Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskmine Rauaaeg ja Viikingiaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Keskmine Rauaaeg ja Viikingiaeg #1 Keskmine Rauaaeg ja Viikingiaeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JuluvanaHD Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kahevälja

Ajalugu
thumbnail
4
docx

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevai

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine-

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Keskmine kiviaeg

Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 ­ u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kun

Ajalugu
thumbnail
10
odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis ­ liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused ­ 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed Grobia ­ skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga N 10.12.09-2 ­ II Viikingiaeg VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest ­ kuna viikingid olid paganad, siis seda halvustavam suhtumine neisse oli. Tekkisid müüdid (sarvedega kiivrid) ­ n Cambridge ülikoolide avastus ühe krooniku kirjutuste põhjal: viikingid liiga puhtad ja kasitud hoopis ­ pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid! · Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun