Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule (0)

1 Hindamata
Punktid

Mehhanosüsteemide komponentide õppetool
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012)
Variant
Töö nimetus
A
B
Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule
3
5
Üliõpilane
Üliõpilaskood
Esitamise kuupäev
Õppejõud
2015
Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Pöörlev võll
Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 ( voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. 
Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul .
Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F  2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja
pöörlemissagedus n (pööret minutis ) valida vastavalt üliõpilaskoodi
eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid:
  • Koostada võlli väändemomendi T epüür;
  • Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid;
  • Koostada ekvivalent -paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige;
  • Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’;
  • Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust;
  • Formuleerida ülesande vastus.

    Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A


    1
    2
    3
    4
    5
    D1
    D2
    D1
    D2
    D1
    D2
    D1
    D2
    D1
    D2
    125
    120
    160
    200
    100
    125
    250
    150
    150
    240
    120
    160
    320
    400
    500
    600
    480
    640
    Efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
    1
    2
    3
    4
    5
    D2 = 1,2D1, α = 20°
    n = 3000 min-1
    D2 = 1,4D1, α = 40°
    n = 2000 min-1
    D2 = 1,6D1, α = 60°
    n = 1000 min-1
    D2 = 1,8D1, α = 80°
    n = 500 min-1
    D2 = 2,0D1, α = 100°
    n = 200 min-1
    6
    7
    8
    9
    0
    D2 = 2,0D1, α = 120°
    n = 2400 min-1
    D2 = 1,8D1, α = 140°
    n = 1500 min-1
    D2 = 1,6D1, α = 160°
    n = 1200 min-1
    D2 = 1,4D1, α = 90°
    n = 600 min-1
    D2 = 1,2D1, α = 180°
    n = 300 min-1
    Lahendi õigsus
    Sisu selgitused
    Illustratsioonid
    Tähiste seletused
    Korrektsus
    Kokku
    Hindamistabel (täidab õppejõud)
    1. Väändemomendi epüür D2
    600
    150
    150
    D1
    T Nm
    275Nm
    P = 5,5 kW  võlliga ülekantav võimsus
    F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud.
    F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud.
    F = 2,5f  rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos
    α = 100°  rihmade kaldenurk
    n = 200 min-1
     võlli pöörlemissagedus (p/min)
    [S]= 5  varutegur
    y = 325 MPa  voolepiir tõmbel
    D1 = 140mm  väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt
    R1= 70mm  väiksema rihmaratta raadius
    D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm  suurema rihmaratta efektiivläbimõõt
    R2 = 140mm  suurema rihmaratta raadius
  • Võlliga ülekantav pöördemoment
     P - võimsus
    nurkkiirus
    n – võlli pöörlemissagedus
    2. Võlli kesk-peatasand
    FA
    z
    y
    FB
    F = 2,5f  rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos
     Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment
    f =
    Väikse rihmaratta rihmade jõud :
    Suure rihmaratta rihmade jõud :
    Rihmarataste painutavad koormused :
     suure rihmaratta painutavad koormused
     väikse rihmaratta painutavad koormused
    Koormuste komponendid telgedel y ja z :
    2.1 Paindemoment kesk-peatasandis xy Mz Nm
    235
    1375
    FDy
    FCy
    FBy
    FAy
    y
    z
    150
    600
    150
    2.1.1 Varda toereaktsioonid telje y sihis
     pöördemomentide summa C suhtes
     pöördemomentide summa D suhtes
    2.1.2 Varda paindemomendid telje z suhtes
     varda otstes pöördemomente ei mõju
    2.2 Paindemoment kesk-peatasandis zx 646
    My Nm
    FDz
    FCz
    FBz
    z
    x
    150
    600
    150
    2.2.1 Vardatoereaktsioonid telje z sihis
     pöördemomentide summa C suhtes
     pöördemomentide summa D suhtes
    2.2.2 Varda paindemomendid telje y suhtes
     varda otstes pöördemomente ei mõju
    3. Ümarvõlli ekvivalente paindepinge epüür Mekv Nm
    740
    1402
    275
    275
    D
    B
    C
    A
    150
    600
    150
    Iga ristlõike ohtlikes punktides võrdpinge
     ekvivalentpinge
     ekvivalente paindemoment
    Iga ristlõike ohtlike punktide võrdpinge väärtus sõltub selle suuruse väärtusest.
     ristlõike telg -tugevusmoment
    3.1 Varda ekvivalentsed paindemomendid
    3.2 Ohtlik ristlõige
    Ühtlase ümarvarda ohtlik ristlõige asub punktis C. 
    4. Ümarvõlli tugevusarvutus ja läbimõõt
    Tugevustingimus ohtliku lõike C ohtlikes punktides :
     ekvivalentpinge
     lubatav paindepinge
    4.1 Ümarvõlli ohutu läbimõõt
     Tulemus kuulub R10’’ eelisarvude hulka.
    5. Tugevuskontroll ristlõikes C
    5.1 Suurim väändepinge
     ristlõike telg-tugevusmoment
    Võlli tugevus on tagatud.
    5.2 Suurim paindepinge
     ristlõike telg-tugevusmoment
    Võlli tugevus on tagatud.
    5.3 Ekvivalentpinge
     Ühtlase 60mm läbimõõduga võlli tugevus ei ole tagatud, aga piisavalt suure tugevusvaruteguri tõttu võiks seda väikest erinevust lubada.
    60mm
    MPa
    MPa
    6,5
    65
    6,5
    65
    6. Ülesande vastus
    60mm läbimõõduga ümarvarda tugevus on tagatud suurima painde-ja väändepinge korral, kuid ekvivalentpinge korral mitte. Tugevusvarutegur on valitud piisavalt suur, et lubada ümarvardale 2MPa võrra suuremat ekvivalentpinget. Mitte lubamise korral tuleks võtta varda läbimõõduks 80mm, kuna R10’’ eelisarvude reas on järgmiseks arvu valikuks 8.
    8
  • Vasakule Paremale
    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #1 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #2 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #4 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #5 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #6 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #7 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hendrik Karhu Õppematerjali autor
    Tugevusõpetus II Kodutöö 1

    Sarnased õppematerjalid

    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule
    9
    docx

    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

    Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5.

    Tugevusõpetus i
    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule
    28
    docx

    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

    1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade

    Tugevusõpetus ii
    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule MES0240 KT4
    10
    pdf

    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule MES0240 KT4

    Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 26.11.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm.

    Tugevusõpetus
    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule
    12
    docx

    Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

    MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f

    Tugevusõpetus ii
    Liitkoormatud detailide tugevus
    23
    pdf

    Liitkoormatud detailide tugevus

    8.2.2. Ühemärgiline normaalpinge laotus Ekstsentrilises pikkes varda ristlõike pingelaotuse (y,z) kuju sõltub pikikoormuse F rakenduspunkti paiknemisest ristlõike pinnakeskme suhtes: · kui pikikoormus mõjub täpselt pinnakeskmes, siis on tegemist pikkega (tõmme või surve) koos ühemärgilise ja ühtlase normaalpinge laotusega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskmest väga kaugel, siis on tegemist painde või vildakpaindega koos erimärgilise normaalpinge laotusega ning pinnakeset läbiva nulljoonega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus. · tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab Ristlõike tuum = ühemärgilise normaalpingelaotuse; pinnakeset ümbritsev

    Materjaliõpetus
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid

    Materjaliõpetus
    Detailide paindedeformatsioonid
    14
    pdf

    Detailide paindedeformatsioonid

    mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem Painutatud varda paindepinge laotus on lineaarne, kus punktide paindepinge väärtused sõltuvad nende punktide kaugusest varda neutraalkihist neutraalkihiga paralleelsed materjalikihid on erinevalt deformeeritud (tõmmatud või surutud). Priit Põdra, 2004 164 Tugevusanalüüsi alused 11

    Materjaliõpetus
    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
    66
    pdf

    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

    ................................................... 19 4.2. Konsoolide jõudude määramine ................................................................................ 19 4.3. Võllide materjali valik ............................................................................................... 19 4.4. Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4

    Masinaelemendid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun