Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anonymous.x5 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kahevälja

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Keskmine Rauaaeg ja Viikingiaeg

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate

Ajalugu
thumbnail
4
docx

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevai

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Keskmine kiviaeg

eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 ­ u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine-

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 ­ u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiae g

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood])

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun