III kursus . Elektromagnetism

Elektriväli

Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes.
Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv.
Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed.
Coulomb ’i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse.
Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet.
Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia.
Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus - füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi ühest otsats teise viima laengu 10 C, et tema otste vahele tekiks pinge 1 V.
Plaatkondensaator- kahest metallplaadist ja dielektrikust koosnev kehade süsteem, mis on loodud laengute salvestamiseks.

Alalisvool

Elektrivool - laetud osakeste suunatud liikumine.
Voolutugevus - suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget.
Elektritakistus - juhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Elektrivoolu töö- on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist