LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta
TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine........................................................................................2 Juustu küpsetamine...............................................................................3 Legend.....................................................
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Käty Kivirand Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Vaike Vetka SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT Sp etsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Ka llimad. Tu ntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 00g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KOOSTIS Piim Piimhappebak ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE
Sinihallitusjuust Ajalugu Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak).
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset.
Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF
J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi
Kõik kommentaarid