Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI VABARIIK 100 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
JA16 KÕ
Anna-Maria Otsa
EESTI VABARIIK 100
Essee
Õppejõud: Mare Pärenson, MA
Mõdriku
2017
1918. aasta veebruaris sai Eestist esimest korda Eesti Vabariik. See oli aeg, mil algas meie iseseisvus , küll vahepealse Vene võimuga, kuid siiski Eesti Vabariik. Eestil on olnud raske ajalugu, oleme olnud nii Rootsi, Tsaari-Venemaa kui ka Nõukogude Liidu võimu all. Oleme talunud rasket orjust kui ka suuri sõdu, milles lüüa saime .
Peale esimest maailmasõda , kui Nõukogude Liit sai meilt lüüa, sai Eesti iseseisvaks riigiks, mida tunnustati Tartu Rahuga. Eesti sai tegutseda vaba riigina 21 aastat. Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toimusid nt küüditamised, mille käigus viidi Siberisse vangilaagrisse palju süütuid inimesi.
20. augustil 1991 muutus aga Eesti Vabariigi jaoks kõik- riik sai taas vabaks. Kadus rubla ning Eestile tuli päris oma raha- Eesti kroon. Samuti taastati Eesti Kaitseliit , kuhu ei sekkunud enam Venemaa. Ühtususe kinnituses tehti baltiriikide vahel Balti kett.
Praeguseks on Eesti Vabariik täieõiguslik riik, mis kuulub nii Euroopa Liitu kui ka NATO ’sse. Eestit tunnustatakse ja mainitakse ülemaailmselt. Meil on nii maailmakuulsaid sportlaseid, muusikuid ja kirjanikke. Eestlased on osalenud nii Oscaritel, Grammydel kui ka isegi Nobeli Rahupreemia jagamisel. Võitu pole küll igalt poolt tulnud, kuid väikese riigi kohta nagu Eesti on isegi nominatsioon oluline.
Eesti kui nutiriik on meedias palju kõneainet pakkunud. Toimuvad ju isegi valimised läbi interneti, mida paljudes riikides ei ole. Eesti oli isegi esimene riik, mis 2005. aastal esimest korda elektrooniliselt kohalike omavalitsuste valimisel hääletas (Smith, 2017 ). Samuti olid just eestlased need, kes lõid maailmakuulsa Skype ’i. Lisaks on eestlased peale selle veel loonud mitmeid veebisüsteeme: Teleport, tarkvara , mis arvutab välja, mis on sinu jaoks parim paik elamiseks ja töötamiseks; Transferwise – raha ülekandmise süsteem; GrabCAD – 3D printimise keskkond. Eesti on oma startupide arvult Euroopas esikohal. (Reisijuht, 2016 )
Juba 18. sajandil oli vennastekoguduste liikumisel olulisel kohal laulmine , kus lauldi peamiselt vaimulikke laule. (Kuutma, s.a.). Sellest ajast peale on laulmine olnud eestlaste südames. Esimene laulupidu toimus küll 1989, kui eestlased vabanesid pärisorjusest. Eks see olegi põhjus, miks laulupeod on meie jaoks nii tähtsad. Tänaseks on toimunud juba 24 laulupidu, mis vahepeal toimusid nii Tsaari-Venemaa koosseisus kui ka Nõukogude okupatsiooni tingimustes (Wikipedia). Laulupeod näitavad, et me saame pidusid nagu see teha ka väga rasketes tingimustes ning see toob inimesed kokku igast Eesti otsast. See on ka üks ainulaadsemaid asju maailmas, mistõttu on see märgitud UNESCO pärandite nimistusse.
Meie riik on ka ainulaadne oma suurte metsade poolest. Tervelt umbes 50% Eestist on kaetud metsaga, mis on ligi 2,2 miljonit hektarit. Räägitakse küll, et metsade langetamine on Eestile ohtlik, kuid seda istutatakse koguaeg juurde ning oleme metsade rohkuse poolest siiski üks rikkamaid maailmas. Nii suuri metsavarusid kui praegu pole Eestis olnud sajandeid . ( Pärt , s.a.)
Eestlased on läbi aegade näidanud oma häid tulemusi spordis . Juba 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul tuli ligi 40. korral maailmameistriks maadleja Georg Lurich. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel võidutses 60-70ndatel tõstja Jaan Talts , kes OM’il võitis 7 kuldmedalit ja 3 hõbemedalit ning tuli 41. korral maailma meistriks. Nemad ongi need, kes Eesti spordis maailmatasemele tõid. Tänapäeval on maailmakuulsaid sportlased nt. Heki Nabi , Ragnar Klavan , Jaan Kirsipuu , Ott Tänak ja Mart Seim , kes toovad eestlasele palju uhkust üle maailma. Lisaks mõtlesid eestlased välja ka uue spordiala - kiikingu, kus peab kiiguga üle võlli kiikuma.
Ka muusikamaastikul on eestlased ajalugu teinud. Arvo Pärt on üle maailma tunnustatud helilooja , kes on omapärane tänu kompositsioonitehnika poolest (Wikipedia). Pärti on tunnustatud nii mitmete ülikoolide audoktorina kui ka paljude ordenitega. Pärdi looming on ka Grammy muusikaauhinna meie riigile toonud . Samuti on palju au ja kuulsust Eestile toonud Erkki-Sven Tüür, Eri Klas ja Neeme Järvi.
Eesti on väike riik, kuid seda vaid pindalalt. Eestlastel on palju, mille üle uhke olla. Meil on suured laiuvad metsad ning põllud. Meil on palju ülemaailmselt tunnustatud muusikuid ja sportlasi. Meil on ühed ainulaadsemad asjad maailmas-laulupidu ja tantsupidu . Meil on olemas tugev nutitugi, mis lihtsustab meie elu iga päev. Ja mis kõige tähtsam, meil on oma riik. Eestil on olnud keeruline minevik , kuid me oleme suutnud siiski jääda ühtseks riigiks, mida hoida ja väärtustada juba peaaegu 100 aastat. Olen tänulik , et mu kodumaa on selline, nagu Eesti.
EESTI VABARIIK 100 #1 EESTI VABARIIK 100 #2 EESTI VABARIIK 100 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaMariaOtsa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti iseseisvumine
9
doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus
Vabadussõda referaat
8
doc

Vabadussõda referaat

eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest erinevalt paljudest teistest Venemaa aladel elanud väikerahvastest mõjutada Eestit vene kirjakeele ja kommete poolest ega muutnud ka eesti külasid ridaküladeks. Küll on aga eestlastel juba pikki aastasadu tulnud korduvalt olukordi, millal mõõga järele haarata, et kaitsta oma maad suure idanaabri sissetungide vastu. 1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev. Alates XII sajandist olid eestlaste põhivaenlasteks novgorodlased. Viimased tegid arvukaid sõjaretki nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestisse, põletades

Ajalugu
PKHK Ajaloo konspekt
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj

Ajalugu
AJALUGU - Eesti aeg-esimene KT-teha allikaosa
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees ­ (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3

Ajalugu
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust

Ajalugu
Eesti ajalugu
16
doc

Eesti ajalugu

Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun