EESTI KIVIAJA KULTUURID
KUNDA
KAMMKERAAMIKA
NÖÖRKERAAMIKA
AEG
u. 9000a eKr
u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr
u. 3000a. eKr
PÄRITOLU
Pärnu ligidalt, Sindi - Lodja asulast, Pulli Asulast
Ida-euroopa kaguosast, indoeuroopa päritolu sisserändajatega.
ASULAKOHAD
Pulli asula,veekogude läheduses, järvede ja jõgede läheduses.
Asulad paiknesid enamasti jõgede, järvede ääres, mõned mererannal ja mõned isegi väikesaartel. Elamud asetsesid uksega veekogu poole.
Volga ja läänes reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks.
ELATUSALAD
Korilus, kalandus , jahipidamine
Jaht , kalapüük.
Tegid peekreid, põllumajandus,
OSKUSED
Valmistasid esemeid kivist, luust ,puust,sarvest,tulekivist ja kvartsist
Arenenud oli tööriistade valmistamine, merevaiku osati töödelda
Üleni lihvitud kirves, kirvel silm(vene kirves), savinõusid ilustati nöörijäljenditega,
MATMISKOMBED
Maeti elamu põranda alla või asula territooriumile.
Sageli maeti elamute juurde või isegi sisse, matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust.
Paiknevad asulatest tavaliselt eemal, kalmistud on üksikute matustega.
METALLIAEG EESTIS
PRONKSIAEG
EELROOMA RAUAAEG
ROOMA RAUAAEG
KESKMINE RAUAAEG
VIIKINGIAEG
AEG
u. 1800-1100a. eKr.
500 ema-50maa
u.50-450 pKr.
u. 450-800a.
U 800-1050a.
ASUSTUS/
ASULAD
Paepealsetel või liivastel muldadel, kindlustatud asulad(asvas,ridalas,kaalis)
Ridala, mustla ,asva,iru
Kindlustatud asulad, ringvall linnused . Põhja-eesti
Läänemere ääres,
Asustus ulatus piirkondadesse,kus asutusjälgi ei tunta, balti ja skandinaavia mõjud- lihula , martna,kullamaa
Läänemere äärest(ojamaa)
ELATUSALAD
Põllumajandus ja karjakasvatus , maaviljelus ,
põllumajandus
Põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö.
põlluharimine
Kaubandus, väärismetall,
TEGEVUSALAD/
OSKUSED
Ehted,savinõud,
Soorauamaak, kaheväljapõllusüsteem, sulatati rauda
Raudesemete valmistamine, kvaliteetsed kirved ja noad , vikatid ja sirbid. ehted
Keltide põllud, künnipõllud, kaheväljasüsteem. Linnuste rajamine
Linnuste rajamine. Rüüsteretked meredel, künnipõllundus, ribapõllud. Hõbeda töötlemine.
ÜHISKOND
Jagunes kaheks:
Rannakultuur ja sisemaakultuur
Ülikud maksustasid haritava maa. Toimus võmuvõitlus
Hõimude siirdumine ühest kohast teise, hõimuriigikeste teke, oli sõdaderohke periood, poliitiliselt suured muutused
Külades ei elanud palju inimesi koos,
Kujunesid külad
MATMISKOMBED
kivikirstkalmed
tarandkalmed
Tarandkalmed, enamasti põletatult.
Kivivare kalmed-korrapärane kuju
Liivast kuhjatud kääpad.
VÄLISMÕJUD/ SUHTED
On seotud rahvusvahelise pronksikaubanduse
Jõukamad talud võimutsesid ümbruskonnas.
Linnuste puudumine, ja relvade äärmine vähesus, haua panustes osutab ühiskondlikes suhetes stabiilsust. Sõdadeta ajajärk
Rahutud ajad, võimuvõitlus
Rahutud ajad, võimuvõitlus,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
defqon1
Õppematerjali autor
Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.
kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud
Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades
* vähesemad panused kaasa, uhkemad panused Kesk- ja Lõuna- Eestis * vahetuskaubandus naabritega (karusnahk) * rahu aeg, ilma sõdateta
pKr naaberaladel, käsitöö areng: impeeriumi põletusmatusega. EELROOMA JA kohalikust raudesemete aladega. Asustuse Kividest laotud ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised 450 pKr kuna raua tootmine. pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh Eestit. SÕDADE aeg KESKMINE Pronksehted, Põlluharimine Suur osa rahvast Maeti vanadesse RAUAAEG JA hõbeaarded, (ribapõllud) , elas avaasulates tarandkalmetesse,
saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid