kullatud ja esines relva- ja peitleiud. võitlusroad ja Ühtlasi muutus üksikuid kullast tööriistad) põllusüsteem esemeid. sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. HILISrauaaeg Kujunesid suured Maaharimine, Elamuks oli 1050-1200 rauatootmiskeskuse põlluharimine, suitsutuba: väike d, sulatati sadu loomapidamine(veis palkidest hoone, tonne rauda. ed, hobused, lambad, köeti ilma Relvad: hõbedaga kitsed, sead , kanad), korstnata ilustatud odaotsad, küttimine, kalapüük, kerisahjuga.
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht
OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus, sirbid. ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine. ÜHISKOND Jagunes kaheks: Ülikud maksustasid Hõimude Külades ei elanud Kujunesid külad haritava maa. siirdumine ühest palju inimesi koos, Rannakultuur ja Toimus kohast teise,
palkelamute Mõned kindlustatud ehitamine, asulad ehitati kivikirstkalmete Saaremaale ja rajamine Põhja-Eesti rannikuvööndi. RAUAAEG (500 eKr Ribapõllud, raua Rajati linnuseid, Elati avaasulates, – 1200 pKr.) kasutuselevõtt maaharimine, liituti suuremateks loomapidamisega, maakondadeks küttimise ja kalapüügiga, tegeleti veel vahetuskaubandusega 2
tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad
See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma. Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist. Muinasajaga võib pidada üheks suureks arenguperioodiks, mille käigus inimesed täiustasid enda oskusi ja teadmisi. Iga perioodiga tuli midagi uut juurde ja inimesed kandsid selle eest hoolt, et saagid oleksid viljakamad ja perede võimalused paremad. Palju nende kombed on ka kandunud meie tänapäeva ühiskonda.
Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest
Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud
Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Hakati Lääne-Eestis ja Saaremaal püstitama alates 12.-13. sajandil. · Linnus-asula; avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Suur osa elanikest elas siiski tavalistes avaasulates. Need koosnesid mitmest talust ning siinkohal võime rääkida külade tekkimisest. Külad said alguse keskmisel rauaajal ( u 450 800) Külade kujunemisel muutus põllusüsteem. Tekkisid ribapõllud põld jaotati pikkadeks ribadeks ja iga talu sai ühe palju viljakat ja mitte nii väga viljakat maad. 4. Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul. Tekkisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne,- Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal; talud paiknesid keset põlde tihedalt koos), ridakülad (Ida-Eesti voortel; talud olid ridamisi), hajakülad (Lõuna-Eestis; talud paiknesid üksteisest kaugel).
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade ...
kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres
kasvatamine muldade vaesumine Rasked põllumasinad Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, vähendada õhusisaldus väheneb harimis kordi lageraie Suurel alal tuule erosioon Väiksemad langud, Sademeterohke ala- kaitseribad veeerosioon Väikesed lapid, ribapõllud Nõlvadel mullaerosioon terasspõllud Ülekarjatamine Kõrbete laienemine
*Vanem rauaaeg tööriistu, mis omakorda põlluharimine arenenumaks soodustas koos regiooniks. põllumajanduse arengut. karjakasvatuseg Käsitöö arenes jõudsalt, a. hakati valmistama Kauplemine keerulisemaid ehteid. omatoodanguga. 7. Keskmine Ribapõllud, Põllundus, Hoogsam linnuste rauaaeg (u 450- künnipõllundus. karjakasvatus, rajamine (mägi- ja 800) kauplemine. neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine. 8
naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed.
Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti
Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti
rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt. Väga tähtsal kohal olid linnused, mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama
Teorent keelustati lõplikult 1868. aastal. Talude päriseksostmine oli raske. Liivimaal oli ostmise kõrgaeg 1860-80, sellel ajal said Liivimaa talupojad võtta ka pangalaenu. Eestimaal toimus suurem talude päriseksostmine 30-40 aastat hiljem, sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul.
sh.Eestit järvedest (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe. looduslikule Kääpad- nende
* rahu aeg, ilma sõdateta * Tacituse poolt nimetati aestid Keskmine 450 * puuadrale rauast otsad *põllumajandussüsteem * avaasulad, koosnesid * linnused (kaitseks) rauaaeg 800 * relvad ribapõllud mitmest talust, kujunesid * vanad tarandkalmed, kivikalmed *hõbe ja kuld esemed *kaheväljasüsteem (üks osa külad * kaasa panek vähenes * mõõgad, võitlusnoad põllu all, teine puhkas * ühiskonna kihistumine * liivast kuhjatud kääpad (Kagu-
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050)
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused. Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli Kalevipoja säng, kuna nad meenutasid suurt kõrgete otstega voodit. Olid veel ringvall- linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse.
seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid linnus-asula-asustuse tüüpolukord, kus linnus ja asula olid üksteisele lähedal 14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Ees...
impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050) Linnuste ehitamine: mägilinnused (üksikutel igast küljest kaetud küngastel), neemiklinnused (mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks, millesse kuulus linnus ja seda ümbritsev ala koos selle elanikega). Kujunesid külad. Tekkisid esimesed ribapõllud (põllud jagati pikkadeks siiludeks ehk ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt paremat ja kehvemat maad) Kalmete erinevused hakkasid suurenema. Matmiseks hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad (põletusmatused suhteliselt väheste panustega). Pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid. Suhted naabritega: Skandinaavlastega olid tihedad suhted, toimus kaubavahetus, aga ka mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas.
rahvas oli vaesem. Juba 1882. a olid päriseks ostetud umbes pooled talud, sajandi lõpuks kolmveerand. Saaremaal aga suuti sajandi lõpuks ära osta ainult 7% taludest. Sageli ei suutnud peremehed oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse
Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal kasutati mitmeid erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uued kujutasid aga kivivaresid. Kagu- Eesti idaosas levisid hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt vähese panusega. Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peiteleide.( pronksi kõrval ka hõbeaarded). Arvatakse et väärismetallid maeti maha sõjaohu korral. Keskmine rauaaeg oli rahutu aeg. Sidemed
6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht
· linnusetüübid (tabel) mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal; rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas).
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajandusliku maa suurenemine vähendab looduslikku mitmekesisust vihmametsad taanduvad põllumaade ees(Argentina, Brasiilia)tahetakse soja ja õlipalme; rajatakse kiirteid Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv) Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele Põllumajandus on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas) Põldude niisutamine põhjustab maa sooldumist. Maade kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid Ülemäärane väetamine ja valel ajal väetamine: saastab mulda, reostab põhjavett, toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine. Ülekarjatamine – Tallamisega muutub taimestik(aafrika)
ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad. Traditsiooniline külaühiskond. külade kujunemisel muutus põllusüsteem ribapõllud. Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes.
Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine: 1) hakati kasutama kahevälja süsteemi; 11.sajandil kolmevälja süsteemi, sest kasutusele tuli talirukis (vastavalt 1. vili,kesa;; 2. kesa, talivili(rukis), suvivili) 2) puuadrale tehti rauast ots 3) ribapõllud pikkadeks siiludeks jagatud põllud, et iga pere saaks erineva viljakusega maid. c) Endiselt säilisid küttimine, kalapüük, korilus, mesindus d) Senisest suuremat rolli hakkasid etendama käsitöö ja kaubandus Oskused Täienesid pronksi ja raua töötlemise oskused: õpiti ehteid emailima, oskasid saada soomaagist rauda ja sellest esemeid valmistada, eriti
kõrgemale osale. Vallid ja kraavid voorele rajatud tehti ainult otstesse. Suur osa rahvast elas siiski avaasulatest. Tol perioodil kujunesid välja külad. Külade kujunemisega muutus ka põllusüsteem – ribapõllud (sest jagatav maa polnud igal pool sama viljakusega). Surnuid maeti vanadesse tarandkalmetesse. Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees toimusid põletusmatused. 2) Vana-Liivimaa välissuhted Kõige aktiivsem oli Saksa ordu, piiskopid hoidsid tahaplaanile ja otsisid aeg-ajalt liitlasi ordu vastu. Ordu läks Leedu vastu, kannatada said Läti alad ja natuke Eesti omadki.
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b. Esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks), tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. c. Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa = karjamaa + sõnnik väetiseks 3. Kalmed a. Vanad tarandkalmed uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ülikute rikkuse kasv
rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis.
Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused: mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030
voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad. Traditsiooniline külaühiskond. külade kujunemisel muutus põllusüsteem - ribapõllud. Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakusega, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes.
Skandinaavias.. - Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
Pärimuslikud • Paigad, mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist (sünkretism) • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda • Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll . • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid
Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga. Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine, korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne, kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest
- Kalevipoja säng (voorele rajatud, vallid/kraavid rajati otstele) - Ringvall-linnus (tasasele maale ehitatud igast küljest kaitstud linnused, paekivi vallid) (võimsad maalinnad 12-13 saj) Külad Enamus rahvast elas avaasulates: - Tavaliselt koosnes mitmest talust saame rääkida küladest (mitmed selleaegsed külad on tänapäevani) - Leitud põldudest kuuluvad sellesse aega põllukivihunnikute väljad, ribapõllud, ilmselt ka osa lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks) - Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt - Kasutati kaheväljasüsteemi üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas Eesti muinasaja lõpul Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad. Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid
seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini. - 2. Aastatuhande algul hakkasid tekkima ka suuremad territoriaalsed üksused, kui mõned üksused liitusid maakonnaks. Nt liivlaste asuala koosnes arvatavasti 4 maakonnast, semgalite ala 7.
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
