Muistne kirjandus, Oidipus ja Ilias (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Maailmakirjanduse mõiste

1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2

Kirjandus

2

doc

Maailmakirjandus

1.tund ­ MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne ­ siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2

Kirjandus

17

doc

Trooja Sõda

Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa ­ kuus; metron ­ mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime ­ Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas

Ajalugu

14

doc

Antiikkirjanduse KT küsimused

oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased  Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos. Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia. "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Odüsseia on sündinud umbes 650 aastat eKr. Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane

Kirjandus

24

docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr ­ 6 saj pKr) · Antiikne ­ (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud:

Kirjandus

11

doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). 14. Vaimulik kirjandus 15. Teater ja kirjandus keskajal Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid

Kirjandus

16

doc

Vana-Kreeka referaat

Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka  Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Kolmes küljest piirab Kreekat meri. Muistses Kreekas oligi meri sobivamaks ühenduste

Kreeka kultuur

18

docx

kirjandus 2020 talv

Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki selle õnge, vedasid puust hobuse linna ning samal ööl Trooja häviski. 6. Oidipuse müüt Teeba kuningale Laiosele oli ennustatud, et tema poeg Oidipus tapab ta ja abiellub tema naisega. Püüdes ennustust vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ja jättis ta ellu. Nii sattus Oidipus elama lähedal asuva kuningriigi valitsejate juurde. Suureks kasvanuna naaseb Oidipus oma kodumaale, sest kuuleb ennustust, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Ilmselgelt lahkub ta oma arvatavate vanemate juurest. Teel kohtuvad nad juhuslikult Laiosega, neil tekib tüli, mille tulemusena Oidipus Laiose tapab. Seejärel

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)