Tänapäeva Romeod ja Juliad (1)

Tänapäeva Romeod ja Juliad
Juba mitmeid sajandeid on olnud Shakespeare ’i loodud tegelaskujud Romeo ja Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui „Romeo ja Julia“. Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi.
Erinevus Shakespeare’i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare’i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. „Armastus esimesest silmapilgust“ on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare’i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval enamasti teistsugused huvid. Tragöödia kirjutamise ajal oli täesti tavaline, et noored abielluvad juba alaealistena. Praegu keskenduvad aga noored muudele asjadele - hariduse omandamisele, maailmas ringi rändamisele, töötamisele. Abiellumine ei tule nii noores eas veel kõne allagi. Mõned tüdrukud vaid kujutavad endale ette, millist kleiti ja pulmakohta ta endale tulevikus soovib, kuid asi mõtetest kaugemale ei lähe. Suurt armastust tänapäeval noorte seas eriti tihti ei esine. Noori paare, kes üksteist tõeliselt armastavad, ja teavad, et tahavad oma elu üksteisega jagada ning tulevikus abielluda ja pere luua, on praegusel ajal vähe. Loomulikult on palju suhteid, kus alguses tundub kõik nii imeline ja paistab olevat palju armastust, kuid need lõppevad tihti juba mõne kuu möödudes. Tänapäeva noortel pole piisavalt püsivust, et olla pikas suhtes. Mõnes mõttes võib tänapäeval lugeda Romeoks ja Juliaks juba seda paari, kes on üle ühe-kahe aasta õnnelikus suhtes olnud.
Rutakate otsuste tegemine väljendub ka selles, et Romeo ja Julia tegid enesetappu minu arvates mõtlematult. See oli neil justkui kinnisidee, et nad ei saa teineteiseta elada. Kuid nad ei mõelnudki, kuidas võiks elu ilma teiseta olla, kuidas ta hakkama saaks ja mida ta teeks. Nii kergekäeliselt loobusid nad elust, kui nägid oma armastatut surnuna. Enesetapp on asi, milleni tänapäeva noor tavaliselt siiski ei lähe, kui midagi peaks juhtuma. Olgu see paar nii kõrvuni armunud kui tahes, kuid kui mingi õnnetu juhuse läbi peaks üks neist surema, elab küll teine osapool seda raskelt üle, kuid enda elu kallale ta ei lähe. Loomulikult ollakse leinas, kuid ajapikku saadakse sellest üle ning minnakse oma eluga edasi. Leitakse uus armastus ning saadakse uuesti õnnelikuks, kuid mingi märgi jätab kallima surm loomulikult hinge. Mina mõtlen nii, et kui minu Romeoga peaks midagi juhtuma, ei taha ta kindlasti, et ma talle „järgi tuleks“, vaid leinaks, saaks sellest üle ning leiaks elule uue mõtte mõne teise inimese näol. Romeo ja Julia, kes enesetapu tegid, olid ju veel nii noored ning enamus elust oli neil veel ees. Kindlasti oleksid nad leidnud endale uue armastuse. Suitsiid on minu silmis tee nende nõrkade inimeste jaoks, kellel pole endasse usku.
Ainuke sarnasus, mis on minu arvates mõlema ajastu Romeotel ja Juliatel, on see, et tihti on vanemad selle suhte vastu. Just sellisest suhtest kasvavad minu arvates välja Romeod ja Juliad sellepärast, et kui suhe ei arene alguses just kõige libedamalt ning on vaja raskusi trotsida, suureneb seeläbi armastus ning suhe muutub järjest kindlamaks ning püsivamaks. Mina sellest aru ei saa, miks vanemad on üldse oma laste sisuliselt õnnelikuks olemise vastu. Romeo ja Julia perekonnad olid vaenujalal juba väga mitmeid põlvkondi, põhjuski oli juba meelest läinud. Just selle täiesti mõttetu vaenutsemise pärast ei saanud noored armurõõme nautida. Tänapäeval pole küll perekondade vahelised konfliktid need, mis noorte suhtele lõpu teevad, kuid põhjusi on teisigi. Vanemad arvavad pidevalt, et armastajate vanusevahe on liiga suur, tema lapse „kosija“ on halbade ning ebasobivate elukommete ning käitumisega või kes teab mis põhjused veel. Armastus ei küsi aga kunagi vanust ning inimese käitumisest võib ka vahel väga valesid järeldusi teha ning tänapäeval on vahel ka kuulujutud põhjuseks, miks inimesest halvasti arvatakse.
Alles nüüd kirjutamisel hakkasin ma tõsiselt järele mõtlema, kas tänapäeval üldse on Romeoid ja Juliaid. Nad võivad olla küll suure armastuse võrdkujudeks, kuid minu arvates oli ikkagi nende käitumine täiesti mõtlematu ning tänapäeva noored on neist targemad. Tänapäeva noori ei saa samastada Romeo ja Juliaga, sest vastupidiselt viimastele ei käitu nad mõtlematult ning rutakalt, tegutsevad targemini, et nende armastus kestaks kauem.