Eesti Muinasaeg (0)

periood oskused peamised tegevusalad asustus MESOLIITIKUM kunda kultuur oskasid valmistada tööriistu puidust, luust , sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid looduslikke püüniseid loomade ja kalade püüdmiseks kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (taimed, juurikad, pähklid jm) veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda ( veeteed ) ja toitu hankida; elati 15-30 liikmeliste sugukondadena (2-4 peret); võimalik, et liikuva eluviisiga ITIKUM kamm- keraamika kultuur tööriistade valmistamine samadest materjalidest, kuid oluliselt parema töötlusega; savinõude valmistamine (kammijäljenditega kaunistused) küttimine ja korilus nagu ka kunda kultuuris) veekogude ääres, võimalik, et olid tekkinud ridakülad, elati ilmselt neljakandilistes majades (palkidest konstruktsiooniga) NEOLI nöör-keraamika kultuur oskus valmistada ja veelgi täiuslikumalt töödelda tööriistu (kivist, luust, puidust); nt tulekivist kirved olid viimistletud täiuslikkuseni (siit ka teine nimetus venekirvestekultuur); samuti osati valmistada edasi savinõusid (nöörikujulised kaunistused) maaharimine ( oder , nisu, kaer ) ning karjakasvatamine (kitsed, lambad , veised, sead) veekogudest eemale, oluliseks said rohumaad ja viljakas mullakiht ; väheste leidude tõttu võib oletada, et elati väiksemate kogukondadena või oldi endiselt liikuva eluviisiga) PRONKSIAEG vanem ja noorem pronksiaeg alguses oli pronksi raske saada, seetõttu jätkati ka varasemata tööriistade kasutamist ja neid täiustati veelgi; luudest ehetes prooviti imiteerida metaljat väljanägemist; metallist tööriistad muutsid töötegemise palju lihtsamaks maaviljelus ja karjakasvatus ; oluline siinkohal eristada kahte piirkonda: RANNIKUALADEL oli maaharimine lihtne tänu viljakatele ja kergetele muldadele ning seetõttu ei pidanud nt palju jahti pidama , küll aga peeti hülgejahti (saarlastel); SISEMAAL aga oli põldusid raskem harida (tegeldi alepõllundusega) ning tähtis osakaal oli ka küttimisel ning kalastusel) Sellest ajast pärinevad esimesed teadaolevad kindlustatud asulad, mis annavad põhjust oletada, et ühiskonnas oli tekkinud kinistatus ja ühe valitsemine teiste üle; rannikualadel oli ilmselt üksiktaluline asustus ning põllumaa oli juba eraomand; sisemaa piirkond oli aga hõredamini asustatud tänu tihedatele metsade ja raskesti haritavale maale AEG eelrooma ja rooma rauaaeg esialgu suudeti raudesemeid ise vähe hankida, sest need olid kallid; varsti aga õpiti soorauamaagist rauapõletusahjude abil rauda tootma , misjärel hakati ise raudesemeid tootma (nt tööriistu nagu kirved, noad , vikatid jm, ehetest sõled, sõrmused, käevõrud jm) põlluharimise ja karjakasvatuse juurde tulid nüüd ka käsitöö (toodeti ise raudesemeid) ning kauplemine (kaubandushuvid lõunas Rooma suunas); eestlased vahetasid vilja skandinaavlastega karusnahkade ning merevaigu vastu ja vahendasid seda omakroda lõuna suunas jätkus üksiktaluline asustus; süvenes varaline kihistatus (ühtedel oli võim teiste üle, võimalik, et toimus maade maksustamine); kinnismuistiseid on leitud ka sise-Eestist, mis tähendas, et Lõuna-Eestis asustus tihenes; linnuseid kasutati ajutiselt RAUA keskmine rauaaeg ja viikingiaeg raudesemete valmistamine täiustus, igapäevaseid tööriistu valmistastasid külasepad; erinevad sepikohad spetsialiseerusid ehete ja relvade tootmisele; arenes ka oskus rajada efektiivseid linnuseid Põlluharimise võeti kasutusele kaheväljasüsteem, endiselt tegeldi ka muude tegevusaladega (vt eelrooma ja rooma rauaaeg); sellele perioodile omapärased on erinevad aardeleiud (ehete või tööriistade ning relvade leiud ) põldudelt, asulakohtadelt, kalmetest, soodest aktiviseerus linnuste kasutamine, neid kasutati nüüd püsivalt (oli vajadus end kaitsta), ilmselt elasid nendes ülikud; linnuste kõrval olid asulad (linnus-asula); enamuses elati aga avaasulates ning olid välja kujunenud erinevad väikekülad; põllunduses oli kasutusel ribapõllud (viljakuse põhjal jaotamine)