Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lintkonveieri ajam 5 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

 
 
 
Marko Kuldsaar 
TEHNILINE ÜLESANNE 
LINTKONVEIERI   AJAM  
Õppeaines: MASINAELEMENDID 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: KAT-31/41 
Juhendaja : Mart  Tiidemann  
Esitamiskuupäev:……………. 
Üliõpilase allkiri :…………….. 
Õppejõu allkiri: ……………… 
Pärnu  2018  
 
1. Leian  ajami tööea: 
Lh = La·365·Ka·24 ∙ Köp 
16
Köp =   = 0,66 
24
Lh = 7 ∙ 365 ∙ 0,85 ∙ 24 ∙ 0,66 = 34400,52 h  ~35000h 
 
Lh=35000 
 
Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. 
g = 0,5 
2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: 
Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. 
Ptm = F∙v = 3∙ 103∙ 1,1 = 3,3 kW 
 
Ptm=3,3 kW 
3.Määran ajami kasuteguri
  
η = η


kü ∙ ηlü ∙ ηs ∙ ηvl ∙ ηll ∙ ηtm  
 
Ajami üldkasutegur 
 
 
 
 
nmin+g*(nmax-
  

0.5 
nmin 
nmax 
nmin) 

 Kiilrihm 

0.94 
0.96 
0.95 

  Silinder  reduktor 

0.97 
0.98 
0.975 
3  Elastne doroidsidur 

0.98 
  
  

 Konveieri lint 

0.94 
0.96 
0.95 

Laagrid paar tk 

0.99 
  
  

Laagrid paar tk 

0.99 
  
  

Laagrid paar tk 

0.99 
  
  

Laagrid paar tk 

0.99 
  
  
 
 
 
 
Kokku 
0.83 
 
η = 0,95 ∙ 0,975 ∙ 0,98 ∙ 0,95 ∙ 0,992 ∙ 0,992 = 0,83 
 
 
4. Leiame mootori nõutava võimsuse: 
𝑃
P
tm
m = 
= 3,3 / 0,83 = 3,97 ~ 4 kW 
𝜂
 
Pm=4 kW 
5. Valime sobiva mootori: 
Tabelist valin mootori nimivõimsusega 4 kW mark 4A100L4 1435 p/min 
Mootori nimivõimsus 
Mootori põõrded n 
Mootori mark 
kW 
nom p/min 
4A132S8 

705 
4A112MB6 

950 
4A100L4 

1435 
4A100L2 

2865 
 
 
 
6. Määran  trumli  pöörlemissageduse. 
1000⋅60𝑣
𝑝
ntm = 
= 1000x60x1,1/3,14x225=  93,42 
 
𝜋𝐷
𝑚𝑖𝑛
 
ntm=93,42 p/min 
7. Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks: 
𝑛
u =  nom 
𝑛tm
 
u1 =705/93,42 = 7,55 
u2 = 950/93,42 =10,17 
u3 = 1435/93,42 =15,36 
u4 = 2865/93,42 =30,67 
 
 
 
 
 
 
 

 
Analüüs:  
 
u3 variandi mootor on optimaalne valik. Tagab ajami kompaktsuse.  
u2 variandi mootor sobib ka aga mootori mass on liiga suur. 
 
9.Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: 
∆n
𝑛tm𝛿
tm = 
= 93,42x4% / 100 = 3,74 p/min 
100
 
∆ntm=3,74 p/min 
 
10. Arvutan konveieri trumli minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse: 
[ntm]min = 93,42 – 3,74 = 89,68  p/min 
  
 
 
 
[ntm]max = 93,42+ 3,74 = 97,16  p/min 
11. Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu 
𝑛
u
nom
min = 
= 1435/97,16=14,77
 
𝑛tm]max
𝑛
u
nom
max =  
= 1435/89,68=16,00 
[𝑛tm]min
12. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 14,77...16,00 
uteg  =15,385 
13. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu 
𝑢
u
teg
lü = 
 = 15,385/4,4 = 3,5 
𝑢𝑘ü
 
Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret 
minutis . Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 
14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus 
Ajami elementide tähistused:  
m – mootor 
K – reduktori kiirekäiguline võll 
A – reduktori aeglasekäiguline võll 
 

 
tm – töömasina ajamivõll 
Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: 
  



tm 
Pöördesagedus 
n
𝑛nom
𝑛1
nom = 1435 
n
n
1 = 

n2 = 
 
tm= n2= 
𝑢𝑙ü
𝑢𝑘ü
93,18  
n, p/min 
1435/4,4=326,14 
=326,14/3,5=93,18 
Nurkkiirus  
𝜔nom
𝜔1
nom = 
1 = 

ω2 = 

tm = ω2 = 
𝑢
𝑢
3,14*1435/30=150,2 
𝑙ü
𝑘ü
9,75 
= 1/s  
150,2/4,4=34,14 
34,14/3,5= 9,75 
 
Jõuparameetrite arvutus:  
 



tm 
Võimsus,  
Pm = 4 
P1 = Pm*ηvl*ηlü = 
P2 = P1*ηvl*ηkü = 
Ptm = P2*ηll*ηs = 
P, kW 
4*0,99*0,935 
3,70*0,99*0,96 
3,51*0,99*0,98 
 =3,70 
 =3,52 
 =3,42 
Pöördemoment, 
𝑃
T
𝑚*103
T1 = Tm*ulü*ηlü*ηvl= 
T2 = T1*ukü*ηvl*ηkü =  Ttm = T2*ηll*ηs  = 
m = 
=  
𝜔nom
T, Nm 
26,63*4,4*0,99*0,93 =  107,9*3,5*0,99*0,96   358,91*0,99*0,98 
4*103/150,19 
107,9 
358,91 
=347,42 
 = 26,63 
 
  
 
 
 
 
 
 
 

2. Hammasülekande arvutus 
 
 
2.1 Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik 
 
Hammasrataste materjal sirg- ja kaldhammasülekannetele 𝑃 ≤ 7,5𝑘𝑊 
Terase mark 35CrMo 
Väike  hammasratas :  
Termotöötlus:  Parendamine  ja kõrgsagedus karastamine 
Tooriku (hamba) kõvaduse  intervall : 𝐻𝑅𝐶1= 48...53 
Keskmine kõvadus:  
48+53
𝐻𝑅𝐶1𝑘𝑠𝑘 =
 = 50,5 
2
𝝈𝑻= 750 MPa 
 
Tooriku läbimõõt 𝐷𝑝𝑖𝑖𝑟 = 200mm 
 Ketta laius            𝑆𝑝𝑖𝑖𝑟 =  125mm     
                  
Suur hammasratas:      
Termotöötlus: Parendamine 
Tooriku (hamba) kõvaduse intervall: 𝐻𝐵2= 269...302 
Keskmine kõvadus:  
269+302
𝐻𝐵2𝑘𝑠𝑘 =
 = 285,5 
2
𝝈𝑻= 750 MPa 
Tooriku läbimõõt 𝐷𝑝𝑖𝑖𝑟 = 200mm 
Ketta laius            𝑆𝑝𝑖𝑖𝑟 =  125mm                      
Suure ja väikese  hammasratta  kõvaduste vahe: 𝐻𝐵𝑘𝑠𝑘1 − 𝐻𝐵2𝑘𝑠𝑘= 37 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2.2 Lubatud kontaktpingete [𝝈]𝑯 määramine 
 
Eategur väikese ratta jaoks. 
 
𝐾
6
𝐻𝐿1 = √𝑁𝐻𝑂1/𝑁1 
 
𝑁1 = 573𝜔1𝐿= 573 * 37,74 * 35000 = 756*106  
 
Kuna 𝑵 > 𝑵𝑯𝑶 , siis  𝑲𝑯𝑳𝟏 = 𝟏 
 
 
Eategur suure ratta jaoks. 
 
𝐾
6
𝐻𝐿2 = √𝑁𝐻𝑂2/𝑁2  
 
𝑁2 = 573𝜔2𝐿= 573 * 9,68 * 35000 = 194*106 
 
Kuna 𝑁 > 𝑁𝐻𝑂 , siis  𝐾𝐻𝐿2 = 1 
 
 
Lubatud kontaktpinged [σ]HO1 ja  [σ]HO2 
 
Väike ratas:  
[𝝈]𝑯𝑶𝟏=14𝐻𝑅𝐶𝒌𝒔𝒌 + 170MPa 
[𝜎]𝐻1 = 𝐾𝐻𝐿1 ∗ [𝜎]𝐻𝑂1= (14*50,5+170)*1 = 877 MPa 
 
 
Lubatud kontaktpinge on: [𝝈]𝑯𝟏=877 MPa 
 

 
 
 
 
Suur ratas
[𝝈]𝑯𝑶𝟐=𝟏, 𝟖𝑯𝑩𝒌𝒔𝒌 + 𝟔𝟕MPa 
[𝜎]𝐻2 = 𝐾𝐻𝐿2 ∗ [𝜎]𝐻𝑂2= (1,8*285,5+67)*1 = 580,9 MPa 
 
Lubatud kontaktpinge on: [𝝈]𝑯𝟐=580,9 MPa 
 
[𝜎]𝐻 = 0,45 ∗ [𝜎]𝐻2 + [𝜎]𝐻1 
0,45 ∗ (580,9 + 877) = 𝟔𝟓𝟕 𝐌𝐏𝐚 
 
Lubatud kontaktpinge on: [𝝈]𝑯= 657 MPa 
 
 
2.3 Lubatud paindepingete [𝝈]𝑭 määramine 
 
 
Lubatud paindepinged:  
 
[𝜎]𝐹𝑂1=1,03𝐻𝐵1𝑘𝑠𝑘= 294,1 MPa 
 
Väike ratas: [𝜎]𝐹1 = 𝐾𝐹𝐿1 ∗ [𝜎]𝐹𝑂1= 1*294,1 = 294,1 MPa 
 
[𝜎]𝐹𝑂2=1,03𝐻𝐵2𝑘𝑠𝑘= 294,1 MPa 
 
Suur ratas: [𝜎]𝐹2 = 𝐾𝐹𝐿2 ∗ [𝜎]𝐹𝑂2= 1*294,1 = 294,1 MPa 
 
Lubatud paindepinge:  
[𝝈]𝑯= 294,1 Mpa 
 
2.4 Kinnise silindilise kaldhammasülekande arvutused 
 
 

 
γ = m/T2 = 35,89/358,91 = 0,1 
 
m = 0,1*T2 = 0,1*358,91 = 35,891kg 
 
Peamine  parameeter  –  telgede vahe aw, mm: 
 

aw = Ka*(u+1)*(T2*103/ψa*u2*[σ]2H)1/3*KHβ 
aw = 43*(3,5+1)*(358,91*103/0,36*3,52*6572)1/3*1=110,95~115 mm 
 
aw=115 mm 
 
kus  Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 
        ψa = B2/aw – suure ratta hambavöö laius. ψa = 0,36 
        u – reduktori ülekandearv 3,5 
        T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m 
        [σ]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa 
        KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist  hamba pikkusel. 1 
 
Hambumise moodul  
 
2𝐾
2⋅5,8⋅358,91⋅103
𝑚 =
𝑚𝑇2⋅103=
=1,906~1,9 
𝐷2𝐵2[𝜎]𝐹
179,31⋅41,4⋅294,1
 
m = 2 
 
kus: 
𝐾𝑚 = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 
2𝑎
2⋅115⋅3,538
𝐷
𝑤𝑢
2 =
= 𝟏𝟕𝟗, 𝟑𝟏 on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm 
𝑢+1
3,538+1
𝐵2 = 𝛹𝑎𝑎𝑤 = 0,36 ⋅ 115 = 𝟒𝟏, 𝟒 on suure ratta hambavöö laius, mm 
 
 
 
Hammaste minimaalne  kaldenurk  
 
 

 
3,5𝑚
3,538 ⋅ 2
𝛽 𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛
𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛
= 9,84 = 9050`28,29  
𝐵2
41,4
Väikese ja suure ratta summaarne  hammaste arv. 
2𝑎
𝑍
𝑤 ⋅ 𝑐𝑜𝑠 𝛽𝑚𝑖𝑛
∑ =
 
𝑚
2 ∗ 115 ∗ 𝑐𝑜𝑠 9050`28,29
𝑍∑ =
 
2
 
𝒛∑ =113 
 
 
 
Tegelik hammaste kaldenurk. 
 
𝑧
113 ⋅ 2
𝛽 = 𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 ( 𝛴 ⋅ 𝑚) = 𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 (
) = 10,70 = 𝟏𝟎°𝟒𝟐𝟒, 𝟓𝟔 
2𝑎𝑤
2 ⋅ 115
 
𝜷 = 𝟏𝟎, 𝟕𝟎 = 𝟏𝟎°𝟒𝟐𝟒, 𝟓𝟔 
 
Väikese ratta hammaste arv. 
𝑧
113
𝑧

1 =
=  
𝑢+1 3,5+1
 
z1= 25 
 
Suure ratta hammaste arv. 
𝑧2 = 𝑧∑ − 𝑧1 = 113 − 25 =88 
 
z2 =88 
 
Tegelik ülekandearv 
𝑧
88
𝑢
2
𝑡𝑒𝑔 =
3,52 
𝑧1
25
 
𝒖𝒕𝒆𝒈 = 𝟑, 𝟓𝟐 
 
10 
 
 
Kõrvalekalde kontroll 
𝑢𝑡𝑒𝑔 − 𝑢
3,52 − 3,5
𝛥𝑢 =
⋅ 100 =
⋅ 100 = 0,57% ≤ 4% 
𝑢
3,5
 
 
Ülekande  geomeetrilised  põhiparameetrid. 
 
Parameeter 
Väike ratas 
Suur hammasratas 
Kaldhambad (mm) 
Jaotusringjoone 
𝑚𝑧
2 ⋅ 25
𝑚𝑧
2 ⋅ 88
𝐷
1
2
1 =
= 50,885 
𝐷2 =
= 179,114 
läbimõõt 
𝑐𝑜𝑠 𝛽
0,9826127965
𝑐𝑜𝑠 𝛽
0,9826127965
Peaderingjoone 
𝐷𝑎1 = 𝐷1 + 2𝑚 = 50,885 + 2 ⋅ 2 = 54,885 
𝐷𝑎2 = 𝐷2 + 2𝑚 = 179,11 + 2 ⋅ 2 = 183,11 
läbimõõt 
Jalgaderingjoone 
𝐷𝑓1 = 𝐷1 − 2,4𝑚 = 54,885 − 2,4 ⋅ 2 = 50,08 
𝐷𝑓2 = 𝐷2 − 2,4𝑚 = 179,11 − 2,4 ⋅ 2 = 174,31 
läbimõõt 
Hambavöö laius 
𝐵1 = 𝐵2 + 3 = 41,4 + 3 = 44,4 
𝐵2 = 𝛹𝑎𝑎𝑤 = 0,36 ⋅ 115 = 41,4 
= 45 mm 
 
 
 
KONTROLLARVUTUS: 
 
Telgede vahe kontroll: 
 
𝐷
50,885+179,114
229,999
𝑎
1+𝐷2
𝑤 =
=115 mm 
2
2
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 
 
 
3.1 KIILRIHMÜLEKANDE ARVUTUS 
 
1. Valin välja rihma ristlõige  
 
Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B.  
 
2. Määrata kindlaks vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm.  
 
Tabeli järgi D1min = 125 mm , projekteerimise esimese ülesande põhjal oli Tm = 26,52 Nm 
 
 
3. Määrata kindlaks vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1.  
 
D1= 160 mm, kuna soovituslik on valida 1-2 väärtuse võrra suurem võrreldes minimaalse lubatud 
läbimõõduga kuna nii saab tõsta rihma eluiga, ja ülekande arvudega sobib paremini. 
 
 
4. Määrata kindlaks veetava rihmaratta läbimõõt D2 , mm.  
 
𝐷2 = 𝐷1𝑢(1 − 𝜀) 
𝐷2 = 160 ∗ 4,4 ∗ (1 − 0,02) = 689,92𝑚𝑚 
 
D2 = 710 mm  
 
 
5. Määrata kindlaks tegelik ülekandearv.  
 
𝐷
710
𝑢
2
𝑡𝑒𝑔 =
 𝒖
= 4,48 
𝐷
𝒕𝒆𝒈 =
1(1−𝜀)
160(1−0,01)
 
𝒖𝒕𝒆𝒈=4,48 
 
 
 
Kõrvalekalde kontroll:  
 
𝑢𝑡𝑒𝑔 − 𝑢
4,48 − 4,4
𝛥𝑢 =
100 =
∗ 100 = 0,2% ≤ 4% 
𝑢
4,4
 
6. Määrata kindlaks orienteeruv telgede vahe a, mm.  
 
𝑎 ≥ 0,55(𝐷1 + 𝐷2) + ℎ 
a ≥ 0,55(160 + 710) + 10,5 = 478,5 
 
 
7. Määrata kindlaks rihma arvutuslik pikkus l, mm.  
 
𝜋
(𝐷
(710 − 160)2
𝑙 = 2𝑎 +
(𝐷
2 − 𝐷1)2 = 2 ⋅ 478,5 + (160 + 710) +
= 2639,68 
2
2 + 𝐷1) +
2𝑎
2
2 ⋅ 478,5
l = 2800 mm  
 
 
8. Täpsustada telgede vahe väärtust standardpikkusel. mm 
 
2𝑙 − 𝜋(𝐷
𝑎 =
2 + 𝐷1) + √[2𝑙 − 𝜋(𝐷2 + 𝐷1)]2 − 8(𝐷2 − 𝐷1)2 
8
2 ⋅ 2800 − 3,14(160 + 710) + √[2 ⋅ 2800 − 3,14(160 + 710)]2 − 8(710 − 160)2
𝒂 =
= 668,77 
8
 
a=668,77 mm 
 
9. Määrata kindlaks rihma haardenurk ümber vedava ratta α1 , kraadi.  
 
𝐷
710 − 160
𝛼
2 − 𝐷1
1 = 180∘ − 57∘
= 180∘ − 57∘
= 133,11° 
𝑎
668,77
 
 
13 
 
a1=133,110 
 
 
10. Määrata kindlaks rihma kiirus v , m/s.  
 
𝜋𝐷
3,14 ⋅ 160 ⋅ 1435
𝑣 =
1𝑛1 =
= 12,01m/𝒔
60 ⋅ 103
60000
 
 
v=12,01 m/s 
 
 
11. Määrata kindlaks rihma läbijooksude sagedus U, s-1  
 
U = v/l  
U = 12,01m/s : 2,8m = 4,29 s-1 
 
U=4,29 s-1 
 
12. Määrata kindlaks ühe kiilrihmaga üle kanta v lubatud võimsus [P], kW.  
 
[𝑃] = [𝑃0]𝐶𝑟𝐶𝛼𝐶𝑙𝐶𝑧 = 3,54 ∗ 0,9 ∗ 0,89 ∗ 1 ∗ 0,95 = 2,96 
 
 
[P]=2,69 kW
 
13. Määrata kindlaks kiilrihmade arv.  
 
𝑃
4
𝑧 = 𝑚 =
= 1,49 
[𝑃]
2,69
 
z = 2 
 
14. Määrata kindlaks ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0 , N.  
 
 
14 
 
850𝑃
850 ⋅ 4 ⋅ 0,95
𝐹
𝑚𝐶𝑙
0 =
= 195,45 
𝑍𝑣𝐶𝛼𝐶𝑟
2 ⋅ 12,01 ⋅ 0,86 ⋅ 0,8
 
F0=195,45 N 
 
15. Määrata kindlaks ühe kiilrihmakomplekti poolt ülekantav ringjõud Ft , N.  
 
𝑃
4000
𝐹
𝑚 ⋅ 103
𝑡 =
= 333,06 
𝑣
12,01
 
Ft=333,06 N 
 
 
16. Määrata kindlaks jõud ühe rihma vedavas harus Fl ja veetavas harus F2 , N.  
 
𝐹
333,06
𝐹
𝑡
1 = 𝐹0 +
= 195,45 +
= 278,72 
2𝑧
4
𝐹
333,06
𝐹
𝑡
2 = 𝐹0 −
= 195,45 −
= 111,74 
2𝑧
4
 
F1=278,72 N 
F2=111,74 N 
 
 
17. Määrata kindlaks kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile F0P , N.  
 
𝛼
133,11
𝐹
1
0𝑃 = 2𝐹0𝑧 𝑠𝑖𝑛
= 2 ⋅ 195,45 ⋅ 2 ⋅ 𝑠𝑖𝑛
= 717,25 
2
2
F0P=717,25 N 
 
 
 
 
 
15 
 
4. VÕLLIDE ARVUTUS 
 
  

1. Võllide materjali valik: 
Valin  materjaliks terase: 40Cr4  
Termotöötlus: parandamine 
Mehhaanilised näitajad:  
   σB = 900 MPa 
   σT = 750 MPa 
   σ-1= 410 MPa 
 
 
2. Lubatud väändepinged 
[τ]v = 20 MPa 
 
 
3. Võlli  astmete  geomeetriliste parameetrite määramine: 
 

Mõõtme  
Võlli aste 
Kiirekäiguline võll 
Aeglasekäiguline võll 
tähistus 
3
𝑇
3
𝑇
𝑑
1 ⋅ 103
2 ⋅ 103
1 = √

𝑑

0,2 ⋅ [𝜏]
2 = √
𝑣
0,2 ⋅ [𝜏]𝑣
d1, d2 
3
= √107,9⋅103 = 29,99  
3 242,33 ⋅ 103
Ots (rihmaratta 
0,2⋅20
= √
= 44,76 
või siduripoole 
=30 
0,2 ⋅ 20
all) 
 
=45 
𝑙1 = (1,2 … 1,5) ⋅ 𝑑1 = 
𝑙2 = (1 … .1,5) ⋅ 𝑑2 = 
= 1,35 ⋅ 30 = 40,5 
= 1,25 ⋅ 45 = 55,95 
l1, l2 
=41 
= 𝟓𝟔 
(rihmaratta all) 
(siduripoole all) 
𝑑𝑙𝑔1 = 𝑑1 + 2𝑡 = 
𝑑
d
𝑙𝑔2 = 𝑑2 + 2𝑡 = 
lg1, dlg.2 
= 30 + 2 ⋅ 2,2 = 34,4
= 45 + 2 ⋅ 3 = 𝟓𝟏 = 𝟓𝟓 
= 𝟑𝟓 
Kael (laagri ja 
𝑙𝑘2 = 1,25 ∙ 𝑑𝑙𝑔2
tihendi all) 
𝑙
= 1,25 ⋅ 55
l
𝑘1 = 1,5 ∗ 𝑑𝑙𝑔1 = 1,5 ⋅ 35
k1, lk2 
= 68,75
= 52,5 = 𝟓𝟑 
= 𝟔𝟗 
 
𝑑
𝑑
𝑖𝑠𝑡 = 𝑑𝑙𝑔 2 + 3,2𝑟 = 
𝑙õ = 𝑑𝑙𝑔1 + 3,2𝑟 = 
Laagriõlgmik ja 
= 55 + 3,2 ⋅ 3 = 64,6 
dlõ, dist 
= 35 + 3,2 ⋅ 2 = 41,4
istupind 
= 𝟔𝟒, 𝟔 
= 𝟒𝟐 
(hammasratta 
 
kõrval ja all) 
𝑙
l
𝑙õ = 𝐵1 + 2𝑎 = 45 + 2 ∗ 8 
lõ, list 
𝑙
= 𝟔𝟏 
𝑖𝑠𝑡 = 𝑙𝑙õ = 𝟔𝟏 
Krae (toetab 
𝑑𝑘𝑟𝑎𝑒 = 𝑑𝑖𝑠𝑡 + 3𝑓 = 
suurt 
dkrae 
Ei konstrueerita 
= 64,6 + 3 ∗ 1,2 = 68,2
hammasratast) 
= 𝟔𝟗 
 
16 
 
(𝑙
𝑙
𝑖𝑠𝑡 − 𝐵2)
𝑘𝑟𝑎𝑒 =
2
l
61 − 41,1
krae 
Ei konstrueerita 
2
= 9,8 
𝑑
d
𝑙𝑔1 = 𝟑𝟓 
𝑑
Lõpptapp (laagri 
lg1, dlg2 
𝑙𝑔. 2 = 𝟓𝟓 
 
all) 
𝑙
𝑙
l
𝑙𝑡.1 = 𝐵 + 𝑟 = 
𝑙𝑡.2 = 𝐵 + 𝑟 = 
lt1, llt2 
= 17+3,5 = 20,5 
= 21+3,5 = 24,5 
 
 
Minimaalne  vahemaa  reduktori siseseina ja hammasratta pöörleva pinna vahel: 
𝑎 = √
3 𝐿 + 3 = √
3 234 + 3 = 6,188 = 7 
 
a=7=8 
 
kus L – kahe hambuva hammasratta suurim gabariitmõõde. 
 
 L = F + D2 + 2m = 50,88 + 179,11 + 2*2=234mm 
 
L=234 mm 
 
 
4. Veerelaagrite esialgne valik: 
 
Kiirekäigulisele võllile valin laagri kergest seeriast:  
 
Laager 207 
d = 35 mm,  
D =72 mm,  
 
Laagri põhiparameetrid:  
d =35 mm, D =72 mm, B = 17 mm, r =2 mm, C =25,5 kN, Co =13,7 kN. 
 
Aeglasekäigulisele võllile valin laagri kergest seerias: 
  
Laager 211 
d =55 mm,  
D =100 mm,  
 
Laagri põhiparameetrid:  
d =55 mm, D =100 mm, B =21 mm, r =2,5 mm, C =43,6 kN, Co =25 kN.  
 
 
 
17 
 
 
5.   Toereaktsioonide  rakenduspunktide vahekaugused 
 
1.Aeglasekäigulise võlli laagrireaktsiooni vahekaugus
 
lA= list + B = 61 + 21 =82 
lA=82 
 
 
2. Aeglasekäigulise võlli siduri radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: 
𝐵
lsd = l2 + lk2 -  = 56+69 – 21/2 = 114,5 
2
lsd=114,5 
 
3. Kiirekäigulise võlli laagrireaktsioonide vahekaugus: 
 
lK = llõ +B =61 + 17 = 78 
 
lK=78 
 
4. Kiirekäigulise võlli rihmaratta radiaaljõu ja lähima laagrireaktsiooni rakenduspunkti vahekaugus: 
𝑙
𝐵
l
1
OP = 
 +lk1 -   = 41/2 + 53 – 17/2 = 65 
2
2
 
lop=65 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
18 
 
6. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine. 
 
1.  Hambumisjõud reduktori ülekandes. 
 
 
Jõu väärtus N 
Ülekande liik 
Jõud  Väikesel hammasrattal 
Suurel hammasrattal 
hambumises 
 
 
 
2𝑇
𝐹
2 ∗ 103
𝑡2 =
 
 
Ringjõud 
F
𝐷
t1=Ft2 
2
 
2*358,91*1000/179,11 
 
=4007,7 
Silindriline 
 
 
𝐹
𝐹
𝑡2 ∗ tan 𝛼
𝑟2 =
 
cos 𝛽
kaldhammasüle 
Radiaaljöud 
Fr1=Fr2 
4007,70*tan200/cos10,7 
kanne 
= 1486 ,78 
 
 
𝐹 = 𝐹𝑡2 ∗ 𝑡𝑎𝑛𝛽 
Telgjõud 
Fa1=Fa2 
4007,7* 𝑡𝑎𝑛10,7 
=757,26 
Konsoolsed jõud 
 
Kiirekäiguline võll 
Aeglasekäiguline võll 
Kiilrihm ülekanne 
 
𝑎
𝐹
1
 
𝑜𝑝 = 2 ∗ 𝐹0 ∗ 𝑧 ∗ 𝑠𝑖𝑛 2
Radiaaljõud 


Fop 
2 ∗ 195,45 ∗ 2
133,11
∗ 𝑠𝑖𝑛
 
2
=717,25 
Sidur  
Radiaaljõud 

𝐹𝑠𝑑 = 125√𝑇2 
Fsd 
125√358,91 
= 𝟐𝟑𝟔𝟖, 𝟏𝟏 
 
 
Aeglasekäiguline võll 
2.  Laagrite  toereaktsioonid  vertikaaltasapinnas 
𝐹𝑡
FAy = FBy = = 4007,7 / 2 = 2003,85 
2
 
19 
 
 
FAy,By =2003,85 N 
 
 
3.  Laagrite toereaktsioonid horisontaaltasapinnas 
𝑙
𝐹
𝐴+𝐹
𝐹
𝑟∗ 2
𝑎∗𝐷2/2
𝐵𝑧 =

𝑙𝐴
82
179,11
1486,78∗ +757,26∗
2
2
= 1570 ,42 
82
 
Fbz=1570,42 N 
 
𝑙
𝐷
𝐹
𝐴+𝐹
2
𝐹
𝑟∗ 2
𝑎∗ 2
𝐴𝑧 =
= -49 
𝑙𝐴
82
179,11
−1486,78 ∗
𝐹
2 + 757,26 ∗
2
𝐴𝑧 =
= −83,63 
82
 
FAZ=-83,63 N 
 
 
 
Kontroll: FAz – Fr + FBz = -83,63 – 1486,78+1570,42= 0 
 
4.  Määrame summaarse  toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest 
𝐹
2
2
𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = 2002,1 N 
𝐹
2
2
𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = 2545,9 N 
5.  Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid 
𝐹
𝐹
𝑠𝑑∗𝑙𝑠𝑑
𝐵𝑠𝑑 =
 = 
𝑙𝐴
2368,11*114,5 / 82 = 3306,7 N 
 
𝐹
𝐹
𝑠𝑑∗(𝑙𝑠𝑑+𝑙𝐴)
𝐴𝑠𝑑 =
 = 2368,11*(114,5+82) / 82 = 5674,8 N 
𝑙𝐴
            Kontroll: -Fsd + FAsd – FBsd = -2368,11 + 5674,8 – 3306,7 = 0 
 
20 
 
6.  Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid: 
7.  𝐹𝐴 = 𝐹𝐴ℎ + 𝐹𝐴𝑠𝑑 = 2002,1 + 5674,8 = 7676,9 N 
8.  𝐹𝐵 = 𝐹𝐵ℎ + 𝐹𝐵𝑠𝑑= 2545,9 + 3306,7  = 5852,6 N 
 
 
 
Kiirekäiguline võll 
𝑙
𝐷
𝐹
𝑘 − 𝐹
1 + 𝐹
𝐹
𝑟∗ 2
𝑎 ∗  2
𝑜𝑝∗(𝑙𝐾+𝑙𝑜𝑝)
𝐷𝑦 =
 = 
𝑙𝐾
78
50,88
−1486,78∗ +757,26∗
+717,25∗(78+65)
2
2
=818,25 
78
𝑭𝑫𝒚 = 𝟖𝟏𝟖, 𝟐𝟓 
 
𝑙
𝐷
𝐹
𝑘+𝐹
1+𝐹
𝐹
𝑟∗ 2
𝑎∗ 2
𝑂𝑃∗𝑙𝑂𝑃
𝐶𝑦 =
 = 1588,08 
𝑙𝐾
𝑭𝑪𝒚 = 𝟏𝟓𝟖𝟖, 𝟎𝟖 N 
 
 
Kontorll: -FCy + Fr +FDy - FOP = 1588,08 + 1486,78 +818,25 - 717,25 = 0 
 
Määrame laagrite toereaktsioonid horisontaaltasapinnas: 
𝐹
F
𝑡
Cz = FDz = 
 =  
2
4007,7 = 2002,35 
2
FCz = FDz =2002,35 N 
 
1.  Määrame laagrite summaarsed toereaktsioonid 
𝐹
2
2
𝐶 = √𝐹𝐶𝑦 + 𝐹𝐶𝑧 = 2555,66 
𝑭𝑪 = 𝟐𝟓𝟓𝟓, 𝟔𝟔 𝐍 
 
𝐹
2
2
𝐷 = √𝐹𝐷𝑦 + 𝐹𝐷𝑧 = 2163,08 
𝑭𝑫 = 𝟐𝟏𝟔𝟑, 𝟎𝟖 𝐍 
 
21 
 
5. LAAGRITE KONTROLLARVUTUS 
 
1. 
Aeglasekäiguline 
Lähteandmed: Laager 211 
Laagrivõru pöörlemissagedus n= 93,18p/min 
Telgjõud hambumises Fa= 757,26 N 
Toereaktsioonid laagrites: FA = 7676,9 N;   FB = 5852,6 
 
Laagrite iseloomustus: 
C=43600 N 
Co= 25000 N 
X= 0,56 
V= 1 
Kd = 1,2 
KT= 1 
a1= 1 
a23 = 0,8 
 
 
1.  Määrame suhte: 
𝐹𝑎
757,26

= 𝟎, 𝟎𝟗𝟖𝟔 
𝑉𝐹𝑟 1∗7676,9
2.  Määrame suhte: 
𝐹𝑎 757,26
= 𝟎, 𝟎𝟑 
𝐶0 25000
 
3.  Määrame kindlaks tegurid e ja Y 
e = 0,22 
Y = 1,96 
 
22 
 
𝐹𝑎
4.  Võrdleme suhet 
teguriga  e:  
𝑉𝐹𝑟
𝐹𝑎 19203,60 
Laagri tööiga ei ole piisav, asendame raske  seeria  laagriga. 
Tööiga raske seeria laagri 307 puhul oleks: 
106
3
106
33200
3
L10h = a1a23
(𝐶) = 1*0,8*
* (
) = 42381,51 h 
60𝑛 𝐹
60∗326,14
3280,38
 
Lh1=35000 
Vasakule Paremale
Lintkonveieri ajam 5 #1 Lintkonveieri ajam 5 #2 Lintkonveieri ajam 5 #3 Lintkonveieri ajam 5 #4 Lintkonveieri ajam 5 #5 Lintkonveieri ajam 5 #6 Lintkonveieri ajam 5 #7 Lintkonveieri ajam 5 #8 Lintkonveieri ajam 5 #9 Lintkonveieri ajam 5 #10 Lintkonveieri ajam 5 #11 Lintkonveieri ajam 5 #12 Lintkonveieri ajam 5 #13 Lintkonveieri ajam 5 #14 Lintkonveieri ajam 5 #15 Lintkonveieri ajam 5 #16 Lintkonveieri ajam 5 #17 Lintkonveieri ajam 5 #18 Lintkonveieri ajam 5 #19 Lintkonveieri ajam 5 #20 Lintkonveieri ajam 5 #21 Lintkonveieri ajam 5 #22 Lintkonveieri ajam 5 #23 Lintkonveieri ajam 5 #24 Lintkonveieri ajam 5 #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maanteemarko Õppematerjali autor
Tegemist Lintkonveieri ajmii arvutustega Reduktor, rihmad, võllid, laagrid. 24 lk hinnatud hindega 5.

Sarnased õppematerjalid

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
66
pdf

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ...................................

Masinaelemendid
Masinaelemendid
15
docx

Masinaelemendid

Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri:

Masinaelemendid
Lintkonveieri arvutus
5
doc

Lintkonveieri arvutus

Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24

Masinaelemendid
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min.

Masinaelemendid
KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

Masinatehnika
Põhiõppe projekt
29
docx

Põhiõppe projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste

Tootmistehnika alused
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
18
odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:

Masinatehnika
PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinatehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun