Eesti Vabariik ja Saksa/Vene okupatsioon (0)

Ajaloo KT EESTI VABARIIK
1.
1920ndad
a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat.
b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse.
c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital . See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali.
1940ndad

Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid . Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu.

Eesti majandusest sai plaanimajandus . Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse arendamisel ka poliitilised eesmärgid

Tekkis tsensuur ning kõigest ei võinud kirjutada. Ajalehti ja ilmuvaid teoseid kontrolliti, et seal ei oleks Nõukogude Liidu vastaseid sõnumeid /mahategemisi. Kui sellist asja leiti, siis selle eest karistati.
Enamasti tulenesid erinevused poliitilisest režiimist, kuna Nõukogude võim oli palju rõhuvam ja karmim , kui seda oli vabariigi aegne võim. Demokraatia ja Kommunism erinevad teineteisest väga.
2. 1930ndad
a) 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud üsna teravaks, sest mitu valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua. Vanade erakondade seast kerkis uus „Eesti vabadussõjalaste liit“. Uue seadusega loodi presidendi võim. Ennetamaks vabadussõjalaste võimule pääsemist otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. Vahistati vabadussõjalasi kogu maal ning peale seda algas Eestis vaikiv ajastu. 1935. aastal lõpetati ka erakondade tegevus ning valitsus oli ka nö „vaikivas olekus“. 1938. aastal kehtestati uus põhiseadus, mis määras presidendiks Konstantin Pätsi. Erakondade tegevus aga ei taastunud. Riiginõukokku määras ametnikud president . See valitsemiskorraldus kehtis 1940. aastani.
b) 1930. aastatel hakkas Eesti majandus tõusma, kuna ületati kriis ja majandus tõusis kogu maailmas. Riik sekkus rohkem majandusse. Riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust riigile. Loodi riiklikud komisjonid loodusvarade uurimiseks ja tootmiseks. Riik reguleeris maksu- hinna ja laenupoliitikat. Peamiseks majandusharuks kujunes tööstus. Põllumajanduses jätkus ühistegevuslik liikumine.
c) Kultuurielus toimusid samuti suured muutused, nagu ka majanduses. Eesti keele riigikeeleks saamisega viidi õppimine üle eesti keelseks. Riigi ja omavalitsuste koostööl loodi palju kutsekoole. Algkool oli tasuta ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja .
1941 – 1944. Saksa okupatsioon

Saksa okupatsiooni ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi tegutses Eesti Omavalitsus . Otsuseid langetasid kindralkomissar ja sõjalised võimud.

Saksa okupatsiooni ajal kasutas Saksamaa sõjategevuse ja okupatsiooni kulude katteks kasutada okupeeritud riigi resursse ja tööjõudu. Põllumajandus pidi toitma Saksa sõdureid. Tööstusalal erilisi muudatusi ei tehtud. Aga sakslased riisusid ettevõtetest ja tööstustest suurema osa kasumist endale. Sakslased pöördusid Eesti põlevkivi tööstuse poole. Tööjõuna rakendati ka juute ja sõjavange lisaks vabadele inimestele. Üldiselt teenisid Sakslased okupatsiooniga tulu. Katsid ära nii okupatsiooniks vajamineva kulu ja saatsid varusid ka Saksamaale ja rindele.

Kultuuris erilisi muutusi ei toimunud.
Erinevused tulenesid sõjaolukorrast, kuna tõsiseid muutuseid põhjustas Saksa okupatsioon .
3. Minuarust, on kõige tugevama jälje jätnud 1. Saksa okupatsioon, kuna:
1) Hukati tähtsaid riigitegelasi
2) Tekkis karm tsensuur, mis ületas isegi tsaariaegset tsensuuri ja paljud lehed suleti
3) Eestased ei suutnud mingid vastupanu avaldada
4. Kõige enam on mõjutanud 1900-1945 meid 1. Vene okupatsioon, kuna:
1) Küüditati paljud Eestlased
2) Majandus muudeti täielikult
3) Karm tsensuur
5. Kuna selle lepinguga oli eesti nõus sellega, et NSV Liit võib eestisse rajada sõjaväebaase ja tuua siia jalaväge ja sõjaväetehnikat, mida hiljem kasutati selleks, et eesti okupeerida.
Baaside loomise piirkonnad: Suur- ja väike Pakri saared ja Pakri poolsaar. Paldiski. Osmussaar.
Baaside lepingu ettekäändeks oli Poola allveelaeva juhtum 1939. aasta sügisel. Baltisakslaste ümberasutamine Hitleri korraldusel.
6. Mõlemal juhul taheti vana valitsus kukutada. Mõlemal juhul tuli võimule uus valitsus.
9. Kuna mõlemal poolel olid omad soovid ja käsud.

Et nõukogude liit saaks paigutada oma mehed suurtematesse linnadesse

Et 48 tunni jooksul korajataks ära eestlastelt kõik relvad, mis tähendas, et kaitseliitu eestil enam ei eksisteerinud

Okupatsioonivägede paigutus Põhja- ja Läänerannikule