Käiviti (1)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
Elektriseadised ja mugavussüsteemid
Käiviti
Juhendaja : Tanel Plovits
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Ehitus lk 4
Tööpõhimõte lk 5
Käivitite rikked lk 6
Kokkuvõte lk 8
Kasutatud kirjandus lk 9
Sissejuhatus
Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse.

Starteri otsa kaaned

Vabakäigusidur

Ankur

Staatormähis

Harjahoidik, koos harjadega

Tõmberelee
Ehitus
Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret , magneti pooluseid ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti. Mõnedel autodel lülitatakse käiviti tööle relee vahendusel. See on vajalik lüliti kaitsmiseks tugeva voolu eest, süsteemi võivad kuuluda veel mitmesugused eelsoojendid ja lülitid.
Käiviti koosneb alalisvoolumootorist, tõmbereleest ja sidurdusmehhanismist. Temale esitatavad nõuded on: küllaldane pöördemoment, väike elektritakistus , töökindel sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel.
Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad , lamellid , ankur, vabakäigusidur.
Ehitusest täpsemalt

• Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis
  
• Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda.
  
• Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse.
  
• Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu.
  
• Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema.
  
• Tõmberelee- tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid.
  

Tööpõhimõte
Aku plussklemm ühendatakse käiviti tõmbereleeg ja süütelüliti klemmiga 30. Miinusklemm ühendatakse auto kere kaudu käiviti kerega. Käiviti tööd juhitakse süütelülitist. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee tõmbe- ja hoidemähise ühise klemmi. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa – ankru- mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ning teise harja ja lamelli kaudu mähisest maandusse.
Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid . Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama . Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse), katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Seni kuni peavoolukontaktid on veel ühendatud, läbib vool tõmbe- ja hoidemähist, mis hetkel moodustavad järjestikühenduse, vastupidises suunas. Magnet välja polaarus muutub vastupidiseks ja aitab tagastusvedrul viia tõmbereleed algasendisse. Käiviti vabakäigusiduri hammasratas liigub tagasi, peavoolukontaktid avanevad ja käiviti seiskub.
Käivitite rikked
Käiviti elektrimootor on arvestatud lühiajaliseks töötamiseks. Karburaatormootori käivitit on lubatud sisse lülitada kuni kümneks ja diiselmootori käivitit kuni kahekümneks sekundiks. Enne korduvat lülitamise peaks karburaatormootori käiviti jahtuma vähemalt 15 sekundit, diiselmootori käiviti üks minut. Üle korme korra järjest ei ole soovitatav käivitit tööle rakendada. Selle asemel on mõistlikum kontrollida mootori tehnilist seisundit . Edutud käivituskatsed kuumutavad mähiseid, rikkudes nende isolatsiooni ja tühjendades akut. Oluline on käiviti õigeaegselt välja lülitada. Tühikäigul töötamise tagajärjel kulub ja kuumeneb vabakäigusidur. Kui määre välja sulab, muutub sidrur kiiresti kõlbmatuks. Peale selle võib laagrimetall hammasratta kuumalt puksilt võllile kanduda ja hammasratta kinni kiiluda.
Käiviti ei tööta- enne kontrollimist tuleb veenduda, et aku ja selle ühendusjuhtmed on korras. Nõrgalt kinnitatud juhtmega aku klemmil on suur takistus ja ta läheb käiviti sisselülitamisel kuumaks. Vooluahela katkestust võib põhjustada ka käiviti nõrk kinnitus või punutud vaskjuhtme puudumine mootori ja auto kere vahel. Kõige tõenäolisem viga on see, et on tekkinud puudulik kontakt harjade ja kommutaatori vahel, tõmberelee küll rakendub, aga ankur ei pöörle. Kommutaator puhastatakse klaaspaberiga, mille teralisus on 80 või 100. Kui see ei aita, tuleb kommutaator üle treida. Poole lühemaks kulunud harjad asendatakse uutega, mille otsad töödeldakse kommutaatori järgi nõgusaks. Tõmberelee klemmidel võib esineda suur pingelangus, kulunud kontaktide pärast. Kui tõmberelee ei rakendu, kontrollitakse lülitusrelee ja süütelüliti seisukorda.
Käiviti töötab aeglaselt- rikke põhjuseks võib olla käiviti mähiste ja kommutaatori lestade lühised. Kulunud laagritega käivitil puutub ankur vastu poolusekingi. Ühendusjuhtmete kinnituskohtades võib ka olla viga. Harjade kulumine , nõrgad harjavedrud, must kommutaator, isoleeritud harjahoidiku ühendus kerega – need võivad olla samuti põhjuseks.
Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis- enamasti on viga akus, sest mahutavus on kauasest kasutamisest vähenenud. Pinge madaldub nii palju, et tõmberelee lahutub.
Käiviti ei pööra väntvõlli- käiviti undab aga väntvõll ei pöörle, on viga vabakäigusiduris, mis libiseb läbi. Vabakäigusidur asendatakse uuega. Põhjuseks võib veel olla vigane hammasvöö, sidurdusmehhanismi vale reguleering , käiviti vildak asend.
Käiviti ei lahutu- nõrgalt kinnitatud või kulunud puksidega käiviti hammasratas paikneb hooratta hammasvööga nurgiti ja jääb hambumisse- tagajärjeks pendiksi kulumine. Vabakäigusidur võib nii palju kuumeneda, et kiilub kinni. Ankur hakkab nii kiiresti pöörlema, et mähis võib läbi kärsata. Kui kontakt ketas keevitub kontaktide külge, tuleb vool otsekohe katkestada.
Kokkuvõte
Käiviti on üks tähtsamaid mugavusseadmeid. Sellega on lihtsamaks tehtud inimestel masinate kasutamine. Enam ei pea käivitama autot vändast ega traktorit käima tõmbama nöörist. Tänu käivitile on vähendatud ajakulu ja säästetakse inimeste energiat. Tähtis seadeldis on see käiviti.
Kasutatud kirjandus
K.Aleksius ,,Autode elektriseadmed“ (1982)
K.Aleksius ,, Autode elektriseadmed“ (1989)
H.Tamm ,,Mootori algõpe“
V.Tiitsu, M.Vatanen ,, Autoelektroonika “
www.images.google.com
open .forms.fi
9