2. Autorongi moodustamine Veduki andmed: Mark: Mercedes-Benz Mudel: Actros 2563 LS F 16 Tüüp: Sadulveok Vedrustus: ees sõltumatu vedrustus paraboolsete lehtvedrudega, taga tandemteljel õhkvedrustus Mõõtmed: teljevahe 3550, raami kõrgus 640, kabiini kõrgus 2865, laius 2500 (peegliteta) Töömaht: 15,6l Võimsus: 625hj pööretel 1700 rpm Pöördemoment: 3000Nm pööretel 1100 rpm Kütuse erikulu: EURO6 Keskkonnakoormus: vastab EURO6 nõuetele Käigukast: Robot käigukast, 12 käiku edasi, 4 käiku tagasi Rattavalem: 6x2 Rehvid: 315/70R22,5" J 160 (kiirustele kuni 100km/h ja koormusele kuni 4500kg) Haagise andmed: Mark: Schmitz Cargobull Mudel: S.KO EXPRESS Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Kaubaruumi mõõtmed: Laius 2480, Pikkus 13685, Kõrgus 2700
c) energiatihedus: w = ( P x T ) / (V x n x T ) [(kW x s) / m ], e e t h p kus P - efektiivvõimsus, T - taktiarv tööprotsessis ( 4 või 2), T - taktiarv pöördel ( 2 või 2); e t p d) pöördemomendielastsus: K = ( M xn )/( M xn ), m dmax nom dPenom Mdmax kus M - maksimaalne pöördemoment, n - nimipöörlemissagedus, M - dMax nom dPenom pöördemoment maksimaalsel võimsusel, n - pöörlemissagedus maksimaalsel Mdmax pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3 e) kütuse erikulu: b = 10 x B / P [g / (kW x h) ], e k e
tõstepropelleri asendi muutmisel Muutes tõstepropelleri sammu muudame kohtumisnurka ja sellega ka tõmbejõudu Kopteri liikumissuuna muutmine · Rootori omapöörete sagedus tähendaks tema kindlat pööretesagedust mille tekitab temale suunatus õhuvoog. · Tõmbejõud T, mis selle juures tekib on enamvähem võrdne ketta takistusega. · Pöördemoment jõuallikalt kantakse rootorile ja selle tulemusel tekkiv moment rootori kinnitussõlmedes püüab kopteri keret panna samuti pöörlema. · Tõmbejõud, mis tekitatakse kopteri sabas asuva propelleriga kompenseerib kopteri jõuallika poolt tekitatud ja kerele ülekantus momendi ja hoiab kopteri piloodi poolt valitud lennusuunal. · Muutes sabapropelleri sammu muudame me propelleri tõmbejõudu ja sellega ka kopteri liikumissuunda. Rootori ja sabapropelleri koostöö
magnetvälja ja ferromagnetilise südamiku vastastikuse mõju tulemusena Ferromagnetiline südamik tõmbub pooli läbiva voolu toimel pooli sisse ja selle tulemusena liikuv osa koos osutiga pöördub Vastumomendi tekitab spiraalvedru Elektromagnetilise mehhanismi pöördemoment M = kI2 , milles I mähist läbiv vool k võrdetegur, mis oleneb pooli ja südamike kujust, nende vastastikusest asendist ja hälbest Elektromagnetilised mõõtemehhanismid on kõige lihtsamad ja töökindlamad Mehhanismid taluvad hästi ülekoormust Puuduseks on suur omatarve, ebalineaarne skaala ja väike täpsus Elektrodünaamiline mehhanism Elektrodünaamilises mõõtemehhanismis tekib pöördemoment paigalseisvat pooli ja
sihiga selles punktis(vt joonis) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.
Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv
Fr , kN 1,47 1,4 1,36 1,29 1,18 1,1 1,03 0,96 0,92 0,88 Ft , kN 4,0 3,8 3,7 3,5 3,2 3,0 2,8 2,6 2,5 2,4 Fa, kN 0,56 0,53 0,52 0,49 0,45 0,42 0,39 0,37 0,35 0,34 d2 0,210 Ülekantav pöördemoment m=F t =3700 =388,5 Nm 2 2 d2 0,210 Taandatud paindemoment M =F a =520 =54,6 Nm 2 2 Projektarvutus Võlli minimaalne lubatav läbimõõt (võlli läbimõõdu ligikaudne arvutus): d min ≥ 3 √ √16 m 3 16∙ 388,5 π [τ ] =
Profiil : UNP 220 δ =10 mm = 0,01m – teraslehe paksus n = 4 – poltide arv Poltide omadusklass : 8.8 L = 0,6 F = 5kN δ =0,01 2. a, b, t mõõtmed a = 110mm b = 220mm t = 55mm 3.Keermeliite koormusskeem F = 5kN a = 110mm = 0,11m c = 110mm = 0,11m 3.1 Koormusliitele mõjuv pöördemoment M =F ∙ ( L+ 0,5 a )=5 ∙ ( 0,6+0,5 ∙ 0,11 ) =3,275 kN ∙ m 3.2 Jõule F vastavad toereaktsioonid F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 3.3 Momendile M vastavad toereaktsioonid M 3,275 FM= = =10,56 ≈ 10,6 kN 2∙ √ a +c 2∙ √ 0,112 +0,112 2 2 3.4 Nurk FF ja FM vahel c 0,11 α =π−arctan =π −arctan =¿ 2,356 rad a 0,11 3
Kõrge pinge tõttu tekib süüteküünla keskelektroodide vahel sädelahendus. Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas
keevitusvoolu piiramiseks lühisel. c) Kolmefaasiline trafo on trafo, mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamiseks. Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule. Kolmefaasilised trafod on tavaliselt nii suured ,et need pannakse hermeetilise korpuse sisse ja täidetakse trafo õliga jahutamiseks. Kolmefaasilisel trafol on 4 transformeerimise viisi:Kolmnurgast kolmnurka, Kolmnurgast tähte, Tähest kolmnurka, Tähest tähte. 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. a)Pöördemoment Asünkroonmootori pöördemoment tekitatakse staatorimähise magnetvälja ning rootorimähises indutseeritud voolude vastastoime tulemusena. b)Mehaaniline tunnusjoon Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord
p/min rad/s K ulü ulü n1 n2 = -------- = 304,81/ 4 = 76,2 p/min 2 = ---------- =31,92/4= 7,98 rad/s A ukü ukü ntm = n2 = 76,2 p/min tm = 2 = 7,98 rad/s tm Pöördemoment Pm x 10³ T, Tm = ------------------ = 1,866 x 10³/149,23 = 12,504 N/m N/m m nom K T1 = Tm ulü ηlü ηvl = 12,504 x 4,675 x 0,95 x 0,99 = 54,978 N/m A T2 = T1 ukü ηkü ηvl = 54,978 x 4 x 0,96 x 0,99 = 209 N/m tm Ttm = T2 ηs ηll = 209 x 0,98 x 0,992 = 200,74 N/m 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. 2
Käigukast Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll.
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 200 200 250 250 300 300 350 350 450 450 Leida: Teha tiguülekande projektarvutus.
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magne...
Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned
Uste arv, tk 5 Istekohtade arv, tk 5 Mootori tüüp 2C-TE, Diesel Mootori silindrite arv ja paigutus 4-silindriline reasmootor Mootori töömaht, cm3 1975 Mootori võimsus, kW 66 Mootori pöördemoment, Nm 203 Nm @ 2200 rpm Sõiduki mõõtmed: - pikkus, mm 4490 - laius, mm 1710 - kõrgus, mm 1425 - teljevahe (baas), mm 2630 - rööbe ees, mm 1480
Tasakaalust resonntsisagedus ja R pV Liikuvate kehade mõõtmed lühenevad liikumise ln T ln V const T väljaviidud pendli puhul tekib pöördemoment, CV m R mis püüa pendlit viia tasakaaluasendisse tagasi f0 suunas seda enam, mida suurem on liikumise
pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti. Mõnedel autodel lülitatakse käiviti tööle relee vahendusel. See on vajalik lüliti kaitsmiseks tugeva voolu eest, süsteemi võivad kuuluda veel mitmesugused eelsoojendid ja lülitid. Käiviti koosneb alalisvoolumootorist, tõmbereleest ja sidurdusmehhanismist. Temale esitatavad nõuded on: küllaldane pöördemoment, väike elektritakistus, töökindel sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v: ...
pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Magnetism Magnetväli- liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõuväli.On alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet- keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magnetinduktsioon- magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Jõujoon- kujutletav joon magnetiliselt põhjapooluselt lõunapoolusesse. Jõujooned on kinniselt kõverad. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud- K=2x10-7 Nxm/A2 Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. Elektrodünaamika
See puudus on kõrvaldatav reduktori teise astme poolitamisega. Koormuse ühtlasemaks jaotamiseks paralleelselt töötavate rataste vahel ning laagrite telgkoormamise vältimiseks projekteeritakse ühele võllile asetatavate rataste kruvijoonelised hambad erisuunalistena. Tugede konstruktsioon peab sel juhul aga võimaldama ükskõik kumma võlli mõningast telgnihkumist. Võllide telgtasapinna asendi järgi võivad reduktorid olla horisontaalsed, vertikaalsed või kaldsed. Neil juhtudel kui pöördemoment tuleb üle kanda ristuvate võllide vahel, kasutatakse ühe- või kaheastmelisi koonusreduktoreid. Sirghammastega koonusreduktoritel on maksimaalne ülekandearv imax= 4, kald- või kõverjooneliste hammastega koonusreduktoritel aga imax=5 ning üksikutel harvadel juhtudel imax=6. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse koonussilinderreduktoreid. Tigureduktoritel võib tigu paikneda üleval, külgedel või vertikaalselt. All paiknevat tigu kasutatakse ainult teo ringkiirustel kuni 5 m/s.
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Tabel 1 Valin mõõtmed: a = 250mm b=350mm t= 50mm 3. KOOSTADA KEERMESLIITE KOORMUSSKEEM NING ARVUTADA PÕIKKOORMUS ENIM KOORMATUD POLDILE. 3.1. Keermesliite koormusskeem Joonis 2 3.2. Põikkoormus enim koormatud poldile Poltliitele mõjuv pöördemoment ℳ = 𝐹 ∗ (𝐿 + (0,5 ∗ 𝑎) + 𝑡) = 4 ∗ (1,2+(0,5*0,25)+0,05)= 5,5 kN*m Nurk FF ja 𝐹ℳ vahel 𝑐 0,25 𝛼 = 𝜋 − 𝑎𝑟𝑐𝑡𝑎𝑛 = 𝜋 − 𝑎𝑟𝑐𝑡𝑎𝑛 = 2,356 𝑟𝑎𝑑 𝑎 0,25 Jõule F vastavad toereaktsioonid Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste
Veoauto SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Kütuse erikulu Ei olnud kirjas Keskkonnakoormus Ei olnud kirjas KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti polnud kirjas Jõuvõtukast polnud kirjas Rattavalem 6*2 2.1 Veduk
BMW i3 MB A 200 Kaal kg 1270 1275 Teljevahe mm 2570 2730 Kiirendus 0-100/s 7,9 8,0 Mootor elekter/bensiin 0,65 l Bensiini 1,3 l Kütusekulu 0,21 kw/h /miil 5,3l/100 km Võimsus kw 125 (170 hj) 120 (163 hj) Max. pöördemoment 250 Nm 250 Nm 1620p/m Tippkiirus km/h 150 225 Hind eur 44500 39900 Emissioon g/ km 0 123 5 3. TESTSÕIT BMW i3 on saanud mitmeid kiitvaid arvustusi, kuid esile on kerkinud ka mõningaid puudusi.
see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine.
...................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliide ja hammasliide arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 600 650 700 720 750 800 900 950 980 1000
Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120
.........................................................................23 2.1.5. PTC termistor....................................................................................................25 2.1.6. KTY andur..........................................................................................................27 2.2. Rõhk............................................................................................................................29 2.3. Jõud ning pöördemoment........................................................................................31 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................33 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................34 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne annab ülevaate õppeaines „Automaatjuhtimine” sooritatud labori-töödest.
(squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub kus ns on mootori sünkroonkiirus (p/min), f on toitepinge sagedus ning p on pooluspaaride arv. Nagu näha, sõltub magnetvälja pöörlemise kiirus ka pooluspaaride arvust. Mida suurem on pooluspaaride arv, seda väiksem on sünkroonkiirus, kuid suurem arendatav pöördemoment. Erinevatele pooluspaaride arvule vastavad välja sünkroonkiirused toitesagedusel 50 Hz on ära toodud Tabel 2.3. Tabel 2.3. Pooluspaaride arvule vastavad sünkroonkiirused Pooluspaaride arv Sünkroonkiirus p/min 1 3000 2 1500 3 1000 4 750 5 600
8 = m/T2 = 35,89/358,91 = 0,1 m = 0,1*T2 = 0,1*358,91 = 35,891kg Peamine parameeter telgede vahe aw, mm: aw = Ka*(u+1)*(T2*103/a*u2*[]2H)1/3*KH aw = 43*(3,5+1)*(358,91*103/0,36*3,52*6572)1/3*1=110,95~115 mm aw=115 mm kus Ka abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 a = B2/aw suure ratta hambavöö laius. a = 0,36 u reduktori ülekandearv 3,5 T2 pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m []H vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa KH tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist hamba pikkusel. 1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538 2 = = = , on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm
4.3.1. Arvutan uue laiuse. 5. Vahelehe kontroll tõmbele. Tugevustingimus on täidetud! 6. Neetide kontroll lõikele 6.1. Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35 mm, r3 = r4 = 105 mm, r5 = r6 = 175 mm e = a - z 0 = 45 - 44 = 1 mm 6.2. Tasakaalutingimus M = 0 : QM i ri = FL e QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e 6.3. Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest. 6.4. Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 6.5. Tasakaalutingimus. 6.6. Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud. Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = 6.7. Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge 6.8. Tugevuskontroll. Probleem: Tugevustingimus ei ole täidetud! Lahendus 1: Suurendada kontstruktsiooni tugevust.
suunda Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm Ampere'i seadus Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega Aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne Voolu magnetväli
Veoauto: SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Haagis: MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2, täismass 39 000 kg Sele1. Autorong(pilt on illustratiivne)[6] 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Keskkonnakoormus EEV Kütuse erikulu info puudub KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti 3 käiku, kordisti ja astme vahetaja kokku 12 käiku ja kaks roome käiku. Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või
- 295 [S] = 8 n 500 p/min G 73 Gpa = 0,65 = 0,65 295 = 191,75 MPa Tähised joonisel: L laager M hammasratas 3 2. Võlli väändemomendi epüür Leian hammasrataste pöördemomendid Selleks kasutan valemit: = 60 { 2 -> = 2 = 60 P võlli koormus W võlli nurkkiirus rad/s M pöördemoment Nm n võlli pöörlemissagedus - p/min 601 601500 1 = = = 28,65 29 Nm 2500 2500 602 602000 2 = = = 38,20 39 Nm 2500 2500 603 601000 3 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500 604 601000 4 = = = 19,10 20 Nm 2500 2500 = 1 + 2 + 3 + 4 = 29 + 39 + 20 + 20 = 108 2
enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrataste töös. Seega, võlle ja telgi kontrollitakse väsimusele ja jäikusele. Kui võlli koormav pöördemoment on pulseeruv, tehakse ka kontroll väändevõnkumistele ehk vaadeldakse võlli kriitilised (resonants-) sagedused. Võlli kontrollimiseks on vaja teada selle konstruktsioon, tugede tüüpi ja asukohta, koormuste rakenduspunkte
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul.
voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Püsimagnetiga elektrimootoris saab pöörlemiskiirust muuta ankrumähise voolutugevuse muutmisega. (vt joonis 6.10). Pöördemoment ja pöörlemiskiirus kasvavad toitepinge tõstmisel, maksimaalne pöörde-moment on aga käivitamisel. 10. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust (vt joonis 6.10). 11. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust,vt joonis 6
P3= 3 kW P4= 5 kW Võlli pöörlemissagedus: n = 500 p/min Materjali voolepiir: σy = 295MPa Nõutav varutegur: [S] = 8 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 1. Koostada võlli väändemomendi epüür 𝑃 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: 𝑀 = , 𝜔 2𝜋𝑛 2∗𝜋∗500 kus nurkkiirus 𝜔 = = = 52,36 rad/s 60 60 (n – pöörete arv minutis) Pöördemomendid ratastel: 𝑃1 6000 M1 = = ≈ 114,5 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃2 1000
süsteemid. Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi . Rattad ja rehvid Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid: 1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks 2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus 3)pöörata ja juhtitda traktorit 4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama: 1.Head haakumis omadused 2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel . 3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED ....................................................
Hammasratta hamba laius b valida kataloogist; d jaotus ≈250; hammasratta moodul m = 2 Hamba profiili ümardusraadius rt = 0.6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 230 Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5 Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. LAHENDUS Djaotus = 254 Ülekandesuhe u = 3
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem va...
nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68) Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks.
A Tee olukord, ilmastik , hasartne (sportlik) sõidustiil suurendab kütusekulu B Õhutakistus suurendab kütusekulu C Veeretakistus suurendab kütusekulu Mootori väliskarakteristik Tunnusjooned iseloomustavad mootori võimsuse, pöördemomendi ja kütuse erikulu sõltuvust mootori väntvõlli pöörlemissagedusest. Volvo mootorite võrdlus. Graafikutelt on näha, millise mootori väntvõlli pöörlemissageduse juures on pöördemoment maksimaalne ja kütusekulu optimaalne. Sisepõlemismootori silindris põletatakse küttesegu. Mida suurem on mootori võimsus, seda rohkem küttesegu mootoris ära põletatakse ja seda rohkem süsihappegaasi paisatakse keskkonda. Kui mootori süsteemid töötavad nii nagu peab, siis kütuse ülekulu ei esine ja muid kahjulikke gaase keskkonda ei satu. Mootori süsteemide korrasoleku mõju kütusekulule:
31. Elektrodünaamilised ja ferrodünaamilised mõõteriistad. Võimsuse mõõtmine Elektrodünaamiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb liikumatust poolist ning selle sees paiknevast liikuvast poolist, mis on kinnitatud teljele koos kahe spiraalvedru, osuti ja selle vastukaaluga. Liikumatut pooli läbiv vool tekitab magnetvoo, mistõttu liikuva pooli voolust läbitud külgedele mõjub elektrodünaamiline jõud. Vahelduvvoolu korral muutuvad voolude I1 ja I2 suunad üheaegselt ning pöördemoment jääb samasuunaliseks. Seetõttu saab selle mõõteriistaga mõõta nii alalis- kui vahelduvvoolu. Mõõteriista kasutatakse ampermeetrina, voltmeetrina ja vattemeetrina. Ferrodünaamiliste mõõteriistade mõõtemehhanismi ehitus ja tööpõhimõte on peaaegu samasugune kui magnetoelektrilistel mõõteriistadel. Erinevuseks on see, et liikumatud südamikud on elektrotehnilisest terasplekist. Liikumatu pooli vool tekitab magnetvälja, milles pöördub liikuv pool. Terasest magnetahel tugevdab
Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehhaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekanne hõlmab mootorsõiduki siduri, käigukasti veovõllid, tagatelje peaülekandediferentsiaali ja väljundvõllid ratastele (vt. Joonis 1).
F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos = 100° rihmade kaldenurk n = 200 min-1 võlli pöörlemissagedus (p/min) [S]= 5 varutegur y = 325 MPa voolepiir tõmbel D1 = 140mm väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt R1= 70mm väiksema rihmaratta raadius D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm suurema rihmaratta efektiivläbimõõt R2 = 140mm suurema rihmaratta raadius 2 1.1 Võlliga ülekantav pöördemoment P 5500 M= = =275 Nm P - võimsus 21 2 n 2 200 = = =20,9 21 rad /s nurkkiirus 60 60 n võlli pöörlemissagedus 2. Võlli kesk-peatasand F A z y FB F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos
xc= = A A 1+ A 2+ A 3 330 a∗165+330 a∗0+330 a∗165 108900 a xc= = =110 mm 3∗330 a 990 a S c A 1∗z c 1 + A 2∗z c 2+ A 3∗z c 3 zc= = A A 1 + A2 + A 3 330 a∗0+330 a∗165+330 a∗330 163350 a zc= = =165 mm 3∗330 a 990 a 3.3. Keevisliitele mõjuv pöördemoment M =F∗( L+t +b−x c1 ) M =4∗ ( 1,2+ 0,010+0,33−0,11 )=6,6 kN∗m Joonis 3 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt- energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile kiirus) hüdrauliliseks energiaks on see, et nende töötamispõhimõtteks on (vedeliku voolamine, rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõu...
Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
