Muistne kirjandus, Oidipus ja Ilias (0)

Muistne kirjandus – kontrolltöö küsimused
1.Mis on maailmakirjandus ? Nimeta maailmakirjanduse põhietapid
2.Homerose eeposed „ Ilias ” ja „Odüsseia” – teema, tegelased, lühidalt sündmustik
3 Seleta mõisteid Achilleuse kand , Trooja hobune, Tüliõun
4.Vanakreeka teater
Vastused
1) Maailmakirjandus hõlmab romantismiaegses mõistes teoseid, mis on ületanud rahvuslikud ja piirkondlikud piirid ja muutunud kogu maailma elanike jaoks oluliseks. Maailmakirjandusena võib käsitada ka kõikide maailma rahvaste kogu kirjandust. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe .Seda mõistet saab tõlgendada kolme moodi: a) kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani
kõigi rahvuskirjanduste kogusumma b) kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika
c) suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus.
Maailmakirjanduse etapid: 1) antiikperiood – vana - kreeka ja – rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr
Jagunes kolmeks : a) klassikaline, Homerosest alates
b) hellenistlik, hellenid – kreeklased , väljaveetud kreeka kultuur
c) rooma kultuur
2) keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused
3) renessanss – 16-18. saj, uue maailmapildi teke
4) klassitsism – 18-19.saj
5) romantism -realism – 19.saj
6)kirjanduse paljusus

a)ILIAS - eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid.Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor , Hephaistos, Zeus .
b)ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed , kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele , too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.

a) Achilleuse kand -inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks.
b) Trooja hobune -oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad.
Kasutatakse ka kui väljendit , kus Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja.
c)Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera , Athena ja Aphrodite , kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks.

Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal . Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj. eKr asendati kivist astmetega.
Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20.
Teater mahutas 17 000 vaatajat .Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel.
All sõõris asub ümmargune väljak orkestra , kus toimus etendus.
Orkestra taga asus skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes olukordades ja pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori.
Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel.
Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks. Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega.
Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask .