul ) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul . Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule.
Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot . Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie ,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul.
Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama sündis lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalauluvara ehk regilaul. See laul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel . Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi . Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud . Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi .
Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda . Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega.
Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib.
Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Seetõttu, mida laiemaks oskab eeslaulja laulu ehitada, seda parem laulja ta on. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma.
Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu , ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega.
Pööripäevad, mardi-, kadri -, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu-kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse.
Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik , siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse. Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid , kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas need. Püsima jäid ka enamus regilaulu liike. Aga päris uueks sai olmelaul. Uuem regilaul erines vanast ka vormiliselt. Siin koonduvad värsi read salmideks. Esialgu levisid laulud suusõnaliselt kuulmise järgi. Edaspidi hakati neid trükkima ajalehtedes ja laulikutes.