50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
missliisu
Õppematerjali autor
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil
NÄIDE: Oinapeadega sfinkside allee, Karnaki templist Niiluse suunas . Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. NÄIDE: Edfu püloon, Egiptuses. Kaljuhaud Egiptuses - Valitsejaid maeti kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. NÄIDE: Tutanhamoni haud, Kuningate orus Teeba lähedal Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m
TÖÖ MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus 91x91 ja kõ
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madääni ajastu töö- ja
Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas: Julius Caesar (Caesari Foorum, Circus Maximus) Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia) Hadrianus (117-138 m.a.j.) (Pantenon, Hadrianuse värav) Antonius (138 m.a.j.) (Caracalla termid) Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar) LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis
Joonis 7. Korintose poolsambad. [11] Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem rangelt üksteisest lahus seisnud sammaste ja seinte sulandumine poolsammasteks (joonis 7). Samuti, kui elumaju iseloomustas varem orienteeritus lihtsusele ja siseruumidele, siis sellel perioodil tulid moodi uhked paleed ning sammaskäikudega ääristatud tänavad. [4] 2.3. Rooma arhitektuur Keiser Augustuse ajal tekkis rooma kunst ja arhitektuuristiil. Näiteks Rooma Colosseum (joonis 8), kus sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared. Tüüpilisteks dekoratiivseteks detailideks kujunesid ka täisnurkselt seinast esile tungivad simsid fassaadi kaunistavate mittekandvate sammaste kohal. [ibid] Joonis 8. Colosseum. [1] 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid