Elektrimasinate konspekti üks osa (3)

Kutsekool - Elektroonika - Elektrimasinad

1 HALB

Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks (lk 249)

Lülitamiseks võrku rööptalituseks vaadata järgmisi tingimusi:

generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega;

generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega;

faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul.
Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini.
Täpse sünkroniseerimise moodus . Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega seadmeteks. Lampsünkronoskoop koosneb kolmest hõõglambist, mis on asetatud võrdkülgse kolmnurga tippudesse. Lülitada saab neid “kustuva valguse” või “keerleva valguse” skeemi kohaselt (joonis 17.2). Lampide lülitami-sel “kustuva valguse” skeemi kohaselt vastab sünkroniseerimise hetk kõikide lampide üheaeg-sele kustumisele (joonis 17.3). EMJ-de tähe kokkusattumisel pingete tähega omandab see summa maksi-maalse väärtuse (joonis 17.3 b) ja lambid helendavad maks. Järgneva hetkel läheb EMJ-de täht pingete tähest mööda ja pinge lampide pinge väheneb.
Lülitamisel “keerleva valguse” skeemi kohaselt helendavad lambid nurkkiiruste ωg ja ωv erinevusel kordamööda, moodustades “ keerleva valguse” efekti. Kui generaatori faaside järjestus erineb võrgu faaside järjekorrast, siis lambid, mis on lülitatud “kustuva valguse” skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud .
Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul.

Sünkroonmootori tööpõhimõte (lk 267)

Sünkroonmootor koosneb välisest ja sisemisest väljapoolustega õhupiluga eraldatud magnetsüsteemist. Mõlemad süsteemid pöörlevad ühise telje ümber, kusjuures sisemine asetseb võllil. Rakendades välisele magnetsüsteemile pöördemomenti M, hakkab see pöörlema ja tekib pöördväli, mis on sarnane staatorimähises tekinud magnetilise pöörväljaga, kui see mähis on ühendatud 3f voolu võrguga. Magnetsüsteemide erinimeliste pooluste vaheliste sidestuste tõttu kandub pooluste välise süsteemi pöörlemine sisemisele süsteemile. Mille tulemusena hakkab rootor pöörlema välise süsteemiga samas suunas. Mitte arvestades hõõrdumist ,võib arvestada, et pöörlemisele vastu mõjuv moment M võrdub nulliga. Sünkroonmootoris tekitatakse pöördväli 3f vooluga staatorimähises, seejuures kompentseeritakse võllil arendatav võimsus võrgust tuleva võimsusega. Tekib staatorivoolu ja rootori magnetvälja vastastikusel toimel elektromagnetiline moment, mis on pöördemomendiks.
Sünkroonmootori rootor võib pöörelda ainult kiirusega, mis on võrdne staatorivälja pöörlemiskiirusega e. sünkroonkiirusega n1=60f1/p.
Oletame, et rootor jääb pöörlemisel pooluste välisest süsteemist maha. Siis asetsevad rootori poolused mõnel hetkel samanimeliste välise süsteemi pooluste vastas. Sel juhul katkeb magnetiline sidestus magnetsüsteemide vahel, sest nende poolused hakkavad vastastiku tõukuma; rootor lakkab tundmast elektromagnetilise momendi mõju ja jääb seisma. Rootori pöörlemine ainult sünkroonkiirusega moodustab sünkroonmootori omapära.
Koormuse muutmisel, pöörlevate masside inertsi tõttu ei asetu rootor kohe uude asendisse , mis vastab uuele koormusele, vaid sooritab mõni aeg võnkuvat liikumist.

Sünkroonmootori käivitamine (lk 272)

Sünkroonmootori käivitamiseks tuleb kasutada eri teostamisviise, mille eesmärgiks on rootori eelnevas käimapanekus sünkroonse või ligilähedasel kiirusel.
Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel-talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon-mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas.
Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5). Ergutamata sünkroonmootor ühendatakse 3f võrku. Staatori pöördväli indutseerib rootori käivitusmähises EMJ, mis põhjustab rootori lühismähises voolusid. Tekitab momendi, mis panebrootori pöörlema. Pöörlemiskiiruse saavutamisel hakatakse toitma ergutusmähist ja mootor hakkab pöörlema sünkroonselt. Nüüd ei mõjuta käivitusmähis mootori tööd, sest selles ei indutseerita EMJ. Käivitamise ajal ei tohi ergutusmähis olla avatud, vaid suletakse selle vooluring läbi tegevtakisti (suurte keerdude arvu tõttu tõuseks EMJ liiga suureks). Käivitus voolud võivad ulatuda 5 - 7 kordseni, seepärast kas. otselülitust võrku harva. Selleks kas. säästetrafot või reaktorit.

Sünkroonkompensaator (lk. 273)

Kujutab endast sünkroonmootorit, mis töötab koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6) Sünkroonkopensaator (SK) töötab koormuseta ja seepärast on ta tegevvõimsus väike, sest seda võimsust kulutatakse ainult kadude katmiseks kompensaatoris. SK-d võivad töötada mitte ainult üleergutatud, vaid ka alaergutatud olukorras ja genereerida võrku pinge suhtes mahajäävat voolu. SK ergutuse reguleerimine tavaliselt automatiseeritakse. SK võimsus määratakse reaktiivvõimsuse suurusega, mida ta peab kompenseerima. SK-d on vaba mehaanilisest koormusest, mis võimaldab neid valmistada kergentatud konstruktsiooniga ja väjendab nende maksumust. Käivitus sama, mis sünkroonmootoritel. SK-del pole võlli väljaulatuvad osa, mis võimaldab teha nende kere hermeetiliseks. See on oluline nende jahutamisel (vesinikuga).

Reaktiivsünkroonmootor (lk 275)

Reaktiivmootoril (RM) pole ergutusmähist. Sellise ergutamata mootori rootorile mõjub ainult elektromagnetilise momendi reaktiivkomponent. RM rootori pöörlemist seletatakse järgmiselt. Staatorimähise lülitamisel võrku tekib magnetiline pöördväli, mis magneedib rootori. Seejuures püüab rootor välja võtta rootoriväljas asendi, mis vastaks minimaalsele tõkestusele. Kuna aga staatoriväli pöörleb, hakkab sama kiirusega pöörlema ka mootori rootor. RM võimsus on väiksem kui samasugune ergutusmähisega sünkroonmootor. Puuduseks on väike võimsustegur. Tema rakendamine keskmiste ja suurte võimsuste juures ei ole seepärast kasulik. Peamiselt kasutatakse automaatikas. Iseseisvaks käivitamiseks on rootor varustatud käivitusmähisega, mis võimaldab käivitada asünkroonselt. Nende väärtus seisneb selles, et nad on lihtsad konstruktsioonilt, töökindlad ja mugav kasutada kuna puuduvad libisevad kontaktid. Kusjuures pöörleb konstantselt sõltumata koormusest võllil.

Sammmootor

Alalisvoolumasina tööpõhimõte (lk 13)

(tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa – ankur . Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe keeruga mähis (joonis 1.1). Keeru otsad on ühendatud kahe poolringi kujulise plaadi külge, mis on kinitatud võllile ja mis on teistest elementidest isoleeritud. Need plaate nim. kommutaatoriks.
Oletame, et G ankur pöörleb vastupäeva, siis indutseerib mähise juhtmes EMJ. EMJ suuruse ja suuna määrab ainuüksi vootiheduse B väärtus pooluste ja ankru vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu.

Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon (lk 63)

Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus -mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri-liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine . Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd.
Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment.

Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted (lk 68)

Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas.
Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks , potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks.
Mehaanilised – harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja –hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise.
Potensiaalsed – pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik.
Kommutatiivsed – põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise.
Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid.
Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse.
Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest.
Ankrumähis teha lühendatud sammuga ja treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist (vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ).
Kommuteerivas seksioonis EMJ vähen-damiseks kasutatakse lisapooluseid mis asetatakse peapooluste vahele. Reak-tiivse EMJ kompenseerimise taga-miseks masina mitmesugusel koor-musel lülitatakse lisapooluste mähis jadamisi ankrumähisega. Nii muutub muutuval koormusel magneetimis-ergutus võrdeliselt ankruvooluga ja ka võrdeliselt ankru magneetimis- ergutusega . Lisa poolused aitavad ainult nimivoolu juures. Ülekoormusel tekib magnetringi küllastumine. Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist.
Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel.

Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (lk 88)

(joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis -vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks.
Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) – Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni suuren-dame sujuvalt ergutus voolu väärtuseni a, millega saavutame ligikaudu 1,15Un tühijooksupinge. Tekiv kõver 1. Seejärel vähendame voolu nullini, siis muudame svoolusuuna ja suurendame väärtuseni b. Saame kõvera 2 mida nim. alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu-karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolo kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi.
Koormuskarakteristik (joonis 5.4) – väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus-voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne . Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel.
Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor-musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%.
Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) – voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör-lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus-voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure-nemisega tõusva haru ülesvõtmisel. Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks reguleerimiskarakteristikuks.
Peamiseks puuduseks on välise alalisvoolu allika erguti vajadus. Samas jälle pinge reguleerimise võimalus suurtes piirides ja suhteliselt jäik väliskarakteristik on väärtuslik omadus.

Rööpergutusega alalisvoolugeneraator (lk 92)

G endaergutus põhineb asjaolul, et kord magneetitud masina pooluste südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo Φrem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib Φrem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on Φrem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas.
Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust pöörlemiskiirusest ergutusahela muutumatul takistusel. Algul pöörlemiskiiruse kasvades tõuseb vähe, ületades kriitilise punkti kasv kiireneb ja nimikiiruse saavutamisel pinge kasv aeglustub. G küllastub.
Endaergutus on võimalik järgmistel tingimustel: masina magnetsüsteem peab omama remanentsi; ergutus-mähis peab olema ühendatud nii, et selle mähise magnetvoog ühtiks suunalt remanentsi magnetvooga; ergutusahela takistus peab olema väiksem kriitilisest; ankru pöörlemiskiirus peab olema suurem kriitilisest.
Väliskarakteristik (joonis 5.8) – ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru-reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen-damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12In. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist.

Segaergutusega alalisvoolugeneraator (lk 97 joonis 5.10)

Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog tekitatakse peamiselt rööpergutus-mähisega. Jadamähis ühendatakse peamiselt nii, et ta magneetimisergutus liituks rööpmähise ergutusega , mis võimaldab saavutada G jäika väliskarakteristikut.
Tühijooksul on G-l ainult rööpergutus, seest vppl I=0. Koormusega tekib jadamähise magneetimisergutus, mis kompenseerib täie-likult ankrureaktsiooni demagneetiva toime pingelangu ankruahelas. Väliskarakteristik on siis kõige jäigem (kõver 1). Koormusega klemmipinge peaaegu ei muutu. Kui vaja, et pinge liini lõpus jääks muutumatuks kogu koormuse ulatuses, siis suurendatakse jadamähise keerdude arvu niipalju, et selle mähise magneetimisergutus kompen -seeriks ka pingelangu liini juhtmetes . Väliskarakteristik kõver 2. Ergutusmähise vastulülitamisel väheneb G pinge koormuse suurenemisel järsult (kõver 3). Pärilülitusega Segaergutusega G-d kas jõukoormuse toiteks kõikidel juhtudel, kus on vaja pinge püsivust liinil ka järsul korrmuse muutumisel.

Rööpergutusega alalisvoolumootor (lk 110)

(joonis 6.5 ja 6.6) Reostaat ergutusahelas pöörlemiskiiruse regu-leerimiseks. Reostaadi takistuse vähendamisel tugevneb ergutusvool ja magnetvoog, mis põhjustab pöörlemiskiiruse vähenemise. Takis-tuse suurenemisel mootori pöör-lemiskiirus tõuseb. Pöörlemis-kiiruse sõltuvus ergutusvoolust väljendatakse mootori reguleerimiskarakteristikuga. Karakteristikust on näha, et ergutus-voolu väikestel väärtustel ja veel enam ergutusahela katkestusel kasvab mootori pöörlemiskiirus piiramatult, mis põhjustab mootori puruksjooksu.
Et tagada kiirusekarakteristikule langeva kõvera kuju, kasutatakse mõnedes haruvoolumootorites väikese keerdude arvuga jadaergutusmähist, mida nim stabi -liseerivaks mähiseks. Selle mähise ühendamisel kooskõlas rööpergutusmähisega kompenseeritakse ankrumähise demagneetiv toime, nii et magnetvoog peaaegu ei muutu kogu koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik.
Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas. Mootori mehaanilist karakteristikut lisatakisti puudumisel ankruahelas nim loomulikuks. Lisatakisti lisamisel nim tehiskarakteristikuks. Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides – on lajaldase kasutuse eeliseks.

Jadaergutusega alalisvoolumootor (lk 115)

Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor-musvoolust. Mitteküllastunud magnetsüsteemi korral on mootori pöördemoment võrdeline voolu ruuduga , pöörlemiskiirus aga pöördvõrdeline koormusvooluga.
Töökarakteristikud (joonis 6.10b) – Suurtel koormustel mootori magnetsüsteem küllastub. Koormuse suure-nemisel magnetvoog peaaegu ei muutu ja mootori karakteristikud omandavad üsna sirgjoonelise kuju. Kiiruskarakteristik aga näi-tab, et pöörlemiskiirus muutub suurel määral koor-muse muutusega, siis nim pehmeks . Koormuse vähe-nemisel suureneb pöörlemiskiirus järsult ja väiksemal koormusel kui 25% nimikoormusest võib toimuda puruksjooks. Ei tohi mootorid käivitada kui koormus võllil ei ole suurem kui 25%. Töökindluse huvides peab võll olema jäigalt ühendatud töömehhanismiga. Rihm ülekanne pole lubatud mahaviskumisel võib puruks joosta.
Mehaanilised karakteristikud (joonis 6.11) – Järsult langevad kõverad tagavad stabiilse töö mistahes mehaanilisel koormusel. Nende mootorite omadusel arendada suurt pöördemomenti, mis on võrdeline koormusvoolu ruuduga, on suur tähtsus eriti rasketel käivitamistel ja ülekoormusel, sest järkjärgulisel mootori koormuse suurenemisel kasvab tarbitav võimsus aeglasemalt kui pöördemoment.Kasutatakse peamiselt veomootorites transpolrdis ja kraana-mootoritena tõsteseadmetes.

Segaergutusega alalisvoolumootor (lk 118)

On kaks ergutusmähist rööp- ja jadamähis. Pöörlemiskiirus arvutatakse valemiga:
Φ1 ja Φ2 on rööp ja jadaergutusmähise poolt tekitatud magnetvoog. Pluss vastab ergutusmähise pärilülitusele (magneetimis-ergutused liituvad). Koormuse suurenemesiga suureneb sel juhul üldine magnetvoog, mis vähendab mootori pöörlemiskiirust. Mähise vastulülitamisel Φ2 demagneedib masina koormuse suurenemisel, mis ümberpöödult pöörlemis-kiirust suurendab.
Mootori töö muutub seejuures ebastabiilseks, sest koormuse suurenemisega suureneb pöörlemiskiirus koos koormusega ei suurene, vaid jääb kogu koormuse ulatuses praktiliselt muutumatuks.
Segaergutuse (joonis 6.14) mehaanilistel karakteristikutel ei ole nii järsku langust. Eelisteks on et võib töötada ka tühijooksul, sest Φ1 piirab mootori pöörlemiskiirust tühijooksul ja väldib puruksjooksu ohtu. Pöörlemiskiirust reguleeritakse rööpergutusmähise ahelas reostaadiga. Kahe ergutusmähisega teeb mootori kallimaks ja piirab kasutamist.
Kirjandus:
“ Elektrimasinad ja transformaatorid” M.Katsman Tallinn 1971 “Valgus”

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 106 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

106 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

Sisaldab elektrimasinate kursuse ühte osa.
Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks, Sünkroonmootori tööpõhimõte, Sünkroonmootori käivitamine, Sünkroonkompensaator, Reaktiivsünkroonmootor, Alalisvoolumasina tööpõhimõte, Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon, Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted, Võõrergutusega alalisvoolugeneraator, Rööpergutusega alalisvoolugeneraator, Segaergutusega alalisvoolugeneraator. Rööpergutusega alalisvoolumootor, Jadaergutusega alalisvoolumootor, Segaergutusega alalisvoolumootor.

sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks sünkroonmootori tööpõhimõte sünkroonmootori käivitamine sünkroonkompensaator reaktiivsünkroonmootor alalisvoolumasina tööpõhimõte alalisvoolumasinate ankrureaktsioon kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted võõrergutusega alalisvoolugeneraator rööpergutusega alalisvoolugeneraator segaergutusega alalisvoolugeneraator rööpergutusega alalisvoolumootor jadaergutusega alalisvoolumootor segaergutusega alalisvoolumootor

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Magnetilised kaod jagunevad hüstereesi ja pöörivoolude kadudeks. Elektriline kadu on energiakadu trafo mähistes, mis põhjustab nende soojenemise. Trafo kasuteguriks nimetatatakse trafost saadava tegevvõimsuse P2 ja trafole antava tegevvõimsuse P1 suhet. 10.)mähiste lülitusrühmad Kui me tahame kahte trafot lülitada paralleelselt siis peavad nende lülitus rühmad olema samad see tähendab emj suunad peavad olema samad. Trafo emj on sama suunalised kui nende üks mähised on samasuunaliselt keritud kui üks mähis on teise suunaliselt keritud ei ole emj sama suunalised. Faasi nihet emj vahel väljendatakse lülitusrühmade abil. 11.)Trafo lülitamine paralleeltalitlus:Et trafosi lülitada paralleeltalitluseks on vaja, et: 1)ülekande suhted samad ü1=ü2,kui tingimus ei ole täidetud tekkib ühtlustusvool,mis liitub koormusvooluga ning mille tõttu tuleb langetada koormust. 2)Samad lülitusrühmad trafodel,

Elektrimasinad

pdf

Elektrimasinad IV KT

pöiast (1), mille külge kinnitatakse poolidega pooluste südamikud (2) Poolusesüdamik koosneb poolusekingast (3) ja sabast (4), millega poolus kinnitub pöia külge 5 Staatorimähised Staatorimähistel on palju ühist alalisvoolumasinate ankrumähistega Erinevuseks on see, et mähis ei ole suletud Mähis jagatakse sektsioonideks, millel võib olla üks või mitu keerdu Sektsioon koosneb aktiivsetest külgedest ja laupühendustest Kaugust kahe aktiivkülje vahel nimetatakse mähisesammuks y Kui mähise samm (sektsiooni jaotus) võrdub poolusejaotusega (y = = Z/(2p)), siis on täis- ehk läbimõõtsamm Kui y < , siis lühendatud ehk kõõlsamm Staatorimähised liigitatakse: a) Faaside arvu järgi ühe- ja mitmefaasilised; b) Sektsiooni kihtide järgi uurdes ühe- ja kahekihilised;

Füüsika

pdf

Alalisvoolugeneraatori uurimine

kommutaatorit. Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest. Silindri uuretes on ankrumähis üks või mitu voolu juhtivat pooli. Alalisvoolumasinad on pööratavad üks ja sama seade võib töötada nii generaatori kui ka mootorina (joonised 2A ja 2B). Kui ankur panna mehhaanilise jõu mõjul pöörlema, siis indutseeritakse ankrumähises Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt induktsiooni elektromotoorjõud: dF dY e i = -w =- (1) dt dt

Elektriõpetus

docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutm

Elektrotehnika

docx

Mootorite võrdlustöö

sektsioonide ümberlülitamise teel või varustatakse mootor mitme staatorimähisega. Kasutatakse ka mõlemaid mooduseid koos. Valmistakse spetsiaalseid mitmekiiruselisi asünkroonmootoreid. Lihtsaim ümberlülitusvõte on järgmine. Iga faasimähis jaotatakse kaheks sektsiooniks, mis lülitatakse omavahel kord jadamisi, kord rööbiti, muutes seejuures ühes sektsioonis voolu suunda. a) kaks pooluspaari b), c) üks pooluspaar Kui kolmefaasiline staatorimähis on jagatud sektsioonideks ning lülitada teda erinevatesse kolmefaasilistesse lülitusskeemidesse, tekib sama efekt. Lülitusviisiga Y - YY reguleerimine konstantsel lubataval momendil. Lülitusviisga Δ - YY reguleerimine konstantsel lubataval võimsusel. Mitmekiiruselise asünkroonmootori käivitus- ja pidurduslülitused ei erine põhiliselt tavalis mootori omadest, kuid lisandub võimalus astmeliseks käivitamiseks või pidurdamiseks.

Mehhatroonikasüsteemid

pdf

Elektrimasinad

transformatore muundama) on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv

Elektrotehnika

pdf

Elektrimasinad

Masinatehnika

doc

Alalisvoolu mootor

Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe

Luksepp

Rohkem sarnaseid