Vabadussõda, iseseisvumine jne. (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Iseseisvuse eeldused :

Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel , rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki - seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa)

Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg ( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne)

Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas.
Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olulist punkti- eesti keelne asjaajamine , Eesti alade ühendamine Eestimaa kubermangu alla, moodustada rahvusväe osad, viia läbi valimised.
12 aprill 1917- ajutine valitsus andis Eestile autonoomia.
Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt.

riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid * Kirik lahutati riigist

28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma . 1917 hakkasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa rahukõnelused.
Maapäev ja selle laialiajamine : Mai lõpul toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse – valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse- juhtis K. Päts. Eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Sellega püüti saavutada mitut eesmärki : kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale , tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov. otsuses öeldi järgmist : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) Kõrgema võimu kandja on Eesti Maanõukogu- seda kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni.3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. nov. otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle taust : Mõte, et võiks iseseisvaks saada tuli aastal 1916 J. Vilmsi poolt. 1918 –kuulutati välja iseseisvus . Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Päästekomitee liikmed olid Jüri Vilms, K. Päts ja K. Konik , nemad lugesid ette Eesti manifesti. 23.02 loeti see ette Pärnus, päev hiljem Tallinnas. 24. 02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms.
Saksa okupatsioon : (3.03 – 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt.
Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile, rahvusväeosad saadeti laiali. Paljud rahvuslikud poliitikud K. Päts, Otto Strandman , K. Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon , mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne ´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis.
Vabandussõja põhjused ja algus :
Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta.
Sõja algus : algab Narva vallutusega, eesti kommunistid kuulutasid Narvas välja töörahva kommuuni- juhtis Jaan Arvelt.
Eesti armee sünd : Abi saadi Inglismaalt – 12 sõjalaeva. J. Laidoner tuli Venemaalt Eestisse sõjaväge organiseerima. Jaanuaris sai ülemjuhatajaks. Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid . Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka . Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi. Abi saadi Soomelt, Rootsilt ja Taanilt. Eestlased lubasid, et kes läheb sõtta see saab maad.
Eesti vabastamine : 1. veeb. löödi enamlased välja Võrust. Veeb. keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks.
Landeswehr´i sõda : koosnes baltisakslastest. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. II etapp- Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest.
Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas okt. kriipsu peale Loodearmee pealetung. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist.
Tartu rahuleping - Sõlmiti 2. veeb 1920. Tingimused. : Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust. Pandi paika Eesti piir. Vahetati sõjavange. Nõukogude Venemaa lubas tagastada Tartu Ülikooli varad . Eesti lubas kastutada oma sadamaid kauba vahetuseks. Eestlased kauplesid välja 15 miljonit kuldrubla.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siku1 Õppematerjali autor

Iseseisvuse eeldused; autonoomia; enamlaste riigipööre ja
ümberkorraldused; Maapäev ja selle laialiajamine; Iseseisvuse
väljakuulutamine ja selle taust; saksa okupatsioon; Vabadussõda:
põhjused, algus, Eesti armee sünd, Eesti vabastamine, Landeswehri sõda,
rahukõnelused, Tartu rahu.

11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Tallinnas novembri alguses puhkesid toitlusrahutused ning nõuti toiduainete väljaveo peatamist, okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. Sakslased andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. 11.nov 1918 toimus Ajutise valitsuse koosolek. Loodi Eesti Kaitseliit. Rahvuslased võtsid järgnevatel päevadel okupatsioonivõimudelt asjaajamise üle. 21.nov läks võim lõplikult eestlaste kätte. Vabadussõda puhkes 28.novemrbil 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja eesti töörahva kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik.Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsi suurettevõtted ja pangad, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Eesti oli ebaedu küüsis, langes Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Põhjuseks oli rahva meeleolu ja vastase ülekaal. Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade laskemoona jm varustuse nappus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid