Muinasaeg (0)

6.oktoober
2011
Muinasaeg
ehted ja rahutuaeg

Pearu Jakob Ojamäe
Saue Gümnaasium
11a klass
SISSEJUHATUS
Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum , Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi.
EHTED MUINASAJAL
Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mis olid valmistatud balti hõimude alal või velliste tavade järgi. 12.sajandi lõpul hakkati valmistama ehteid ka ise. Enamjaolt olid ise valmistatud ehte hõbedast, kuid oli kasutusel ka teisi kauneid materiaale.
Ehteid kantsid nii mehed ja naised, see oli tavapärane. Rooma rauaajal tulid Eestisse esmakortselt kasutusele nii sõrmused kui ka sõled. Peamiselt kantsid mehed just hõbedast sõlgi ning muude kaunistustega mehed end nii aktiivselt ei ehtinud. Naiste eheteks olid peamiselt erinevad ja mitmekülksed keed, mida tavaliselt valmistati klaashelmetest. Nende külge riputati veel erinevaid ripatseid. Naised kantsid veel mitmesuguseid käevõrusid, sõrmuseid, rinna nõelu ja sõlgi. Selle aja sõled olid nagu haaknõelad mille oli suur ja dekoratiivne kaar. Kõige uhkemad olid just erinevast materiaalist hobuseraua kujulised sõled. Käsi kaunistati võrudega ja sõrmustega. Oli võga palju erinevaid sorte sõrmuseid: spiraal sõrmuseid, kinniseid sõrmuseid jne.
Varasema ajaga võrreldes oli Rooma rauaaeg aeg, kus arenes väga ehetekuntst. Ehted olid kvaliteetsemad ja keerukamad. Ehted näitasid inimese jõukust ja ilu, inimesed on tahtnud juba ammustest aegadest väga silma paista.
Mina olen näinud palju vanu ehteid, pole päris kindel kas nii vanu, kuid siiski. Vanaema on mullle neid tutvustenud ja rääkinud nende ajaloost, enamjaolt sellest kust on see pärit või kes selle kinkind on. See on väga huvitav ja arvan, et ka tulevikus uurin temalt midagi ehete ajaloost.
TÖÖ- JA TARBEESEMED MUINSAAJAL
Rooma Rauaajal kasutati relvi vähe. Enamasti kasutati neid küttimisel ja olulisemaks relvaks kujunes Oda. Sellest ajast on Eesti alal leitud mõõku või nende katkeid vaid neli. Selle eest aga kasutati palju kirveid ja neidki oli väga erinevaid tüüpe: õõskirveid, kaeluskirveid ja kirsaskirved. Kasutati ka nugasisd milleta hakkama ei saadud. Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks. Kasutusel oli isegi habemenoad, kuna ka selle aja mees hoolitses oma väljanägemise eest. Tarand kalmetest on leitud ka vedrukääre, mis tähendab, et sel ajal kasutati ka lambakääre. Kasutati ovaalseidtuluskive millega tegti inimesele surm vajalikku tuld . Selliseid tuluskive kasutati üle1000 aasta. Eesti aladelt on taoliseid esemeid leitud umbes 100 tükki.
RAHUTU AEG
2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453.
Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks.
Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar , mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt.
Väga tähtsal kohal olid linnused , mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama. Eesti esimesed ringvall-linnused, mis olid sel ajal väga haruldased , rajati Lääne-Eestisse. Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu-Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Linnuste juures paiknesid peaaegu alati ka asulad. Enamasti püsisid need rajatud linnused üleval kuni viikingiajani. Linnused olid väga vajalikud, need tekitasid inimeses kindlust . Sama vajalikud nagu meil on tänapäeval poed, või pangad , olid sel ajal inimsetele linnude .
3