TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM (0)

 
 
 
TEHNILINE ÜLESANNE 
LINTKONVEIERI AJAM 
 
Õppeaines: MASINAELEMENDID 
Mehaanikateaduskond  
 
Esitamiskuupäev:.................... 
Üliõpilase allkiri :.................... 
Õppejõu allkiri:.................... 
Tallinn 
 
SISUKORD 
 
1. 
TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 
1.1. 
AJAMI  TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 
1.2. 
MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 
1.3. 
AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 
2. 
HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 
2.1. 
HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI 
VALIK ................................................................................................................................. 10 
2.2. 
LUBATUD KONTAKTPINGETE H MÄÄRAMINE ........................................ 10 
2.3. 
LUBATUD PAINDEPINGETE F MÄÄRAMINE ............................................. 11 
2.4. 
KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS .................................... 11 
3. 
RIHMÜLEKANDE ARVUTUS ..................................................................................... 15 
3.1. 
KIILRIHMA ARVUTUS .......................................................................................... 15 
4. 
VÕLLIDE KOORMUSED, VÕLLIDE ARVUTUS ....................................................... 19 
4.1. 
Reduktorülekande hambumisjõudude määramine .................................................... 19 
4.2. 
Konsoolide jõudude määramine ................................................................................ 19 
4.3. 
Võllide materjali valik ............................................................................................... 19 
4.4. 
Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 
4.5. 
Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 
4.6. 
Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 
4.7. 
Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 
4.7.1. 
Aeglasekäiguline  võll ......................................................................................... 21 
4.7.2. 
Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 22 
4.8. 
Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 
4.8.1. 
Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 22 
4.8.2. 
Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 26 
5. 
LAAGRITE KONTROLLARVUTUS ............................................................................ 28 
5.1. 
ESIMENE  VERSIOON  ............................................................................................ 28 
5.2. 
Aeglasekäigulised laagrid : ........................................................................................ 28 
5.3. 
Kiirekäigulised laagrid: ............................................................................................. 29 
5.4. 
Laagrite arvutuslik tööiga.......................................................................................... 30 
5.4.1. 
Aeglasekäigulised laagrid ( kerg   seeria ) ............................................................. 30 
5.4.2. 
Kiirekäigulised laagridv (raske seeria) .............................................................. 30 
5.5. 
TEINE VERSIOON .................................................................................................. 30 
5.6. 
Aeglasekäigulised laagrid: ........................................................................................ 30 
5.7. 
Kiirekäigulised laagrid: ............................................................................................. 31 
5.8. 
Laagrite arvutuslik tööiga.......................................................................................... 32 
5.8.1. 
Aeglasekäigulised laagrid (keskmine seeria) ..................................................... 32 
5.8.2. 
Kiirekäigulised laagridv (keskmine seeria) ....................................................... 32 
 
 
1. 
TEHNILINE ÜLESANNE 
1.1.  AJAMI TÖÖIGA 
Ajami tööiga (ressurss) Lh  tundides valem:  
Lh = 365 La tv Lv 
 
 
 
 
 
Lh = 365 x 7 x 24 x 0,667 x 0,85 = 34 765h => 35 000h 
 
1.2.  MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE 
 
1.  Määrata töömasina nõutav võimsus Ptm, kW 
 
Ptm = 1,7 x 0,9 = 1,53 kW 
 
2.  Määrata ajami üldkasutegur.  
 
η = ηkü  ηlü  ηs  ηvl  ηll  ηtm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
η = 0,96 x 0,95 x 0,98 x 0,992 x 0,992 x 0,95 = 0,82 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3.  Mootori nõutav võimsus  
 
 
 
 
 
1,53 
 
 
 
 
Pm = --------- = 1,866 kW 
 
 
 
 
 
0,82 
 
4.   Määrata mootori nominaalvõimsus Pnom, kW. 
Pnom ≥ Pm 
 
 
 
 
 
2,2 > 1,866   
 
 
5.   Valida mootoritüüp. 
 
P nom = 1425  p/min 
 
1.3.  AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE 
 
60   1000 v 
1.  Määrata töömasina ajamivõlli  pöörlemissagedus ntm,  p/min   
ntm =  ----------------
- 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                   π D 
 
 
 
 
 
60 x 1000 x 0,9 
 
 
 
 
ntm =  ---------------------- = 76,4 p/min 
 
 
 
 
 
     3,14 x 225 
 
 
 
2.  Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi 
ajami ülekandearv .   
 
nnom1         2865 
u1 = ------------ =  --------- = 37,5 
 
ntm               76,4 
 
 
nnom2         1425 
u2 = ------------ =  --------- = 18,6 
 
ntm               76,4 
 
 
nnom3         960 
u3 = ------------ =  --------- = 12,6 
 
ntm               76,4 
 
 
nnom4         710 
u4 = ------------ =  --------- = 9,3 
 
ntm               76,4 
 
•   Määrata ajami astmete ülekandearvud . 
 
   37,5 
ulü1 = ------------ = 9,375  
 
   4 
 
   18,6 
ulü2 = ------------ = 4,65 
 
   4 
 
  12,6 
ulü3 = ------------ = 3,15 
 
   4 
 
   9,3 
ulü4 = ------------ = 2,325 
 
   4 
 
 
•   Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalne lubatud hälve 
 ∆ntm, p/min   
 
 
 
 
 
ntm δ   
∆ntm = ---------- 
 
100 
 
 
76,4 x 5 
∆ntm = ------------- = 3,82 
 
    100 
 
 
 
3.  Määrata töömasina ajamivõlli lubatud pöörlemissagedus, arvestades lubatud hälvet 
∆ntm, p/min. 
[ntm] = ntm ± ∆ntm 
 
[ntm] = 76,4 + 3,82 = 80,22 p/min 
 
[ntm] = 76,4 – 3,82 = 72,58 p/min 
 
4.  Määrata ajami tegelik ülekandearv uteg . 
 
nnom 
 
1425 
umax = ---------- = -------------- = 19,69 
 
[ntm]max 
72,58 
 
nnom 
 
1425 
umin = ---------- =   ------------ = 17,76 
 
[ntm]min 
80,22 
 
19,69 + 17,76 
----------------- = 18,7 
  
2 
 
 
5.       Täpsusta kinnise ja lahtise ülekande ülekandearvud nii, et nende korrutis võrduks 
ajami tegeliku ülekandearvuga. 
 
 
 
 
 
uteg 
 
 
 
 
ulü = --------- 
 
 
 
 
 
ukü 
 
 
 
 
 
 
18,7 
 
 
 
 
ulü = --------- = 4,675   
 
 
 
 
 
4 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
uteg 
 
 
 
 
ulü = --------- 
 
 
 
 
 
ulü 
 
 
 
 
 
 
 
18,7 
 
 
 
 
ukü = --------- = 4 
 
 
 
 
 
4,675 
 
 
 
 
 
 
 
 
a.  AJAMI KINEMAATILINE ARVUTUS JA JÕUARVUTUS 
 
 
Ajami elementide ühendamise järjekord kinemaatilises skeemis 
Parameeter  
Võll 
m -lü - kü - s - tm 
Võimsus 
m 
Pm = 1,866 kW 
     
        
P 
K 
P1 = Pm ηlü ηvl   
 
P1 = 1,866 x 0,95 x 0,99 = 1,755 kW  
  
kW 
A 
P2 = P1 ηkü ηvl  
 
P2 = 1,755 x 0,96 x 0,99 = 1,668 kW  
  
  
  
tm  Ptm = P2 ηs ηll  
 
Ptm = 1,668 x 0,98 x 0,992 = 1,602 
  
Pöörlemis-  Nurk- 
nnom = 1425 p/min 
     nnom
        
sagedus 
kiirus 
  
 
   wnom = ----------- = 3,14 x 1425/30 = 149,23 rad/s 
     
  
  
m 
  
  
                    30 
        
n, 

        nnom   
   nom
        
  

n1 = ----- = 1425 / 4,675 = 304,81 p/min  1 = ---------- =149,23/4,675 =31,92 rad/s
  
p/min 
rad/s 
K 
         ulü 
  
              ulü 
        
  
  
          n1   
   
        
  
  
n2 = -------- = 304,81/ 4 = 76,2 p/min 
2 = ---------- =31,92/4= 7,98 rad/s
  
  
  
A 
         ukü 
  
              ukü 
        
  
  
  
  
     
        
  
  
ntm = n2 = 76,2 p/min 
tm = 2 = 7,98 rad/s
    
  
  
tm    
  
     
        
Pöördemoment  
         Pm x 10³ 
     
        
T,  
Tm = ------------------ = 1,866 x 10³/149,23 = 12,504 N/m 
      
N/m 
m 
 nom
     
        
  
  
K 
T1 = Tm ulü ηlü ηvl = 12,504 x 4,675 x 0,95 x 0,99 = 54,978 N/m 
     
  
  
A 
T2 = T1 ukü ηkü ηvl = 54,978 x 4 x 0,96 x 0,99 = 209 N/m 
     
  
  
tm  Ttm = T2 ηs ηll = 209 x 0,98 x 0,992 = 200,74 N/m 
        
 
 
 
 
 
2. 
HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK.  
2.1.  HAMMASRATASTE 
KÕVADUSE, 
TERMOTÖÖTLUSE 
JA 
MATERJALI VALIK 
 
 
 
Toorikute 
Terase 
piirmõõtmed, 
Hammasrataste  kõvadus  
Termotöötlus 
mark 
mm 
t, Mpa 
Dpiir 
Spiir 
Südamik 
Pind 
Keskmine 
235…262 
235…262 
Parendamine  
200 
125 
248,5 HB 
640 
HB 
HB 
40Cr 
Parendamine ja 
269…320 
kõrgsagedus- 
125 
80 
45…50HRC  47,5 HRC 
750 
HB 
karastamine  
 
 
 
 
 
2.2.  LUBATUD KONTAKTPINGETE H MÄÄRAMINE 
 
 
 
6
Eategur KHL =  √𝑁𝐻𝑂, kus N = 573 𝜔𝐿
𝑁
ℎ 
 
NHO – kontaktväsimuspiirile vastav vahelduvpinge  tsüklite arv 
 
NHO1 – 68 miljonit; NHO2 16 miljonit 
 
N- ajami kogu tööea vahelduvpinge tsüklite arv 
  N1 = 573 × 31,92  ×  34765,374 =  635864252,9 
 
  N2 = 573 × 7,98  × 34765,374 =  158966063,2 
 
KHL1 = KHL2 = 1, sest mõlema N > NHO 
 
Lubatud kontaktpinged [𝜎]HO1 ja [𝜎]HO2, mis vastavad kontaktväsimuspiirile 
vahelduvpinge tsüklitel NHO1 ja NHO2. 
 
[𝜎]HO1 = 14𝐻𝑅𝐶 + 170 = 14  × 47,5 + 170 = 835 𝑀𝑃𝑎 
 
[𝜎]HO2 = 1,8𝐻𝐵 + 67 = 1,8  × 248,5 + 67 = 514 𝑀𝑃𝑎 
 
Tegelikud lubatud kontaktpinged [𝜎]H = KHL. KHL = 1  jäävad eelnevalt leitud pinged  
[𝜎]H1 = 835 MPa 
 
[𝜎]H2  = 514 MPa 
 
Hammasülekande keskmine lubatud kontaktpinge [𝜎]H = 0,45  × ([𝜎]𝐻1 +  [𝜎]𝐻2) 
 
[𝜎] = 0,45  × (835 + 514)   ≈ 607 𝑀𝑃𝑎 
 
 
2.3.  LUBATUD PAINDEPINGETE F MÄÄRAMINE 
 
6
Eategur KHL =  √𝑁𝐻𝑂 
𝑁
 
NFO  = 4  
 
Paindeväsimuspiirile vastav vahelduvpinge tsüklite arv kõikide teraste jaoks.  
 
N > NFO, seega KFL1 = KFL2 = 1 
 
Paindeväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NFO vastavad lubatud paindepinged [𝜎]FO  
 
[𝜎]FO1 = 310  
 
[𝜎]FO2 = 1,03HB = 1.03 x 248,5 ≈ 256 
 
Lubatud paindepinged [𝜎]F = KFL  
 
[𝜎]F1 = 310 MPa  
 
[𝜎]F2 = 256 MPa
 
2.4.  KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS 
 
 
 
Reduktori  massi diapasoon, mmin = 0,1 T2 ; mmax = 0,2 T2 kg 
 
mmin = 0,1 × 209 = 20,9 kg 
 
mmax = 0,2 × 209 = 41,8 kg 
 
Telgede  vahe eeödatav diapasoon:  
awmin = √290  ×   mmin mm --> awmin = √290  ×  20,9  ≈ 78 mm 
 
awmax = √290  × mmax   mm  --> awmax = √290  × 41,8  ≈ 110 mm 
 
 
Telgede vahe 
 
 
 
a
3
3
𝑤 ≥  43  ×   (𝑢  +  1)   ×   √ 𝑇2  103
𝐾
 ×  1 ≈  
ᴪ×𝑢2×[𝜎]2
𝐻𝛽   =  43  ×   (4  +  1)   ×   √
209 × 103
𝐻
0,32 × 42× 6072 
105mm 
 
Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 
u – reduktori ülekandearv, u=4 
ᴪ𝑎 – suure ratta hambavöö laius ᴪ𝑎   =  0,28  … 0,36, kui väike hammasratas asub tugede 
suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎   =  0,28  +  0,8 𝑔, kus g on 
optimismitegur 
T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm 
[𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), 
N/mm2  
KHβ – tegur, mis arvestab  koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe 
ratta kõvadus on H ≤ 350 HB, siis KHβ = 1 saan telgede vaheks 105 mm, mis jääb eelnevalt 
leitud diapasooni 78... 110 vahele. 
 
Hambumise moodul, m ≥  2 × 𝐾𝑚 × 𝑇2 × 103 mm 
𝐷2 × 𝐵2 × [𝜎]𝐹
 
Km – abitegur. Kaldhammaste jaoks Km = 5,8 
 
2 × 𝑎
D
𝑤 × 𝑢
2 = 
  =   2 × 105 × 4   ≈  168 mm – suure ratta läbimõõt 
𝑢 + 1 
4 + 1 
 
B2 = ᴪ𝑎   ×   𝑎𝑤  =  0,32  ×  105  = 33,6 mm – suure ratta hambavöö laius mm 
 
[𝜎]F – vähem tugevama ratta hamba materjali lubatud paindepinge , N/mm2  
 
m ≥  2 × 𝐾𝑚 × 𝑇2 × 103 =   2 × 5,8 × 209 × 103 = 1,68mm 
𝐷2 × 𝐵2 × [𝜎]𝐹
168 × 33,6 × 256
 
 
Lähim suurim väärtus mooduli standardväärtuste reast on 2 mm. 
 
Hammaste minimaalne kaldenurk βmin  
 
β𝑚𝑖𝑛   =  𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛 3,5𝑚   =  𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛 3,5×2  =  12,2º 
𝐵2
33
 
 
Väikese ja suure ratta sumaarne hammaste arv zƩ 
 
2 × 𝑎
2 × 105 × 𝑐𝑜𝑠12,2
z
𝑤 × 𝑐𝑜𝑠𝛽𝑚𝑖𝑛
Ʃ = 
 = 
 = 102,63 ≈ 103  hammast  
𝑚
2
 
Tegelik hammaste kaldenurk  β 
 
𝛽  =  𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 zƩ × m = 𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 103 × 2 = 11,2º 
2 × 𝑎𝑤
2 × 105
 
Väikese ratta hammaste arv  z1  
 
zƩ
z1  =  𝑢 + 1   =   103
4 + 1   = 20,6 ≈ 21 
 
Suure ratta hammaste arv z2  
 
z2 = zƩ  - z1 = 103 – 21 = 82 hammast 
 
Tegelik ülekandearv uteg 
 
𝑧
82
u
2
teg = 
 =   = 3,9 
𝑧1
21
 
Kontrollin kõrvalekallet ∆𝑢, etteantud ülekandearvuga u 
 
𝑢
3,9  −  4 
∆𝑢  =   𝑡𝑒𝑔 − 𝑢  ×  100  =   |
| ×  100  =  2,5%
𝑢
4
 
 
 
 
Ülekande tegelikud  geomeetrilised põhiparameerid  
 
 
  
Parameeter 
Väike ratas  
Suur ratas  
2 × 21 
2 × 82 
Jaotusringjoon 
 𝐷1  =   𝑚 × 𝑧1 = 
 = 42,82  
 𝐷
 = 
 = 167,18 
𝑐𝑜𝑠𝛽
𝑐𝑜𝑠11,2
2  =   𝑚 × 𝑧2
𝑐𝑜𝑠𝛽
𝑐𝑜𝑠11,2
Läbimõõt 
Peaderingjoon 
 Da1= D1 + 2m = 42,82 + 4 = 46,82   Da2= D2 + 2m = 167,18 + 4 = 171,18 
Jalgaderingjoon   Df1=D1-2,4m=42,82-4,8=38,02 
 Df2=D2-2,4m=167,2-4,8=162,18 
 B
Hambavöö laius 
1=1,07 x B2 = 1,07 x 33,6 = 
 B
35,95 
2=ᴪ x aw = 0,32 x 105 = 33,6 
 
 
 
Telgede vahekontroll  
 
𝐷
42,82  +  167,18
210
𝑎
1 + 𝐷2
𝑤 =  
  =  
  =  
=  105𝑚𝑚
2
2
2
 
 
 
  
 
 
3.  RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 
3.1.  KIILRIHMA ARVUTUS 
 
 
Rihma valin vastavalt nomogrammile. Saan B, mille andmed on: 
 
Laius:  14mm  
Kõrgus: 10,5mm 
Ristlõikepindala A: 138mm2 
Pikkus l: 800...6300mm 
Ühe meetri mass q: 0,18kg/m 
 
Normalne  ristlõige  
Rihma tähistus  
O 
A 
B 
Pöördemoment  
 𝑒;
𝑉𝐹
 
𝑟
𝐹
𝐹 = 𝑉𝐹
𝑎
𝑟𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
≤ 𝑒
𝑉𝐹
 
𝑟
Fa = 495  N 
V = 1 
Fr = FD =  1497 ,1    N 
Raske seeria  laager  
C = 47000 N 
C0 = 26700 N 
𝐹𝑎 =  495 = 0,3306 > 𝑒 
𝑉𝐹𝑟
1497,1 
 
𝐹𝑎
495
=  
= 0,01854
𝐶
 
0
26700
e = 0,2092 
𝐹𝑎 ≥ 𝑒 𝑡äℎ𝑒𝑛𝑑𝑎𝑏,  𝐹 = (𝑋𝑉𝐹
𝑉𝐹
𝑟 + 𝑌𝐹𝑎)𝐾𝑑𝐾𝑇 
𝑟
Y = 2,1 
V = 1 
Fr = 1497,1    N 
Kd = 1,15 
KT = 1 
𝑭 = (0,56 ∗ 1 ∗ 1497,1  +  2,1 ∗  495)1,15 ∗ 1  = 𝟐𝟏𝟓𝟗, 𝟓𝟔 𝑵 
5.4.  Laagrite arvutuslik tööiga 
5.4.1.  Aeglasekäigulised laagrid (kerg seeria) 
106
32000
𝐿10ℎ =  1 ∙ 0,8 ∙
) 3 =  𝟏𝟐𝟓𝟑𝟐, 𝟕 𝒉
60 ∙ 76,2 7705,43   
 
Tööiga ei ole piisav! 
5.4.2.  Kiirekäigulised laagridv (raske seeria) 
106
47000
𝐿10ℎ =  1 ∙ 0,8 ∙
) 3 =  𝟓𝟔𝟗𝟐𝟗𝟓, 𝟕 𝒉
60 ∙ 304,8 2159,56 
 
Tööiga liiga suur! 
5.5.  TEINE VERSIOON 
5.6.  Aeglasekäigulised laagrid: 
𝐹
𝐹 =   (𝑋𝑉𝐹
𝑎
𝑟 +  𝑌𝐹𝑎)𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
> 𝑒; 
𝑉𝐹𝑟
𝐹
𝐹 = 𝑉𝐹
𝑎
𝑟𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
≤ 𝑒
𝑉𝐹
 
𝑟
Fa = 495  N 
V = 1 
Fr = FB = 6700,37   N  
Keskmine seeria laager 
C = 63700 N 
C0 = 36500  N 
𝐹𝑎
495
=  
= 0,07388 
𝑉𝐹
 
𝑟
6700,37
 
𝐹𝑎
495
=  
= 0,01356
𝐶
 
0
36500 
e = 0,19 
𝐹
𝐹 = 𝑉𝐹
𝑎
𝑟𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
≤ 𝑒
𝑉𝐹
 
𝑟
Y = 2,3 
V = 1 
Fr = 6700,37   N 
Kd = 1,15 
KT = 1 
𝑭 =  1 ∙ 6700,37 ∙ 1,15 ∙ 1 = 𝟕𝟕𝟎𝟓, 𝟒𝟐𝟓𝟓 𝑵 
5.7.  Kiirekäigulised laagrid: 
𝐹
𝐹 =   (𝑋𝑉𝐹
𝑎
𝑟 +  𝑌𝐹𝑎)𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
> 𝑒;
𝑉𝐹
 
𝑟
𝐹
𝐹 = 𝑉𝐹
𝑎
𝑟𝐾𝑑𝐾𝑇, 𝑘𝑢𝑖 
≤ 𝑒
𝑉𝐹
 
𝑟
Fa = 495  N 
V = 1 
Fr = FD = 1497,1    N 
Keskmine seeria laager 
C = 29100 N 
C0 = 14600 N 
𝐹𝑎
495
=  
= 0,3306
𝑉𝐹
 
𝑟
1497,1
 
𝐹𝑎
495
=  
= 0,0334
𝐶
 
0
14600
e = 0,24 
𝐹𝑎 ≥ 𝑒 𝑡äℎ𝑒𝑛𝑑𝑎𝑏,  𝐹 = (𝑋𝑉𝐹
𝑉𝐹
𝑟 + 𝑌𝐹𝑎)𝐾𝑑𝐾𝑇 
𝑟
Y = 1,85 
V = 1 
Fr = 1497,1N 
Kd = 1,15 
KT = 1 
𝑭 = (0,56 ∗ 1 ∗  1497,1  +  1,85 ∗  495)1,15 ∗ 1  = 𝟐𝟎𝟏𝟕, 𝟐 𝑵 
5.8.  Laagrite arvutuslik tööiga 
5.8.1.  Aeglasekäigulised laagrid (keskmine seeria) 
106
63700
𝐿10ℎ =  1 ∙ 0,8 ∙
) 3 =  𝟗𝟖𝟖𝟓𝟕, 𝟗 𝒉
60 ∙ 76,2 7705,43   
 
Laager sobib! 
5.8.2.  Kiirekäigulised laagridv (keskmine seeria) 
106
29100
𝐿10ℎ =  1 ∙ 0,8 ∙
) 3 =  𝟏𝟑𝟏𝟑𝟐𝟕, 𝟔 𝒉
60 ∙ 304,8  2017 ,2 
 
Laager sobib!