"Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes." (0)

Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes.
Kunst on justkui koguaeg muutunud, ent tegelikkuses on see lihtsalt edasi arenenud, jättes meelde varem õpitud viise ja neid siis lihvinud. Väga palju võlgneme meist sajandeid varem elanud inimestele, kes Antiikajal nuputasid välja suurepäraseid ja keerulisi süsteeme, mis omavad tänapäeval suurt tähtsust. Rooma insenerid näitasid üles hiilgavaid teadmisi ja oskusi, ehitades sildu , akvedukte, sillutatud teid… Arhitektid kasutasid võlve, sammaskäike ja kupleid, et anda avarust ja ruumikust termidele ja kuplitele.
Antiikajal mõeldi palju ehitiuse lihtsusele ja selle konstruktsioonile väga põhjalikult. Kui roomlased ehitasid Colosseum 'i, Rooma suurim amfiteaterit, siis nad kasutasid ära kreeka arhitektuuri kogemusi. Colosseum oli ringikujuline ja kõigil avanes väga hea vaade toimuvale. Sinna võis mahutada rohkem kui 50 000 pealtvaatajat. Seal peeti gladiaatorite ja merelahinguid. Amfiteatrites peeti ka etendusi, mida vaatamas käia oli peaaegu kohustuslik. Etendused võisid kesta mitmeid päevi.
Colosseumi ehitamisel kasutati kaari ja võlve, mis muutsid ehitise kauniks, välimuselt kergeks ja kindlaks. Kreeklaste teadmisi ära kasutades võeti mõtteks teha Colosseum kolme klassikalise arhitektuuri stiiliga, mis üksteisest erinesid peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Alumisel korrusel kasutati dooria , keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintuse stiili. Dooria stiil on kõige lihtsam ja mõjub raskemana, joonia stiil on vahepealne ja korintuse stiil onkõige külluslikum ja kergem. Nendel stiilidel on igalühel karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises . Ehituses kasutasid roomlased mörti (Rooma betooni), millega kinnitati omavahel kivid. Tänu sellele on roomaehitised niitugevad, stabiilsed ja paljud neid on hästi säilinud.
Kupleid, kaari ja võlve kasutati ka akvedukti (sildveejuht)ehitamisel. See on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist(või ka kaetud) veekanalit. Akvedukte on palju rajatud Vana- Rooma impeeriumis, et
juhtida joogi- ja tarbevesi mägijõgedest linnadesse. Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada rõhutorustikke ja sellepärast juhiti vett linnadesse isevooluga veejuhtmete kaudu, kus vesi voolas oma raskuse mõjul. Vee saastumise ja aurumise vältimiseks oli akvedukti harjal paiknev renn kiviplaatidega kaetud. See ehitati ühtlase langusega allika poolt sihtkoha poole. Vesi voolas jaotusbasseini, kust vee said eelkõige avalikud kaevud, basseini kõrgema veetaseme korral ka termid ja kõige viimasena eratorustikud.
Akropol on olnud läbi aegade üks võimsamaid ehitisi . Seal torkavad esmalt silma uhked sambad, mida on näha ka tänapäeva ehitistel . Nagu näiteks USA presidendi Abraham Lincoln 'i mälestusmonument Washington D.C.'s. See on disainitud Antiik-Kreeka templite järgi. Sambaid kasutati ja Panteon 'i, ühe täiuslikuma kuppelehitise maailmas, ehitamisel. Kuplit , mis meenutab taevalaotust, õigustab end, kuna on kõigi planeedinimega jumalate tempel- jumalatele pühendatud. Tänapäeval ei püstitata enam monumente ega ehitata templeid jumalate austamiseks.
Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänava poole olevat poodi või templisisest kambrit. Teistes maades tähendab see aga hoopis midagi muud. Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on selle tähendus natukene teine- klaaskatusega kaetud õu. Tähenduste muutumine on parandamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse.
Antiikajal olid Itaalias kaks linna, Pompei ja Herkulaneum , mis jäid Vesuuvi, vulkaanipurske, tõttu viimase mürgise ja kuuma tuha alla. Tänu tuhale säilisid paljud ehitised paremini kui nad oleksid ilma tuhata säilinud. Tänapäeval käiakse seal uurimas, mis on nendest kadunud linnadest järele jäänud. Herkulaneum avastati 1738. aastal ja Pompei 1748. aastal.
Antiikajal olid suurepärased proportsioonid. Seda eelkõige skulptuuris, kus inimkeha vooliti imekauniks. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuurides , selle jaoks võeti kasutusele nõjajala meetod. Siis selle abil toetus keha raskus justkui ühele jalale, jättes teise jala lõdvalt kõrvale- jäi inimlik ilme. Suurepärase skulptuuri näituse leiab Pariisist, muuseumist Louvre , kus olen ka ise käinud. Inimese kehasid osati väga hästi järele teha, ka kõike muud nende ümber, näiteks madrats , mis tundus vaadates lausa pehme, kuid tegelikkuses oli kõva ja külm nagu kivi ikka.
Mida aeg edasi läheb, seda rohkem muutume meie ja maailm meie ümber. Kui vanasti mõeldi sellele, et toime tulla ühe ehitise kaua, siis tänapäeval ehitatakse lihtsa proportsiooniga majad asemele. Tänapäeval on rohkem võimalusi igas asjas, eelkõige kunstis. Ent me peame olema väga tänulikud meist varem elanud inimestele, kes on teinud meie eest ära nii palju imesi, just selle pärast peamegi olema aupaklikud ja mõtlema antiikkunstist ülivõrdes.
Kasutatud kirjandus:
* http://en.wikipedia.org/wiki/Lincoln_Memorial (25. jaanuar 2011)
* ENE raamat
* Jaan Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu- ürgajast gootikani" (2003)
* "Maailma arhitektuuri meistriteosed " e.k. 2004
* " Tsivilisatsioonid " e.k. 2004