Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2) (0)

Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2)
Vahelduvvoolu periood. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks , tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites.
Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz)
Vahelduvvoolu nurksagedus . juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus
ω =α / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul.
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555
Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö?
Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga.Seega elektrimootori tööks on vajalik magneti olemasolu, mis looks magnetvälja.
Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt.Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool.
3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip?
Tööd tehes tuleb energiat juurde sellepärast, et mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks. Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks. See on elektrimasinate (milleks on ka inimene) pööratavuse printsiip. Sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest võib iga masin töötada nii energia generaatorina kui ka mootorina.
4. Mis on elektrimasina põhiosad?
Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3…0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6.
5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli?
Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge
6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli?
Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust.
7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli?
7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust
8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli?
. Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus . Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt.
9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Püsimagnetiga elektrimootoris saab pöörlemiskiirust muuta ankrumähise voolutugevuse muutmisega. (vt joonis 6.10). Pöördemoment ja pöörlemiskiirus kasvavad toitepinge tõstmisel, maksimaalne pöörde-moment on aga käivitamisel.
10. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust (vt joonis 6.10).
11. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust,vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne.Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel.
12. Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Jadaergutusega elektrimootoris on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit pöörlemiskiirust toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt.
13. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Pöörlemissuunda saab muuta ankrumähise voolusuuna muutmisega (toitepinge polaarsuse muutmisega).
14. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori pöörlemissuuna muumiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust.
15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega.Pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne.Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust.
16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust?
Ankruvoolu tugevuse reguleerimiseks konstantsel toitepingel on lihtsaim võimalus ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti.Elektrimootori kasuteguri seisukohalt pole see aga mõistlik, eriti võimsamate mootorite korral, sest lisatakistuse poolt tarbitav võimsus hajub soojusenergia näol. Mugav ja mootori kasuteguri mõttes kasulik on kasutada toitepinge impulss -laiusmodulatsiooni
17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga?
Impulsselement sisaldab elektroonset juhtimisplolki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse . Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust.
18. Iseloomustage jadaergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
Jadaergutusega elektrimootoris (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. **Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele)**. Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt.
19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
Rööpergutusega elektrimootoris (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. **Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi.** Mootori käivitusmoment ja tühijooksu pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust.
JOONISED