Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. (1)

Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe.
Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid , nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie põhitunnused, mis muudavad meie rahvuse, meie riigi nii tugevaks ? Kust võtavad eestlased jõu edasi pürgida?
Eestimaa rahvas on üks väga õpihimuline rahvas. Sellele väitele saame tõestus sellest, et meie esivanemad lõid koole. Ehtsaks näiteks võib tuua C.Kelchi, kes on mitmete talurahvakoolide rajaja Eestis. Ta teadis, et ainus, mis elus edasi viib, on õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, sest kõigil ei olnud võimalust linnadesse elama asuda . Eestis on olnud palju erinevaid võõrvõime, kes on meile peale surunud võõrkeelt. Olenemata sellest oleme suutnud ühe oma kõige tähtsama rahvusliku tunnuse: eesti keele, säilitada. Üheks tuntud nimeks võib tuua veel Jakobsoni, kes oli rahvusliku liikumise eestvedaja Eestis. Tema ja veel mitmedki tuntud tegelased aitasid kaasa eesti keele arengule ja selle emakeeleks saamisele. Nad andsid välja emakeelset ajalehte ja mitmeid erinevaid raamatuid, luuletusi. Ka tänapäevases Eestis pole õpihimulised eestlased kuhugi kadunud. Eesti pürgib selle poole, et saada kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Ent see eeldab, et riik peab võimaldama kõrghariduse kättesaadavuse kõigile inimestele, kes seda soovivad. Hoolimata riigi pingutustest on viimaste aastatega vähenenud kõrg- ja kutseharidusega inimeste arv. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine. Samuti peab iga inimiene ning ka riik oskama vigadest õppida ja isegi neid ette nägema. Nagu on öelnud Ene Ergma : „Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna“.
Ent paljast õpihimustt üksi jääb väheks. Eestlastel eksisteerib ka terve mõistus, mis aitab meil teha õigeid otsuseid õigel ajal. 1991. Aastal, kui Eesti taas iseseisvus , olime majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid poliitilised jõud oskasid leida üksmeele, ning, kasutades tervet mõistust, ehitati Eesti majandus üles. Eestlased on väga selge mõtlemisega ja oskavad teha ülimalt kasulikke otsuseid õigel ajal. Kuigi on olnud ka juhtumeid, kus eestlased ei kasuta oma tervet mõistust ja tegutsemistahet õigel ajal. Näitena võib tuua kui 1930. aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea, teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele oma rahaühikut Krooni ja langes madalseisu. Tänasel päeval oleme taas sarnase valiku ees, kuid seekord oleme oma terve mõistusega otsustanud teisiti toimida, kui oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning aitaks majandusel taastuda. Kui 2008. aastal algas ülemaailmne majanduskriis , suutsid Eesti poliitilised jõud taaskord õigesti talitleda ja ette näha seda, mis majandusest toimuma hakkab, see kõik tulenes tervest mõistusest. Poliitikud tegid tol ajal õigesti, rakendades abimeetmeid ja mitte raha juurde laenates, nagu Kreeka või Läti, kes tegid valesid otsuseid ja langesid peaaegu täiesti põhja ja võlgadesse, mida ei suudetaks ära maksta ka 50 aasta jooksul.
Eesti inimesed on väga tegutsemistahtelised ja selline tahe viib enamus kordadest eesmärgi täitumiseni. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuid eurot kasutusele ei võetud. Nüüd, raskel majandusperioodil, oleme valmis eurot vastu võtma. Hoolimata majanduse kehvast olukorrast, oleme toiminud ja tegutsenud nii, et meil oleksid kõik kriteeriumid euro saamiseks täidetud. Suutsime isegi Maastrichi kriteeriumi täita, olenemata sellest, et meie eelarvejääk oli kordadest suurem ja polnud ka kuskilt lahendust leida. Ometigi suutis Eesti kasutada oma tugevust, milleks on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe, viia riigieelarve 1,7% plussi ning kriteerium oli meie jaoks edukalt täidetud. Tööpuuduse vastu võitlemine on äärmiselt keerukas, kuid sellest hoolimata oleme suutnud töötust vähendada. Valitsus lõi palju sotsiaalseid töökohti ja tõstis palgatoetusti. Ka ettevõtluste arendamine ja toetamine on loonud uusi töökohti. Tegutsemistahe viib lõpuks ikkagi sihile.
Eesti riik on näidanud oma ühtsus, oma tugevust tervele maailmale. Mõned aastad tagasi püstitati loosung , et Eesti riik viie rikkama Euroopa riigi hulka. Ning see on täiesti võimalik. Meie terve mõistust, õppimisvõime ja tegutsemistahe viivad meid eesmärkideni. Eesti riik võib olla suuruselt väga väike, kuid meie saadame korda suuri tegusid, millest kuuleb terve maailm. Ainus, mis tegema peame, on säilitada oma rahva ja valitsuse koostöö, et meie senine tugevus püsima jääks.