Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika (0)

1 Hindamata
Punktid
Mis on muusika ?
Muusikalised väljendusvahendid:
  • Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
  • Meloodia - helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte.
  • Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest.
  • Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest.
  • Tempo-kiirus
  • Tämmer-kõlavärving
  • Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr.
Mitmehäälsuse liike:
  • Heterofoonia - lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid.
  • Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas.
  • Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.

Kõige algelisem eneseväljendus viis:
  • Füüsiline
  • Keeleline
  • Kunstiline
    Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.)
    Vana-kreeka kultuur kui ”euroopa kultuuri häll”
    Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad.
    Musike ´-muusade kunst , lauldes ette kantud luule.
    Rahvaluule ja rändlaulikute muusika:
    Hümnid ehk kultuslaulud:
    • Paiaan
    • Ditüramb
    • Treen
    • Ümrnaios
    Tragöödia:
    Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra - ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad : Aishylos, sophokles , euripides
    Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid
    Kreeka muusikaõpetus
    Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks
    Laadiline mõtlemine
    Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega.
    Keskaeg
    • Periood kestis u 10saj

    Iseloomulik
    Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema
    Kihistunud- vaimulikud , aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud
    Kirjaoskajaid oli väga vähe.
    Gregoriuse laul e gregoriuse koraal
    • Nim. Saanud paavt Gregorius Suure järgi.
    • Üldnimetus lauldud laulud
    • Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist
    Katoliku kirik - läänekirik
    Katoliku kiriku liturgia
    Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ”lääne” kultuuri rohkem kui idakirik
    • Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord.
    • Tunnipalavus-8 korda päevas peetav lihtne palvus
    • Missa -igapäevane peamine jumalateenistus.
    Missa jaguneb kaheks osaks:

    kyrie eleison - issand , halasta;
    gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges
    Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse
    santus/ benedictus -püha/kiidetud olgu
    Agnus dei- jumal
    • Proprium-muutumatud tekstid.

    Keskaegne noodikiri
    • Gregoriuse laul levis sajandeid : suulisel teel
    • Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid
    • Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
    • Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele:
    Noodijoonte süsteemi
    Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la)
    • Kvadraatkiri -võimalik üles märkida täseid helikõrgusi
    • 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni

    Mitmehäälsuse kujnemine
    Algelise mitmehäälsuse liigid:
    • burdoon-väheliikuv saatehääl
    • parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat
    • heterofoonia- sama meloodia variant aga üks hääl läheb kuskil teiseks vms..
    mitmehäälsuse kujunemine:
    • organum –esimene mitmehäälne žanr, saatehäälte kaasalaulmine: greogooriuse koraalile (10saj)
    • esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj)

    -Leoninus
    - Perotinus
    • motett - 13saj kujunenud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles.

    MOTETT: Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt:

    13saj lõpul keelati motetid kirikus sest:
    • neid peeti liiga keerulisteks
    • nad ei kandnud enam liturgilist teksti

    Dissonants – ”ebakõla”; kooskõla, mis mõjub pingestatult
    Konsonants - “heakõla”, kooskõla, mis kõlab rahulikuna
    Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi.
    Kaks heliloojat:
    Orlandus Lassus (orlando di Lasso )
    Giovanni Pierluigi da Palestrina
    1532-1593
    U 1525 -1594
    ”muusikute vürst”
    Akadeemiline eeskuju ”kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast”
    Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal
    ”Matona, mia cara ”, ” Kaja
    Hiljem keskendus kirikumuusikale
    Teosed: Pea kogu looming on vaimulik.
    Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas
    ”Missa Papae Marcelli”
    Helikeel: impulsiivne , värvirohke, piltlik .
    Tihti rikub ”reegleid”, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud dünaamikakontrastid jms.
    Homofoonia ja polüfoonia on osavalt kokku ”sulatatud”
    Helikeel: ideaaliks rahulik lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes
    Meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad olema hoolikalt ette valmistatud ja lahendatud .
    Helinäited ”Matona, mia cara” (”mu armas preili ”)
    Helinäited ”Sivut cervus”
  • Muusika #1 Muusika #2 Muusika #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k2tukee Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus muusikalukku
    6
    doc

    Sissejuhatus muusikalukku

    Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine

    Muusika
    10-klassi muusika tunni konspekt
    7
    docx

    10. klassi muusika tunni konspekt

    · Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal ­ 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon ­ prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ­ ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ­ ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel ­ loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis ­ tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

    Muusika
    Sissejuhatus muusikasse
    2
    doc

    Sissejuhatus muusikasse

    Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides

    Muusika
    Muusika ajastud-õpimapp
    30
    docx

    Muusika ajastud, õpimapp

    KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

    Muusikaajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun