Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? (0)

Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop
Sissejuhatus
Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi.
Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt defineerida mõiste „võõrad“ ehk eelkõige puudutab see mõiste juba siin elavaid vene rahvusest inimesi (arvestades elanikkonna rahvusliku koosseisu protsente) ning teisest küljest neid, kes on siia teel ehk Süüria, Kosovo, Afganistani jne põgenikke.
Eesti elanike vaenulikkus
Antud teema on väga mitmetahuline ning kindlasti ei saa Eesti elanike seisukohti jaotada must- valgel meetodil kahte leeri ning öelda, et Eesti elanikud on kas saja protsendiliselt võõraste vastu või teistpidi , soosivad neid. Eesti Arengufond on projektis Eesti Kasuvisioon 2018 , 4 mis algas aastal 2010, seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 on Eesti elanikel avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes, sealjuures rahvuslikud, klassilised ja muud barjäärid ei takista suhtlemist ning inimesi hinnatakse nende panuse, mitte positsiooni või tausta järgi, nõrgemaid aidatakse. Problemaatiline on see, et hetkeseis, mis valitses selle projekti alguses (toetudes Eesti Inimarengu Aruandele 2009 oli sallimatus võrreldes 1999.aasta küsitlusega võõraste suhtes kasvanud, seda just islamiusuliste, juutide ning teisest rassidest inimeste suhtes) on tänaseks seis ilmselt veelgi negatiivsemaks muutunud, arvestades sotsiaalmeedias levivaid kommuune või ühendusi, mis kuulutavaid endid pagulaste vastu olevat ning samuti konkreetsed vägivallaaktid, näiteks 03.09.15 Vao pagulaskeskuse süütamine5. Seega võib väita, et probleemid seoses elanikkonna vaenuliku suhtumisega võõrastesse on aktuaalsed ja vajavad kiiret lahendust , toetamaks eesti elanikkonna turvalisust ja ühtsust.
Kõrgendatud ohutunnet väljast tulijate suhtes võib eestlaste puhul seletada ajaloolise taustaga, mis näitab selgelt, et eestlased kui rahvus on aastasadu oma maal olnud allasurutute staatuses ja olnud pigem otsuste täitja kui vastuvõtja rollis. Seetõttu ehk näibki iseseisvus ja otsustusõigus Eesti elanikkonnale habras ja seda tahetakse säilitada iga hinnaga, mistõttu võõramaalaseid pigem peljatakse.
Eesti elanike sõbralikkus
Eesti Vabariigi Valitsus eesotsas peaminister Taavi Rõivasega on selgelt välja öelnud, et Eesti valitsus töötab selle nimel, et Eestis oleks hea elada kõigil inimestel, hoolimata nahavärvist, kultuurilisest taustast või rahvusest. Tolerantsuse tõstmiseks on korraldatud üritusi, näiteks kontsert „Sõbralik Eesti,“ mida ka meedias kajastati.
Üheks võimaluseks analüüsida Eesti elanike sõbralikkust või vaenulikkust võõraste suhtes on uurida ajakirjandust. Piia Tammpuu6 on analüüsinud sallivust ja rahvussuhteid eestikeelses ajakirjanduses (eriti seoses eestlaste ja venelaste vastuseisuga), kust tuleb välja, et palju on Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste probleemile, tuues positiivseid näiteid, kummutada stereotüübid ning aidata neil inimestel Eesti ühiskonda paremini integreeruda.
Kokkuvõte
Seoses põgenikekriisiga Euroopas on Eesti elanike fookus juba siin elavate vene rahvusest inimeste integreerimiselt liikunud pigem pagulastega seotud teemadele. Eesti elanike hulgas on levinud nii vaenulikke kui sõbralikke liikumisi muulaste suhtes, mõned eestlased on aga tuleviku suhtes äraootaval seisukohal ning seetõttu on ääramiselt oluline, milline on meie meedia, sest just see on vahend võõrastega seotud stereotüüpide kummutamiseks või tekitamiseks. Eesti ühtsuse jaoks oleks aga oluline, et nii eestlased kui muulased Eestis leiaks koos viise, kuidas muuta Eesti ühiskonda turvalisemaks ning sallivamaks, integreerides muud rahvused Eesti ühiskonda. See on pikk ja keeruline protsess ning selles on osa igaühel meist.
Kasutatud kirjandus:
BBC News. Migrant crisis : Migration to Europe explaned in graphics, 24.09.2015. Külastatud aadressil : http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911 . (04.10.2015)
Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest. Lk 2 Külastatud aadressil : http://www.arengufond.ee/upload/Editor/kv2018/Spikrid/KV2018_Yhisk_vaartussysteem_spikker.pdf (04.10.2015)
European Commission. Press release . Refugee Crisis: European Commission takes decisive action. Strasbourg , 09.09.2015 Külastatud aadressil: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5596_en.ht m. (04.10.2015)
Statistikaamet. 2015 Rahvaarv rahvuse järgi 1.jaanuar 2015. Tabel RV022. 10.06.15 Külastatud aadressil : https://www.stat.ee/34267 .(04.10.2015)
Tammpuu, P. 2000. Sallivus ja rahvussuhtes eestikeelses ajakirjanduses. 2000. Külastatud aadressil: http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/raamatukogu_uuringud/Mon2000_12Tammpuu.pdf . (04.10.2015)
Teder , M. Ajaleht Postimees . Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015 Külastatud aadressil: http://www.postimees.ee/3315125/vao-kulas-suudati-pagulaskeskuse-otsasein .(04.10.2015)
1 Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 2015. Tabeli kood : RV0222
2 BBC News: Migrant crisis: Migration to Europe explained in graphics, 24.09.15
3 European Commission - Press release .Refugee Crisis: European Commission takes decisive action. Strasbourg, 9 September 2015
4 Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest.
5 Teder, M. Ajaleht Postimees. Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015
6 Tammpuu, P.2000. Sallivus ja rahvussuhted eestikeelses ajakirjanduses