Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal? · Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud) · Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri) Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud) · Keisrivõimu autoriteedi langus 6. Millised olid punaste võidu ja valgete ebaedu põhjused Venemaa kodusõjas? · Punaarmee oli hästi organiseeritud. Suudeti oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Nende käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada. Punased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega).
suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. Veebruarirevolutsioon- Puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni
Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sedavõrd sügavat pahameelt, et vaid vähesed soovisid minna võitlema Suur- Saksamaa eest. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. 1941
aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sjdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse. Pärast Balti keti aktsiooni on püstitatud Eestisse kaks mälestusmärki. Üks neist asub Türi lähedal Säreveres ning teine Kärus. Samuti andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Kolgi raamatu ,,Balti kett". Selline austuseavaldus toimunud aktsioonile on märkimisväärne, sest isegi iga-aastasele aktsioonile ,,Teeme ära" pole olnud sellist järelkaja.
keeltes erinevad. 9. Millised on kaubamärgi funktsioonid tarbija jaoks Kas kõikides riikides ostavad sama toodet või teenust samad tarbijategrupid? Kas kõikjal on ostu initsiaatoriteks samad perekonnaliikmed? Kas kaubamärgi üle otsustavad alati samad perekonnaliikmed? Kas enamus tarbijaid ootab tootel ühesugust välimust? 10. Nimeta kaubamärgi tasandid Globaalsed kaubamärgid, regionaalsed kaubamärgid, rahvuslikud kaubamärgid, vahendaja kaubamärgid 11. Millist funktsiooni täidavad jaotuskanalid RT-s? · Toodete füüsilise ümberpaigutamise funktsioon · Omandiõiguse ülemineku kindlustamine · Info liikumise tagamine 12. Mida tähendab ,,keiretsu"? Keiretsu on sõsarettevõtete grupeering või perekond, mis moodustab tihedalt seotud liidu ja mille eesmärgiks on tegutseda kõikide ühise edu nimel. 13. Mida tähendab intensiivne jaotus RT-s?
Jaapan Rahvuslikud sümbolid Geograafiline asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Pindala on 377 835 km² ning rahvaarv on 126 659 700. Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodus...
01.02.2015 Heleri Rebane Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soo...
Kõik see parandas kahe üliriigi suhteid. 1988. aastal külastas president Reagan Moskvat, kus teda väga hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu. Gorbatsov muutus Läänes tohutult populaarseks, puhkes tõeline ,,gorbamaania". Kodumaal tema maine aga langes. Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Esialgu arenes perestroika rohkem NSV Liidu võimukeskustes, peagi aga asusid rahvuslikud oposit- siooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikult. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgenemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged. Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad. 1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks. 23
Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus 1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis tugines koloniaalparlamendi enamusele. 1942 okupeerisid maa jaapanlased, esialgu osa Birma rahvuslasi toetas neid. Pettunud jaapanlaste lubadustes, asutasid rahvuslikud rühmitused kommunistide kaastegevusel 1944 Antifasistliku Rahvavabastusliiga. Aung Sani juhtimisel organiseeris see 1945 Jaapani-vastase ülestõusu ja saavutas 4.jaanuaril 1948 rahvahulkade toetusel Birma iseseisvuse väljakuulutamise
sõdadeta. Eestlastele tähtsamad väärtused, mis on esimese kümne seas- puhtus ja hügieen, huumoritaju, tarkus ning ausus on nii Eesti venelastel kui ka venelastel alles nimekirja lõpus (tabel 2)16. 14 Sutrop 2008 15 Puusaag 2004: ,,Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest" 16 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks
Seda põhjustas Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Klassisõja aastail ilmneb esmakordselt abstraktne seisukohavõtt ühiskondlikes küsimustes. Bolevike partei oli see, kes lubas Venemaa koosseisu kuuluvatel rahvastel iseseisvuda ja oma riik kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid kodanliku ideoloogilise koolitusega
· teatud töökoht/amet (Jim is the chairman of the company.) · üldine transport · omadussõna + nimisõna · mingi koha nime esimene sõna on muu nimi (Brown resturant) THE DEFINITE ARTICLE · eelnevalt mainitud asi · kui viidatakse kindlale esemele grupist · aastaajad (The summer is the best.) · kui on kindel, millest räägime (I prefer the red one.) · kui midagi on maailmas üks (The Sun, the Earth) · rahvuslikud grupid (The British like to drink tea.) · Kui inimesed on jaotatud klassidesse (the rich, the poor, the Social Democrats) · Kui kindel asi esindab kogu klassi (The fork is used for eating.) · Muusikainstrumendid, kui neid mängitakse (I can play the violin.) · Ühendatud riigid (The United States) · Jõed, kanalid, mered, ookeanid, regioonid · Lahed, väinad · Mäeahelikud, saarestikud, kõrbed · Ilmakaared · The president of the United States, the director of studies
8)Madalmaad. Kalvinismi levik. Usupuhastus aitas kaasa kapit. kujunemisele ja majanduslikule arengule: *kalvinism rõhutab töö vajalikkust ja austusväärsust *kalvinism vabastab in. kat. kiriku mõju alt *kalvinism ei pea vajalikuks kiriku hierarhilist organisatsiooni(lubab raha suunata majandusse) Miks ei suutnud Hispaania Madalmaadest jagu saada? *motivatsioon oli suurem *kasutati partisanisõja taktikat(polnud selget rindejoont) *Mad.m. aadelkond liitub rahvaga(tekivad rahvuslikud liidrid) ja saab toetust välisriikidelt(Ingl) *majanduslikult kiirem areng toetas pigem kalvinismi kui kat. *Mad.m. kaubanduslikult seotud põhjamaadega (Ingl) Piirkonna eripära: *kuulub riigile mis asub temast kaugel(Hisp) *piirkonnasisesed erinevused(põhi-lõuna) *koosneb paljudest väikestest rahvustest *väga kiire majaduskasv(rahandus, kaevandus, merendus) *protestantismi ja kalvinismi levik selles piirkonnas
Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus tuli Pariisis publiku vile ja lärmi tõttu katkestada, ajakiranduses barbaarne ja metsik. Neoklassistsismi perioodil ballett ,,pulcinella", ooper"kuningas oidipus", ,,elupõletaja tähelend" Ekspressionism I ja II MS vahel Saksamaal ja Austrias. Huvi inimese sisemaailma vastu, alateadvuslik pool, mäss, jõuetus,sündis grotesk, narrikultus-chaplin
Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Saksamaa kaotused olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Sellepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus laastanud 5 viljakamat provintsi ning rahva hulgas tekkis rahulolematus peale maailmasõda tekkinud uue korraga. Seega leidis Itaalia, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, miks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 TUNNUSMÄRKI Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. ,,TUNNUSTATUD EESTI MAITSE".................................................................3 2. ,,ÖKO MÄRK".............................................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise...
Correct Mark 7 out of 7 Question text Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. amortisatsioon b. tagavaraosade maksumus c. liising d. kindlustus Question 15 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. kehtestatakse kogemuste alusel b. võetakse aluseks pangaintressid c. võetakse aluseks inflatsioon d. võetakse aluseks rahvuslikud standardid Question 16 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline loetelust on suurim konkurentsifaktor? Vali üks: a. kliendid b. asendav toode c. uusettevõtjad d. tarnijad
EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike
Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus b. iseseisev sihtasutus c. kommertspank d. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. võetakse aluseks pangaintressid b. kehtestatakse kogemuste alusel c. võetakse aluseks rahvuslikud standardid d. võetakse aluseks inflatsioon Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. liising b. kindlustus c. amortisatsioon d. tagavaraosade maksumus Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel. Kui rinde olukord halvenes hakati varbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
Küsimuse tekst Millisesse kommunikatsiooni kategooriasse kuulub reklaam? Vali üks: a. objekti b. distributiivne c. juhitamatu d. juhitud Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. võetakse aluseks pangaintressid b. kehtestatakse kogemuste alusel c. võetakse aluseks inflatsioon d. võetakse aluseks rahvuslikud standardid Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Vali üks: a. allahindlus b. hinnatõus c. laienemine d. turu taaskohandamine Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Vali üks: a. bürokraatia teke b
Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid, kommunistid. Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. 18. jaan. 28. juuni 1919 Pariisi rahukonverentsil loodi selle kindlustamiseks Rahvasteliit, mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevahelise koostöö edendamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise kontrollimine. Võitjateks olid Suurbritannia ja Prantsusmaa eelkõige vormiliselt.
Hiina Uusaeg Hiina ühiskond 16.-18. saj. 16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestu...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kes kaotajad? Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA o...
5. Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usun...
kõvasti alla. o Majanduselu kannatas tugevasti sõdade tagajärjel. o Kariloomade arvu vähenemine, maa sööti jäämine, võlg paljudele euroopa riikidele, kogemuste puudumine viis majandus reformini. Liberalism (1920 algus) o Riik jättis initsatiivi erakapitalile. Tööstusettevõtete arv kasvas, suurenes tööliste arv. 1923.-1924.a. tõsine majanduskriis Eestis o Lootuses, et vene turg avaneb. Rahvuslikud valuutad o Lätis, Leedus 1922.a. vastavalt kuldfrank ja litt o Eestis oli 1919-23 suhteliselt ebakindel mark, mis asendati hiljem krooniga. Majanduslikud prioriteedid (1920 teine pool) o juhtivaks majandusharuks sai põllumajandus ning orienteeruti Lääne-Euroopa turule. o Vabaneti Venemaa pärandist, kujunes iseseisva väikeriigi vajadusele vastav majandusstruktuur ja integreeruti Euroopa majandusruumi. Ülemaailmne majanduskriis
7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit 11) kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte Autonoomiast tulenevad pinged: 1) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis (muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) 2) Vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire 3) Rahvuslikud vastuolud, sest vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest 4) Rahvusvähemusi süüdistati Venemaa ühtsuse lõhkumises Oktoobripööre ja enamlaste võim Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt (Aprilliteesid) 2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis:
Paljud jätkasid õpinguid ülikoolides. Postimees kujunes N-E toetajaks. 20. Saj algust iseloomustab Eesti linnakodanluse kujunemine. Sakslaste jõudude üleüldine kokkukuivamine. Eestlaste rahvuslikud püüdlused olid takistatud venestamise tõttu. Uut hoogu sai emakeelne haridus, 1906 Tartus Eesti Noorkasvatuse Selts, esimene eestikeelne keskkool asutati 1906 Tartus Tütarlaste Gümnaasium (Miina Härma Gümnaasium). Rahvuslik intelligents hakkas 20 sajandil välja kujunema. Viidi läbi ka rahvuslikud ettevõtted, 1909 Eesti Rahva Muuseum, Estonia teater 1913, Tallinnas peetud 1910 aastal peetud laulupidu. Tartu oli tol ajal Eesti vaimuelu ja hariduse keskus. Sajandi alguseks õppis gümnaasiumites palju noori. Noor-Eesti tegelaskonnaks kujuneski Tartu gümnaasiumite õpilased. Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903.
Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani- Eesti Kongressi
kuigi mõlemad pooled pidasid seda enda võiduks; kuigi see oli rohkem inglaste võit, kuna Saksa pealveelaevastik lahkus oma baasist terve sõja jooksul harva peale seda. 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas · Sõda kurnas ühiskonda (epideemiad, töökohustus, mobiliseerimine,. Toidupuudus) · Sõjavaimustusest sõja tüdimuseni (deserteerumine,) · Rahvuslik vabadusvõitlus (iseseisvuslootused, rahvuslikud üksused) · Sallimatus muulaste vastu (etniline puhastus, juudiprogrommid) · Naiste olukord (meestega võrdsete õiguste idee) · Sõjamajandus (inflatsioon, riiklik majanduse reguleerimine) · Euroopalike väärtuste kriis (isikuvabadus, religioon, võrdõiguslikkus) · Suurenesid sotsiaalsed pinged ( vasakpoolsed vaated levisid9 Igapäevaelu sõja ajal · Toiduainete nappus (eriti Saksamaal, Austria-Ungaris, järjekorrad, toidutalongid)
Esialgu juhtis seda tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot (1873-1927), hiljem Konstantin Päts. Suve jooksul korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Ühtlasi kuulutati eesti keel kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt ning sellest haarasid kinni rahvuslikud poliitikud. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Mõnda aega rahuldusid nii rahva enamik kui ka juhtivad poliitikud autonoomiaga, suvel hakati aga järk-järgult seadma kaugemaleulatuvaid radikaalsemaid sihte.
Esinesid põhiliselt Lõuna-Eesti koorid, osalejad majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue
Saksa okupatsiooni alguses, tervitati sakslasi kui vabastajaid. Saksa armeesse astusid eestlased vabatahtlikult, sest taheti kätte maksta Vene okupatsiooni ajal tekitatud kahjude eest. Eestlasi kasutati politsei pataljonidena, kes tegutsesid ka väljaspool Eestit. 1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsaga nüüd mobilisatsiooni toetama: loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Peamine oli loomulikult tahe end Nõukogude Liidu okupatsioonireziimi vastu kaitsta. Moodustati Punaarmeega võitlemiseks Eesti SS- leegion (Estnische SS-Legion), mis oli Saksa Waffen-SS väeosa augustist 1942 maini 1943. Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti
Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Võimu ressursid: 1
MOGULITE VALITSEMINE · Afganistanist tulnud vallutajad rajasid India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17.sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. · Igapäevane elu muutus vähe:säilisid varnad ja kastid,rahvuslikud erinevused. · Suurmogulite dünastia silmapaistvamaks valitsejaks oli AKBAR SUUR. Ta kuulutas enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks. Ta püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva parandamise teel. · Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16.sajandil tekkinud SIKHI uskkond. Sikhid kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nende tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde.Nad olid töökad, haritud ning lihtsa eluviisiga.Nad ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist kastideks. Akbar Suur kinkis neile Am...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Rahvuslikud organisatsioonid andsid vajalikke kogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ja seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid peamiselt tõekspidamiste ja eriarvamuste üle. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi,
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei ...
sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal.
Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud.
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel. Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadidega". Mõlemad on epitoomilised rahvuslikud patriootlised eeposed, mis on mõeldud ja loodud selleks, et mineviku suurte tegude toel virgutada oma rahvast liikuma tulevikku. Artiklis rõhutatakse teksti tähtsust Kreutzwaldi eeposes, mis on autori arvates ,,müütiloov palguhäälne ja tähenduslik tekst.", nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus. Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust. Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti. Ta ütleb
tsaar kulutas välja sõjaseisukorda.kohale saadeti karistussalklased(inimesi peksti või saadeti siberine suunitööle).ülestõustud posiitivsed tagajärjed:emakeelne erakool,rahvuslike organisatsioonide tegevuse aktiiviserimine,lihtsustas ajakirjandus.balti kubermang 20saj algul.baltimaade areng kiire.rahvusarvu kasv.tööstustoodangu kiire kasv.suurenes linnaelaniku arv.riiast kujunes piirkonna tööstuse metropol.leedus areng alglane ja toimus venestamine.uute põlvkondade juures levisid rahvuslikud ideed.mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht postimees tartu).tlns seisis eestluse eest Konstantin pats(ajaleht taetaja tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia).soome oli venemaa arenenuim piirkond manifest some privileegid.see lõhestas soome ühiskonda(vanameelsed rahustasis venemaad,noorsoomlased organiseerisid vastupassu).1905 tühistas keiser veebruari manifesti 1899
* alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus
kaasa Ingrid Rüütel. Edasine järjekord kuulub riigikogu liikmetele ning nende kaasadele. Etiketiasjatundja Maaja Kallast selgitab, et presidendile ei tehta kniksu, kniksu tehakse vaid kuningale või kuningannale. Teiseks suureks eksimuseks vastuvõtul oli käest kinni hoides kätlemast lahkumine, isegi mehed ei osanud oma käsivart pakkuda. Preidendi proua nägi tänavu oma Haapsalu salli tehnikas kootud kleidis imekaunis välja. Rahvuslikud tikandid on Evelini puhul juba ootus pärased-poolerojakil võis näha tikitud lilli ja liblikaid. Kõrvarõngad olid õrnad klassikalised ja naiselikud. Sellel aastal oli palju kasutatud rahvariideid, mis on kodumaa sünnipäeva tähistamiseks ülimalt paslik viis. Ingrid Rüütlil pliseeritud komplekt suursugune ja lihtne. Meeldiv oli see ,et tänavu ei olnud palju paljastavate õlgadega daame. Palju oli kasutatud suuri tikandeid ja Eesti moedisainerite loomingut.
Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus, sest kooli rajamise idee ühendas erinevaid rahvuslasi ja kaasas tavainimesi. Saadi kogemus ühise eesmärgi nimel töötamisest ning arutleti erinevate ideede ja vaadete üle. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Kultuur on alati inimesi ühendanud. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Minu jaoks see on tähtis selle pärast, et tänu seltsidele tegevusele hakati uurima ja
sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
