Kunsti kontrolltöö 1. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäited? - 1906a. Tartus põllumajandus näituse osakonnas, iseseisvad ülevaatenäitused 1909a. Tartus ja Tallinnas. 2. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? - eelistas sõejoonistus ja graafika tehnikat. 3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli
Tallinnas. 24. 02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms. Saksa okupatsioon : (3.03 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile, rahvusväeosad saadeti laiali. Paljud rahvuslikud poliitikud K. Päts, Otto Strandman, K. Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta.
on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud SAKSA OKUPATSIOON Saksa okupatsioon - kestis 1918.a. veebruarist novembrini.
Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele) 23.08.1989 Balti kett (2 miljonit inimest, 600km pikk)
Muistne kirjandus kontrolltöö küsimused 1.Mis on maailmakirjandus? Nimeta maailmakirjanduse põhietapid 2.Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" teema, tegelased, lühidalt sündmustik 3 Seleta mõisteid Achilleuse kand, Trooja hobune, Tüliõun 4.Vanakreeka teater Vastused 1) Maailmakirjandus hõlmab romantismiaegses mõistes teoseid, mis on ületanud rahvuslikud ja piirkondlikud piirid ja muutunud kogu maailma elanike jaoks oluliseks. Maailmakirjandusena võib käsitada ka kõikide maailma rahvaste kogu kirjandust. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe.Seda mõistet saab tõlgendada kolme moodi: a) kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma b) kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika c) suh...
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5%...
Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu · 1867 ,,Uus aabitsaraamat" ,, Kõik meie patt tuleb sellest, et meil nii vähe · ,,Kooli lugemise raamat" ligemesearmastust on" · 1880 lugemik ,,Helmed" ,,Meie tervis, see on meie elu, on meie kõige kallim · 1868 ,,Veikene Geograafia" vara, sest üksi terve ihu sees võib üks terve vaim
Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID: · Silbiline (süllaabiline) stiil igale silbile vastab 1 noot.
sajandi II poolel 4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231) Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid, tegid riigipöördekatse, aga see nurjus Juulimonarhia – 1830a. juulis kukutas rahvaülestõus kuninga ja seadis tema asemele liberaalse Louis-Philippe´i Tšartistid – tööliskonna ühendus 1848a. revolutsioonid – üle kogu EU rullus revolutsioonilaine (va UK, Holland, Venemaa, Türgi) Olenevalt riikidest domineerisid kas liberaalsed või rahvuslikud ideed, enamasti üksteist täiendades. Krimmi sõda- 1853-1856 lõppes Venemaa lüüasaamisega Pr, Türgi ja UK koalitsioonilt ja Venemaa mõju ajutise likvideerimisega Mustal merel. See tähendas Viini kongressiga saavutatud kokkulepete lõppu. Serbia ja Rumeenia saavutasid iseseisvuse. Saksamaa ühendamine- Itaalia ühendamine – Kommunism – suurte tööstuskeskuste teke soodustas vasakpoolsete ideede levikut. 1848a.
Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Postimehe peatoimetaja Oma lehes keskendus eestlaste rahvuslike ja majanduslikele probleemidele Propageeris eesti keele avalikku kasutamist, ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid KONSTANTIN PÄTS Asutas Tallinnas ajalehe Teataja (radikaalne ajaleht) Keskendus rohkem majanduslikele probleemidele, mis olid ka Põhja- Eestis olulisemad,
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb ...
nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a veebruaris toimus riigipööre. Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski. Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina otsustati Maapäev. Peale seda muutus: 1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega. 2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3) eestikeelne haridus 4) hakati looma relvastatud salku eestlastest 5) hakati ettevalmistama rahvusväoosade loomisi
talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad a) Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu. b) Eesti majandusest sai plaanimajandus. Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse arendamisel ka poliitilised eesmärgid c) Tekkis tsensuur ning kõigest ei võinud kirjutada. Ajalehti ja ilmuvaid
Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem tonaalne süsteem kui muudespaikades
lapsele eestimeelsust sisendada, võib kindel olla, et lapsest kasvab tubli patrioot, kes hoiab eesti vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel. Süvenesid ka vanad pinged
Rahvusvahelised firmad Sander Raude 1.Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 2.Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanusotsiaalmajanduslikele erinevustele jaebavõrdsusele erinevates riikides. 3.Inforiigid on suur osa äriteenustel meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja- Ameerika ja Jaapan) 4.Uustööstusmaad on kiirestiindustrialiseeruvad arengumaad, kustööstustoo...
........5 1.1.2 Kavandamine ..............................................................................5 1.1.3 Elluviimine .................................................................................6 1.1.4 Kontrollimine ..............................................................................6 1.1.5 Korrigeerimine ja täiustamine ...........................................................7 2. MIS ON ÖKOMÄRK NING SELLE EESMÄRK ? .................................8 2.1 Regionaalsed rahvuslikud ökomärgid....................................................9 3. SÄÄSTEV ARENG EESTIS ............................................................11 3.1 ,,Säästev Eesti 21" ................................................................................................11 3.2 Soovitav seisund aastaks 2030 ...........................................................12 3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus ........................................................12 3.2.2 Heaolu kasv .........
Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3
EESTI 1917-1920 Iseseisvumise eeldused: Poliitilised Majanduslikud Kultuurilised · Venemaal kodusõda ja rahutused. · Talupoeg sai maad osta. · Haritlased, eestvedajad. · Venemaa osaline I maailmasõjas. · Linnade kasv. · Eestikeelsed raamatud. · Loodi erakonnad. · Raudteevõrk. · Rahvuslikud üritused. · Vallad ja vallaseadused. · Ühistegevus. · Seltsid. · Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel.
maa andmine 2) eluolu muutmine - muutused riietuses (145 LOE ISE); uus ajaarvamine(rev kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine 3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine 4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest
teada? kõigest mida enda ümber nähti. kohati traagilise sisuga tugevasti mõjutatud Sel ajastul tekkis alles komöödiad. Tekkis tolleaegsetest sündmustest. aforismikirjandus. Hakati robinsonaad. Ülistati mõistust Ühtset romantismi polnud, igal vastandeid kokku panema. ja haritust. Üllatavalt palju pool olid rahvuslikud nüansid pöörati rõhku erinevatele sees. Arenes ka Ameerika romaanidele. kirjandus. Sellest ajastust pärineb ka vene rahvusest kirjanik ja luuletaja Aleksander
Üle saja inimese sai surma. Ülestõus suudeti küll maha suruda, aga Nõukogude võimu autoriteet sai löögi. Kerkis küsimus, kui vabameelsuse levik oli võimalik Poolas, kas see on võimalik ka mujal. 1980. aastate keskel hakkas olukord NSV Liidus pehmenema. Algas perestroika, mis tõi endaga kaasa glasnosti. Sellega seoses läks kogu elamine vabamaks ja lähendas rahvusi. 1980. aastate lõpul alustasid oma tegevust rahvuslikud liikumised. Eestis näiteks loodi Rahvarinne. Korraldati protestiakte Nõukogude võimu vastu, mida ei suudetud enam maha suruda. Esimesena langes kommunistlik süsteem Poolas ja 1990. aastaks sai Poola iseseisvaks. See sai kommunismi lagunemise alguseks. Rahva meeleavaldusi oli ka muudes riikides. 9. novembril 1989 lõhuti maha raudse eesriide sümbol - Berliini müür. Lisaks sotsialismi leeri lagunemisele lagunes ka Nõukogude Liit. 1991. aastaks olid iseseisvunud Balti riigid
moodustatud SõjaRevolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga
Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson 21)Mida nõuti 1905.a. revolutsiooniga? Poliiitlisi õigusi Maa küsimuse lahendamist Rahvuslikud nõudmised 22)Mis toimus 16.10.1905.aastal Uuel turul? Inimeste tulistamine 23)Mida kujutas endast rahvaasemike koosolek ja mida nõuti? Kujutas endast inimesi kes olid kokku tulnud valdadest, linnadest ja seltsidest ja mõõdukad nõudsid suuremat eesti keele kasutust ja käremeelsed vabat riiki, maksude mitte maksmist, tsaaririigi boikotti ja sõjaväke mitte minekut. 24)Mida kujutas endast mõisate põletamine? Hävitati 150 mõisa üle Eesti ja seda tegid Tallinna töölised.
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ...
sõduri; Majanduslik kaos-1917. a alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud; Keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas ülestõusu maha suruda, kuid ei õnnestunud. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused) Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal
13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 13 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 14 Skeemid Stereotüübid Skeemid kognitiivsed struktuurid, teadmiste Stereotüübid (tunnetuslik kategooria süsteemid, mis sisaldavad informatsiooni inimeste, rahvuslikud, soolised, vanuselised) sündmuste, paikade jne kohta Negatiivsed stereotüübid (eelarvamused) Mööbel Mööbel kehtivad enam naiste, värviliste, vanemate inimeste ja vähemusrahvuste esindajate Lauad Lauad Toolid
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991. aastal kell 23.03, kuna just sellel hetkel võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.(1) Selle suure otsuseni jõudmine oli aga pikk ja raske teekond ning enda arutluses peatun pikemalt demokraatlikel rahvaliikumistel ning organisatsioonidel mis tekkisid Eestis perestroika ajal, rahvarohketel omariiklikuse taastamisega seotud üritustel, suveräänsusdeklaratsioonil, üleminekuperioodil ning annan ka enda hinnangu omariiklikuse taastamisele. 1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidika...
täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid
I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse Andis välja 1857-1863 Pärnus nädala lehe ,,Perno Postimees" ja Tartus 1864 aastast ,,Eesti Postimees"
eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane:
võtma. Põhjus kõige alguseks 1944 oli see, et sõjaline olukord neil endil saksamaal muutus äärmiselt ebasoodsaks, sest väga palju väeosi viidi Narva alt ära ja tänu sellele väejuhatus hakkas oma vägesid tagasi nõudma. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist siis juba, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Kuna sellel ajal kuulutas Eesti Omavalitsus välja ka üldmobilisatsiooni, mida hakkasid toetama ka rahvuslikud ringkonnad, siis oli peaminister Jüri Uluots väga kuuldavõetav isik, kes siis raadio kaudu kutsus rahvast üles astuma, sest ei soovitud sissetungivaid punaväelasi. Kuna tuli Narva lahing, siis tehti terrorirünnakuid Eesti linnadele ja see kõik ajas sõjalised vihale. Narva lahing toimus peamiselt kahes etapist – Narva sillapealne lahing, mis oli veebruarist juulini ja Sinimägede lahing juulist augustini. Stalin oli andnud käsu - "See on kohustuslik, et meie väed tuleb
kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51) NATO RELVAJÕUD: kiirreageerimisjõud - maavägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - merevägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - lennuvägi NATO lennuk NATO RELVAJÕUD · PEAMISED KAITSEJÕUD: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud · LISAJÕUD: liikmesmaade muud relvajõud NATO · Tegeleb RAHUVALVEGA vastavalt 1991.a. Rooma deklaratsioonile · Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO RIIGID NATO STRUKTUUR · Jaguneb: SÕJAVÄELINE organisatsioon, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO Sõjakomitee · Jaguneb: TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR
haritud inimeste hulgas on neid, kes talurahva elu ja vaimset kultuuri hindavad, koguvad ja uurivad. Need olid estofiilid, päritolult baltisakslased, mõne soontes voolas aga ka eesti verd. Mitmed otse rahva keskelt tulnud tudengid leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. Rahva keele, kommete, uskumuste heade tundjatena olid neil seal tegutsemiseks suurepärased eeldused. Nendest eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased. Eesti rahvuslus sündis kõrgharitlaste ringkonnas, eeskätt Tartus, Pärnus, arenes edasi Peterburis jm. Kõrgharitlased olid tihedamalt omavahel seotud, neid ühendas alma mater, samuti teaduslikud seltsid. Ideed, sh rahvusideed liikusid selles ringkonnas elavalt. Rahvuslus jõudis eestlasteni peamiselt saksa keele ja kirjanduse kaudu. Lihtsate maakooliõpetajateni, kes ei olnud omavahel pealegi kuigivõrd seotud, need ideed esialgu ei ulatunud. 19
1917 aasta alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri. Eestlased sõjaväes. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 langes rindel. Paljud sattusid sõjavangi. Selliseid inimkaotusi polnud eesti rahvas varem kandnud. Vene üksustesse paigutatuna pidid eestlased halva keeleoskuse tõttu taluma tagakiusamist. Parandamaks meeste olukorda ning tõhustamaks Eesti kaitset sakslaste võimaliku sissetungi puhuks, tekkis mõte luua rahvuslikud väeosad. Ideed toetasid enamohustatud L-Eesti tegelased Reimani ja Tõnissoniga eesotsas, kuna tallinlased suhtusid sellesse eitavalt. Hoogu lisas läti rahvusväeosade loomine ja nende panus Saksa vägede pealetungi peatamisel 1915 aastal, kavatsus jäi teostamata. Kriis jõuab haripunkti. 1916 oli Venemaa sõja tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, ettevõtteid ei suudetud varustada, tarbeainetest oli puudus suur, toiduainete puudus
15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Võim läks Saksa sõjaväelastele, kes tuginesid Balti-Saksa mõisnikele
vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski.
on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; · loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. 3. Miks neid nimetatakse alussammasteks? Elades viie alussamba järgi ulatub islam kõigi elu aspektideni individuaalne ja sotsiaalne käitumine, tööjõud ja tootmine, majandus ja poliitika, rahvuslikud ja rahvusvahelised suhted, jne. Sel moel loovad need 5 sammast tõelise islamliku iseloomu, saades indiviidi ja ühiskonna moraali aluseks. Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. 4. Kes on prohvet?
ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne... Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise, mis võib olla: · Horisontaalne (ühest linnast teise) · Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi)
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning ...
Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6. augustil, mil NSVL-i Ülemnõukogu Varese "palve" rahuldas. Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (19401941) Nõukogude okupatsioon Eestis, mida nimetati ka 'esimeseks nõukogude aastaks', kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Sel ajal toimus Eesti kiire sovjetiseerimine, kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha ja mitmed rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Samuti vangistati ja represseeriti mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Saksa okupatsioon (19411944) 22
Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus: Glinkat nim esimeseks vene rahvuslikuks heliloojaks, vene rahvusliku koolkonna rajajaks. Selles mõttes paralleelnähtus Puškiniga. Ühest küljest olid mõlemad ühe pika arengu kokkuvõte, teisalt uue etapi ettevalmistajad (edasi Mussorgski, Rimski-Korsakov jt). Nad püüdsid sihiteadlikult olla rahvuslikud – tolle ajastu märk (seotud rahvuslike meeleoludega kogu Euroopas). Glinka muusika allikad: 1) kogu vene muusika eelnev areng (nt. znamennõje penije); 2) Venemaa linnades ja külades kõlav olustikumuusika; 3) Viini klassikud; 4) vararomantikud Weber, Schubert, Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
Pigem kinnistab väljaanne oma püsilugejaskonna maailmapilti. Kui aga ajakirja satub lugema inimene, kes seda tavaliselt ei tee, siis ajakirja ühekülgne ja seisukohtade osas kindel suunitlus võib ,,keskmist" lugejat hirmutada või sisus kahtlema panna. Seega on mõju ulatus üsna väike. Üldjoontes vastab ajakirja Kultuur ja Elu number 3/2011 vormilistele, stiililistele ja eetilistele nõuetele. Kvaliteeti alandavad mõned väiksemad vormistuslikud apsud. Numbri sisu ajakirjale oodatav: rahvuslikud ideed erinevatest vaatepunktidest. Väljaanne püüab lugejat emotsionaalselt mõjutada, kuid eeldatavasti ei leia eriti suurt kõlapinda.
Eesti elanike vaenulikkus Antud teema on väga mitmetahuline ning kindlasti ei saa Eesti elanike seisukohti jaotada must- valgel meetodil kahte leeri ning öelda, et Eesti elanikud on kas saja protsendiliselt võõraste vastu või teistpidi, soosivad neid. Eesti Arengufond on projektis Eesti Kasuvisioon 2018, 4 mis algas aastal 2010, seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 on Eesti elanikel avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes, sealjuures rahvuslikud, klassilised ja muud barjäärid ei takista suhtlemist ning inimesi hinnatakse nende panuse, mitte positsiooni või tausta järgi, nõrgemaid aidatakse. Problemaatiline on see, et hetkeseis, mis valitses selle projekti alguses (toetudes Eesti Inimarengu Aruandele 2009 oli sallimatus võrreldes 1 Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 2015. Tabeli kood : RV0222 2 BBC News: Migrant crisis: Migration to Europe explained in graphics, 24.09.15 3 European Commission - Press release
3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused Juba esimeseks eelduseks Eesti Vabariigi loomiseks võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, kus tõusis esile eesti rahva kultuur. Sellest ajast peale hakkas eestlastel tõusma soov vabaduse järele. Tekkis rahvuslik haritluskond, eestlaste majanduslik jõukus kasvas, eestlased said osaleda omavalitsuste juhtimises ning rahvuslikud liidrid (Konstantin Päts, Jaan Tõnisson) tõusid esile. Võimalus selle teostamiseks oli soodsam kui iial, kui algas I maailmasõda ning Venemaal kukutati tsaar ja algas kodusõda. Sellele järgnev segadus ja enamlaste võimuhaaramine lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) 1917. aasta esimene pool Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
