Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus: Tiheduse järgi:
......................................................................14 3.1.4.1 Tootmine ............................................................................................................ 14 3.1.4.2 Kasutamine..........................................................................................................14 3.2 Tehiskivimaterjalid............................................................................................................15 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid ..................................................................................15 3.2.1.1 Silikaattellis.........................................................................................................15 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted.........................................................................15 3.2.1.3 Kipstooted..........................................................................................................
MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2
peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. 12. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks? Kvartsliiv, lubi ja vesi. Mida tähendab autoklaavne kivistamine? See tähendab telliste kivistamist 170...180 kraadi juures 8...12 tundi Tuleta meelde silikaat-telliste liike? Reatellis, vääriktellis,lõhestatud tellis,klombitud tellis, täisplokk Tuleta meelde silikaattelliste mõõtmeid? Reatellis 250x120x65 või 250x120x88, lõhestatud tellis 250x65x60 või 250x65x88, klombitud tellis 250x100x65 250x85x65, täisplokk 250x120x138
Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist
iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i. Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. ii. Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. d. Matemaatika i. 60-süsteem ii. Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. 4. Arhitektuur a. Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis, mis ei pidanud niiskusele vastu. b. Templid: i. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. ii. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. iii. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega. c. Kuningalossid: i
Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained).
armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna
armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna
tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest täis; põletamata tellised sidustati kokku asfaldiga ning stabiilsuse tagamiseks olid need kaetud ka pilliroomattidega. Tellised valmistati käsitsi, kuivatati, transporditi ehitusplatsile ning laoti seal riitadesse. Tsikuraadi üksikute astmike seinu kaunistasid nisid ning eendid, ülaservi kaitsesid ning kaunistasid ornamendid, mis seati kokku pooleks lõigatud savipudelitest. Tänapäeval on sumeri tsikuraadid hallikaspruunid, algselt olid nad siiski ilmselt värvilised. 5
kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe
28-30% vol toorpiiritus *Teine destilleerimine 68-72% vol *Laagerdumine tammevaatides kolm aastat *Segamine *Vajadusel alkoholisisalduse alandamiseks lisatakse destilleeritud vett *On lubatud lisada ka vähesel määral suhkurt ning karamelli. 18.RUMM On olemas neli rummisorti: Valged või heledad rummid - selge värvusega, kerge ning kuiva melassi maitsega. Laagerdatakse min. 1a. klaasist või roostevabast terasest nõus või põletamata tünnides. Kuldne või merevaigukollane rumm - Tumedam, tugevama maitsega. Tumedam värv tekib karamelli lisamisel värvusainena või põletatud tünnides laagerdamisel. Tume rumm - eriline käärimisprotsess annab vanilliini ja melassi esiletuleva maitse. Laagerdatakse 5 - 8 a. tammetünnides ja enne pudelisse villimist lisatakse värvi tumendamiseks karamelli. Vürtsitatud või aromatiseeritud rumm - üha populaarsemad segatud joogid. Need on
kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast
Perikles ( 462-429 eKr) Ateena. Ateena oli Periklese ajal uhkeim linn Kreekas. Periklese ajal elas ateenas kümmnied tuhandeid inimesi. Agoraa oli kõige rahvarohkem koht. Teine suurim agoraa oli Pireuse sadamas. Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil mis asus kõrgel künkal agoraa ja akropoli läheduses. Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart.
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................
ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused,
Pruunmädanik moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemise käigus tekkinud söekihil on dom mädanikuliik puithoonetes,isel mitmesuguste varjunditega pruun madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. värv.Kaasneb materjali kokkutõmbumine,rabenemine.Pruunmädanikku põhj Selget piiri puusöe ja enamvähem põletamata puidu vahel võib märgata seened on majavamm,majamädanik,majavääts,kollane hamblehik ja mustjas puidutsooni 300c piiril. Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm kõrbik.Valgemädanik esineb peam lehtpuude ümarpuidus(tuletael minutis. Puiduühendite jätkud ja kinnituskohad , mis sisaldavad metallosi , on levinud).Pehmemädanik muudab kahjustatud puidu pehmeks ja see praguneb puitkonstruktsioonides üsna tiundlikud
Halikarnossose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, mis oli püstitatud. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas ,,hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegeloikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgereljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest
Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest täis; põletamata tellised sidustati kokku asfaldiga ning stabiilsuse tagamiseks olid need kaetud ka pilliroomattidega. Tellised valmistati käsitsi, kuivatati, transporditi ehitusplatsile ning laoti seal riitadesse. Tsikuraadi üksikute astmike seinu kaunistasid nisid ning eendid, ülaservi kaitsesid ning kaunistasid ornamendid, mis seati kokku pooleks lõigatud savipudelitest. Tänapäeval on sumeri tsikuraadid hallikaspruunid, algselt olid nad siiski ilmselt värvilised. 5
Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri kirjapildid savitahvlitele. Vanimad Sumeri linnriigid Ur, Uruk, Nippur jt olid juhitud preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde. Sumeri mütoloogia ja religioon on mõjutanud assüürlaste, babülooniate jt Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Nippuri linna kaitsejumal Enlil / Marduk (babüloonia)
Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Pea igal pool paiknes jumalate templeid, aga linnasüda oli koosoleku- ja turuplats - agoraa. Tänavad olid kitsad ja tavaliselt suvaliselt looklevad, mõnes koloonias oli aga algusest peale planeeritud ja korrapärane. Vähemalt osaliselt kattis tänavaid sillutis, väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised
Arvatakse, et Cahokia linnas Missouris elas 12.algul umbes 20 000 elanikku. Linna keskel seisis hiigelsuur pealt lame maund, mille alus võttis enda alla 37 ha ja mille kõrgus oli 30 m. Sealt lähikonnast on leitud veel kaheksakümmend seesugust maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks,
Arvatakse, et Cahokia linnas Missouris elas 12.algul umbes 20 000 elanikku. Linna keskel seisis hiigelsuur pealt lame maund, mille alus võttis enda alla 37 ha ja mille kõrgus oli 30 m. Sealt lähikonnast on leitud veel kaheksakümmend seesugust maundi. Taolistes asulates elatuti jahipidamisest, korilusest, kaubavahetusest nind põlluharimisest. Nüüdse Ühendriikide edelaosas hakkasid praeguste hopi indiaalnaste esiisad 900. aasta paiku ehitama kivist ja põletamata tellistest pueblosid. Need omapärased hiigelkorterit meenutavad rajatised olid sageli ehitatud kaljunõlvadele (tuntuimas Colorado Mesa Verde ''kivipalees'' oli üle 200 ruumi). Enne Kolumbuse tulekut elasid kõige jõukamad Ameerika indliaanlased ilmselt looderannikul Vaikse Ookeani ääres, kus rikkalikud kala ja muud loodusannid võimaldasid püsikülade teket juba 1 000 aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks,
Teisel sajandil eKr imestataksegi, kuidas saab Euroopa pealinna tänavad olla nii risti-rästi. Rooma foorum on turuplats. Rooma oli ära jaotatud keisrite vahel. Tavalised hooned, nagu näiteks kohtuhoone, nägid välja nagu tempel. Rooma on väga baroki stiilis. Hästi on säilinud praeguse ajani Pantelon, mis oma stiililt meenutab pigem kristliku ehitust. 9 Materjal, mille nad kasutusele võtavad on Rooma betoon, marmor on ainult dekoratsioon. Algselt kasutatakse põletamata telliseid, mida peab 2 aastat seista laskma. Rooma betoon on tehtud lava tuhast, veest ja kiviklibust. Valati õhukese tellistest seina vahele. Sammas pole mitte kandev element vaid pigem on poolsammas, mis on vastu seina ja ainult kaunistab. Triumfi kaarel ja sambal on vahe see, et kaared olid sõjakäikude auks, aga sammas on üksikute võitude pärast. Kaunistamisel kasutati ajaloolisi reljeefe, kus kujutatakse sõdu. Rooma tempel asub kõrgel poodiumil, sissepääs ainult ühel küljel
· Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere: · Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest. · Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel. c. Talumaja: · Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata tellistest. · Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi. d. Põllud: · Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval. · Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees). · Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem). · Hõredamini asustatud aladel olid üksiktalud, kus iga pere elas eraldi oma põldude keskel. e
o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon
Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005…0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. *Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse -betooni täitematerjalina - teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi
See oli nii kaunis, et seda loeti üheks seitsmest maailmaimest. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskisluua oma armastatust kiidulaule. Legendi kohaselt suri ta kurbusesse. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakamriks, kus pidi tema auks mälestusteenistusi korraldama. Tänapäeva arhitekte paneb ahhetama mitte mausoleumi suurus ja kulutused, mis selle valmistamisele läksid, vaid eelkõige kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise 14 püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend
majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid.
Maisolos aga suri juba ehitustööde algusjärgus ja mausoleumi väljaehituse võttis oma südameasjaks tema leinav lesk. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli ta vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24- astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend.
See ei muutnud talupoegi omavahel võrdseteks.Vaba talupoeg ei kadunud. Allood vabade talupoegade maavaldus. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaupa. Külakogukond pole mitte muinasgermaani pärand, vaid keskaja produkt. Talu, põllud, väljasund. Talumajad olid ehitatud käepärasest materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis peamiselt puust, Vahemere maades kivist ja mõnel pool põletamata tellisetest, mida aitas koos hoida puidust karkass. Enamasti mahutas pere end vähestesse ruumidesse, kuhu talvel võeti külma eest varju alla ka loomad. Põllud paiknesid külast eema, eri perede põllusiilud tihedalt üksteise kõrval (ribapõllud), nii et ühe pere põllulapid ei moodustanud muudest eristuvat tervikut. See võimaldas külaliikmetel põlde ühiselt harida. Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud enamasti liiga väiksesed
aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks vaarao soosing ning talle ehitati hauakamber kuhu ta võis rõõmuga igavesse unne heita. 18 6. EGIPTUSE KUNST Hauakambrid Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kastusele püsivam materjal kivi. Varasem üliku haudehitis oli piklik ja längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkogaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. Aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao
jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Ta pühendas hauamonumendi Mausolose hingele ja käskis temast luua kiidulaule. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrge reljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist
lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik toiduks. Tarbeasjad. Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve. Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru. Savinõusid valmistati käte vahel vormides. Et suurematele nõudele õiget kuju anda, valmistati vitstest korvitaoline
Valmistati ka ehteid. Kujukesed olid ,,maagilised". ·Venekirveste e nöörkeraamika kultuur- levis u 3000 a ema. Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud eemale küngastele. Surnud asetati kägarasse (võib eeldada, et surnuid hakati kartma). ·Kivikirstkalme- Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud
tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus
Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø < 0,005 mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005...0,125 mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. 1) Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadi peamine külg enamasti sile, põrandal libeduse vältimiseks võib olla ka reljeefne. Plaadi alumine külg alati reljeefne, parema nakke tagamiseks plaatimisseguga. Keraamilised plaadid võivad olla nii glasuuritud kui glasuurimata ja väga erinevates suurustes. Põrandaplaatide paksus on 5-10mm
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid. Majad olid ühe või kolmekorruselised põletamata tellistest. Riietus ja toit Lk. 116 Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. 3.5 Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
Pronksiaja lõpuks oli Lausitzi kultuuri areaal jõudnud põhjas Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed avaasulad, hiljem kindlustatud asulad. Kalmistud olid suured, ühes kalmistus 100 või isegi u 1000 hauda. Iseloomulik on põletusmatus saviurnis. Samas on arvukalt ka neid matuseid, kus põletatud luud on asetatud kohe hauda, vahest on selliseid haudu kas pealt või põhjast kividega sillutatud. Maetud on ka põletamata. Palju on peitleide, sageli on tegu ühe esemetüübi leidudega. Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii
oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama,
"Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõe matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks
keskusteks, muistse Mesopotaamia ilme. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Toonasest linnaolustikust annavad ettekujutuse arheoloogiliste kaevamiste leiud. Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises Mesopotaamia linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg külje kõrval lameda katusega kaetud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest majad. Tänavale avanesid vaid poed, kus käis tollalgi, nagu arvata võib, idamaalastele omane elav ja häälekas kauplemine. Pereelu koondus maja väikesele nelinurksele siseõuele, kust pääses tubadesse. Suuremates kahekorruselistes majades paiknesid alakorrusel töö-, külalis- ja söögiruumid, ülal pererahva elutoad. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mesopotaamias ei kujunenud ühtset vaidlustamatut versiooni maailma loomise kohta.
Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros – kõrge; ja polis – linn; Otseses tõlkes „Kõrge linn“. Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros kõrge; ja polis linn; Otseses tõlkes ,,Kõrge linn". Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder (savinõude valmistamine muutus tunduvalt lihtsamaks) Mesopotaamias sumerite poolt. *Pronksiaeg Kestis 2'500 eKr 1'300 eKr. Ader mis tegi põlluharimise lihtsamaks. *Rauaaeg Kestis 1'300 eKr. Raua leiutajateks on hetiidid, rahavas, kes elas Väike-Aasias (tänapäeva Türgi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
