Elatusalade muutumisest muinasaja vältel (0)

Elatusalade muutumisest muinasaja vältel
Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid?
Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala . Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale.
Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid , veiseid ja sigu . Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra , nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida.
Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad . See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele. Inimesed jäi ka paikseteks kuna olid leidnud tõhusad meetodid viljakama saagi saamiseks.
Eelroomarauaajal mis oli umbes 500 eKr - 50 pKr. Inimesed mõistsid, et mida puhanum ja viljakam maa, seda parem on saak. Põllud hakkasid silma paistma veelgi rohkem oma korrapärasusega. Arenes ka rauatootmine. Sellega seoses võeti kasutusele soorauamaak. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas sulata rauamaaki ja see kõik sujus plaanipäraselt. Seega hakkasid ka inimesed rohkem enda jõukusele tähelepanu pöörama ja sellega kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus.
Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma.
Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist . Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati hindama võrdsust veelgi rohkem seega oli iga inimesel üks adramaa. Sellised muutusid näitasid inimeste kõrget arengutaset ja arenemist .
Muinasajaga võib pidada üheks suureks arenguperioodiks, mille käigus inimesed täiustasid enda oskusi ja teadmisi. Iga perioodiga tuli midagi uut juurde ja inimesed kandsid selle eest hoolt, et saagid oleksid viljakamad ja perede võimalused paremad. Palju nende kombed on ka kandunud meie tänapäeva ühiskonda.