Kettülekanne (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Mehaanika - Masinelemendid II

1 Hindamata

MHE0042 MASINAELEMENDID II
Kodutöö nr. 4
Variant nr.
A -4
B -2
Töö nimetus: Kettülekanne
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi)
Rühm:
Juhendaja :
A.Sivitski
Töö esitatud:
22.05.2014
Töö parandada:
Arvestatud:
KETTÜLEKANNE

Projekteerida rihm - või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne.
Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi.
A
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
T, Nm
400
420
440
460
480
500
510
530
540
550
B
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
nM, min-1
30
39
46
52
58
65
70
78
84
95
nT, min-1
25
28
27
26
29
54
43
46
38
50

Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile.
Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm.
Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1.
Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1.
Ülekandearv
Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment
Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest:
suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 ,
väiksematel z1min = 13...15 .
Valin z1 = 19
Siis veetava ketiratta hammaste arv
Koormuse tegur
kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav tegur (kn = 1 kui ülekande kaldenurk horisontaalpinna suhtes γ ≤ 60°; kn = 1,25 kui γ > 60°), kr – keti
pingutusreguleerimist arvestav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 – perioodilisel reguleerimisel), km – määrimist arvestav tegur (km = 0,8 – pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 – regulaarne tilkmäärimine või
määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 – ebaregulaarne määrimine).
Siis
Üherealine rullketi samm
Kus p – keskmine erisurve
Esimeses lähtudes valin p = 46 MPa (Lisa, Tabel 1.)
Kuna z1 ≠ 17 siis
Siis
Valime keti 20B1W, mille t = 31,75 mm, mass q = 3,7 kg/m, kriitiline koormus
Fkr = 95 kN, rulli laius b = 19,56 mm, rulli läbimõõt d = 19,05 mm.
Keti kiirus
Ringjõud
Rullis tekkiv surve
(Lisa, Tabel 1).
Seega valitud on kett 20B1W (DIN8187).
Jõud ketis
Läbipaindest
kus kf – ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 – horisontaalselt paigaldatava keti puhul,
kf = 1,5 –vertikaalselt paigaldatava keti puhul, kf = 1 – nurgal 45° ), a – telgede vahe (valime a ≈ 950 mm).
Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+30...50 mm, kus D01 ja D02 – kettirataste peaderingjoone läbimõõdud . Soovituslik telgedevahe , kus t – keti samm, maksimaalne telgedevahe a = 30t...50t
amax ≤ 80t .
Siis
Tsentrifugaaljõust
Koormus võllile
Keti tugevuse varutegur
(Lisa, Tabel 2).
Rihmülekande eelised:
Kõige lihtsam ja odavam ülekanne
Töö on vaikne
Hooldust tavaliselt ei vaja
Rihmad on hõlpsasti paigaldatavad ja vahetatavad
Rihmad summutavad võllidelt ülekantavaid võnkumisi
Puudused:
rihma ja rihmarataste vahel on suhteline libisemine
rihmad vajavad pingutamist
Pöördemomendi ülekandmiseks sobiks paremini kettülekanne, kuna puudub suhteline libisemine, ülekantav võimsus jääb samaks ja võllile mõjuvad jõud on väiksemad, seega oht, et võll puruneks, on väiksemad.
Kettülekande eelised:
Ülekandes puudub suhteline libisemine
Kompaktsus , kui ülekantav võimsus on sama
Võllidele mõjuvad jõud on väiksemad
Suhteliselt odav
Puudused:
Suhteliselt ranged nõuded paigalduse täpsusele
Vajab määrimist
Töö teeb müra
Ketirattaid
Vedav ratas – N20B1-19, veetav ratas N20B1-32
Üherealisele ketile N20B1
KOOD
Z
D0, mm
Dy, mm
d, mm
Dn, mm
Ln, mm
N20B1-19
19
190,9
204,3
25
120
50
N20B1-32
32
323,91
339,1
25
160
55
Lisa

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mikuuuu Õppematerjali autor

tegurk võll pöörlemissagedus rihmad Kettülekanne

Sarnased õppematerjalid

docx

Põhiõppe projekt

MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s

Tootmistehnika alused

doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1

Masinatehnika

odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1. Projekteerimise objekt ja lähted ...............................

Masinatehnika

doc

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT

Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1

Põhiõppe projekt

docx

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

liigutada erineva raskusega detail. See omakord muudab kiiremaks tööprotsessi. Tootearenduse perspektiiv on muuta vints efektiivsemaks ning lihtsamaks. Lisaks on võimalik vints automatiseerida. 1.3. Põhifunktsioonid, -parameetrid ja üldised tehnilised nõuded Põhifunktsioonid: - Koostetsehhis raskete hoonete detailide tõstmine ja liigutamine - Monteerimise lihtsustamine Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel

Põhiõppe projekt

doc

Konveier ajami projekteerimine

{ kt=2,3 rad/s - nurkkiirus rad/s { nkt=22p/min n- nurkkiirus p/min 2 Elektrimootori valik: Pem=Pkt/ü P- võimsus - kasutegur a) Üldkasutegur: ü=1*2*3*4*n 1- siduris 0,98 Mul on kaks sidurit, siis 0,98²=0,96 2- laagrites 0,99 Mul on neli laagrit, siis 0,99astmes 4 =0,96 3- hammasülekanne =0,85 4- kettülekanne =0,90 ü=0,96*0,96*0,85*0,90=0,7 b)Vajalik elektrimootori võimsus: Pem=1/0,7=1,43 (kW) Võtan lähima võimsama elektrimootori: Mootor:Pem=2,2kW n=950p/min =0,105n=950*0,105=99,75100 rad/s Mootori mark 4A1006Y3 Pean võtma tigureduktori; reduktor aeglustab ired=30x. { em=100 rad/s { nem=950 p/min 1. Jaotan ülekande arvu trumlist elektri mootorini(I):

Masinaelemendid

doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

Masinatehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

– ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid