Vana-aja muusika (0)

Vana-aja muusika
Andres Mõttus
Muusika 1
Kodutöö 1
Muusikaks saab nimetada helikogu kus on olemas meloodia rütm ja tempo. Need on kõige tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga.
Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima . Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika alguse saada. Aga on ka arvamus et see häälitsemine, mõmisemine ja trampimine mängimise eesmärgil võis olla muusike tekke põhjuseks. Kuid täpset põhjust ei tea meist keegi.
Esimesed umbmäärased leiud millest võib järeldada et oli tekkinud muusika ja isegi laul, oli ajast 300aastat E.M.A. See aeg ilmselt olid juba inimesed kes oskasid kõneleda mingil määral. Kuna arvatakse muusika on olnud sellest ajast saati kui inimesed on õppinud kõnelema. Muusikat ja laulu kasutati vanasti mitmel eesmärgil. Näiteks jahimehed kasutasid muusikat julguse tõstmiseks ja hirmust üle saamiseks. Paljudel juhtudel oli muusika eesmärk tuju tõstmiseks meelelahutuseks ja hea tuju tõstmiseks.
Suur osatähtsus oli muusikal ka rituaalides ehk vanade tavade läbi viimises. Lauldi ja tantsiti rituaalide puhul enamjaolt ümbel lõkke. Kus tähistati kõiksugu sündmusi. Nii sünde kui ka vaimudega suhtlemiseks või mis veel. Muusika oli kõige tähtsam suhtlemisviis üleloomuke jõududega.
Esimesed pillid mida leiutati olid löökpillid, mille peale oli kõige lihtsam tulla. Siis tekkisid juba puhkpillid mida valmistati pilliroost kõrgema heli saamiseks ja loomade sarvedestnati madalama heli saavutamiseks. Nati aega hiljeb tuli ka keel pill mida ilmselt on tehtud jahi vibu matkides.
Mesopotaamias oli muusika väga tähtsal kohal. Seal nimetati ka jumalaid muusikuteks aga tegelikult olid muusikud tähtsuselt kolmandal kohal peale jumalaid ja kuningaid. Mesopotaamias leiutati heliredel kus võeti aluseks päikesesüsteem mis nende jaoks oli ka üks suur muusika kogum. Seal oli 5 nähtavat maakera ja sealt tuli heliredel 5 ning sinna lisati veel päike ja maa siis saadi kokku 5ja7 heliredel. Selle järgi hakati leiutama ka 5 ja 7 keelelisi esialgu kändlisarnaseid keelpille.
Vanast Egiptusest pole just eriti palju tõendeid muusika ajaloo kohta kuid on leitud mõned koopamaalingud mis viitavad muusika olemas olule. Egiptuses kasutati muusikat surnute üles äratamiseks, allmaailma sõnumite saatmiseks ning ka uuesti sündimise tähistamiseks. Egiptuses seostati muusikat tihti ka aasta aegadega. Kuna sealsetetavade järgi sügisel kõik suri ja kevad taaselustus koik. Ja nende sündmuste jaoks olid erinevad muusika tüübid. Egiplaste suurimaks leiutiseks muusika alal on harf. Selle tekkimiseks vüidetakse juhuslikust, Kuidas jumal kilpkonna kesta lõi ja seal sees pingule kuivand soolikad helisema hakkasid. Ning siiani on harf seal väga püha pill.
Heebreas oli muusika aga tähtsaks saatjaks suursündmustel. Näiteks muusika saatel loeti ette kümme käsku. Ning muusikat muidugi kasutati ka kellegi kiirmiseks või ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine.
Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist.
Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks hommikuks, või siis kevadeks. Teoseid oli palju. Ja seal oli teose autor ka teose laulja.
Hiinas oli juba väga vanadel aegadel muusika tähtsal kohal. Selle kaudu õpetati rahvast. Ka Hiina keel oliväga laulev keel, tihit mõjutas sõna tähendust selle laulev väljendus. Hiina vanimaks pilliks on Kammertooni mis on hirsi teradega täidetud meetri pikkune bambustoru. See andis välja tooni 1 mis oli kõigi toonide alus. Hiinas kasutati peamiselt täistoone ja neid oli kokku 5. Neid nimetati 1 valitseja noot , 2ministiri noot, 3 rava noot, 4 riigiasjade noot, 5 üldise olukorra noot. Hiinlased hakkasid tegema ka draama näitemänge. Hiinlastele oli muusika tähtis ka selle pärast , et nad uskusid, et muusika ei ole võimeline valetama .