(EL, N.A.F.T.A., Aafrika ühendus) Ühiskond Üks kindel seaduspära - ühsikonna sajanditepikkuse arenguga on inimgruppide, rahvaste, riikide vaheline sõltuvus pidevalt suurenenud. Ühiskond- inimeste kogum, kindlad reeglid, erinevad ühiskonna kihid ja nende vahel läbi saamine. Kui süsteem (võrreldav inimorganismiga) Laiemalt ühsikond on tervik mille üksikud osad on omavahel seotud ja loovad koos uue väärtuse. Lihtne vastus küsimusele: miks oleme olemas? Põhiseaduse preambula tähtsus kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvkondadele nende ühiskondlikus edus ja üldsises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade- võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse Ühiskonna kooslus Ühiskond koosneb INDIVIIDEST ehk ÜKSIKISIKUTEST (1. inimese välisilme, 2. iseloom, 3. teadmised ja 4. vaated)
23. Kuidas kehtestatakse seadusi riikides, kus ei ole põhiseadust? + nt Riikides , kus ei ole põhiseadust on valitsuse kohustused , pädevus , protseduurid ja institutsioonid. Nt. Suurbritannia 24. Loetle 4 põhiseaduse funktsiooni Põhiseaduse funktsioonid on : aitavad hoida demokraatiat , sätestab riigi eesmärgid , määratleb kodanike õigused , vabadused ja kohustused , kirjeldab valitsemise struktuuri , võimuülesandeid ja nende moodustamise korda. 25. Mis on preambula?+ nt Preambula on põhiseaduste sissejuhatus. 26. Kirjelda põhiseaduse muutmise protsessi (2võimalust) 1.Algatab EV Presidendi või 21 Riigikogu liiget , arutatakse 2 koosseisu (5-8a.) 2.Kiirloomus : 4/5 Riigikogu 101st pooldavad ning 2/3 hääletavad poolt. 27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt?
..............................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine .......................................................
katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus EV põhiseaduse preambula loeb EV eesmärkideks: kindlustada ja arendada riiki, tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tagada sisemine ja välimine rahu Põhisedus ütleb EV riigikorra kohta: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigi võimu: 1) Riigikogu valimisega, 2) rahvahääletusega.
Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega. Riigi kõrgeim seadus, ülejäänud seadused peavad olema sellega kooskõlas. See on valitsemise struktuur(korraldus). Preambula sissejuhatus, kus on juttu riigi iseseisvusest ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valisemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik(diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult
1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Ig...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Võlaõigu se ü ld osa k od utöö 2011 sü giss emestril : lü h iu u rimu s: Teema: Principles of International Commercial Contracts (PICC) Koostanud: 1. Millist valdkonda käsitletav instrument reguleerib? Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvahelise Instituudi (UNIDROIT) poolt esmakordselt 1994 aastal välja antud Rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (PICC) reguleerib rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja lepinguõigust. V. Kõve kirjutab oma doktoritöös, et PICC reguleerib "oma preambula järgi üksnes rahvusvahelisi ärilepinguid (commercial contracts) Pooled võivad 1 PICC kohaldada oma suhetele kokkuleppel nn lex mercatoria põhimõttel". 2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)? Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega. "Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise
Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist. Üleslaadimisel saab kasutada täiendavaid alamkanaleid. Määratud on 16 erinevat kandevsageduste kogumit, igas 12 alam kandevsagedust. Abonentjaam saab üleslaadimisel kasutada 1, 2, 4, 8 või kõiki kogumeid samaaegselt. Rohkem kui ühe kogumi korral kasutatakse 8 pilootsagedust. Ajaliste erinevuste korrigeerimiseks on ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini. Üleslaadimisel kasutatakse lühemat pre ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17
Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist. Üleslaadimisel saab kasutada täiendavaid alamkanaleid. Määratud on 16 erinevat kandevsageduste kogumit, igas 12 alam kandevsagedust. Abonentjaam saab üleslaadimisel kasutada 1, 2, 4, 8 või kõiki kogumeid samaaegselt. Rohkem kui ühe kogumi korral kasutatakse 8 pilootsagedust. Ajaliste erinevuste korrigeerimiseks on ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini. Üleslaadimisel kasutatakse lühemat pre ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17
selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama nende äraelamise. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula sisaldab riigivõimu alustalade kõrval ka viidet riigi põhieesmärkidele ja põhiülesannetele. Nendeks on õiglase ühiskonna rajamine, sisemise ja välise rahu kaitse, praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938
Reguleerib isikutevahelisi suhteid reguleerib riigi ja isiku vahelisi suhteid Õigusharud Õigusinstituut Õigusaktid Õigusnorm · Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon
ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus) Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
- Õigusriigis kehtivad põhimõtted 2) Inimõigused (Euroopa inimõiguste konventsioon, õpik lk 99-104, TV ül 79-81) - mõisted: inimõigused, põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. - Inimõiguste eristamine kodanikuõigustest 3) Eesti Vabariigi põhiseadus (põhiseadus, õpik lk 46-49, TV ül 35-37) - mõisted: konstitutsioon, õigusakt, seadus, määrus, preambula. - Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise võimalused - Põhiseaduse koht õigusaktide hierarhias 4) Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses (EV põhiseaduse II peatükk) 5) Usk ja usuvabadus - Eesti vabariigis esindatud suuremad kogudused - Tolerants erinevat usku inimeste suhtes - Usu roll ühiskonnas 6) Sõltumatu ajakirjandus (õpik lk 10-12, TV ül 7-10)
Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud
riigivõimuorgani poolt kirjapandud. Kohustuslikud kõikidele Õigusriik- ühiskond, kus üks inimene või kodanik ei valitse teiste üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet, St seadused on ülimuslikud, seadused on tegutsemis aluseks. Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787
kaasatusse ja tööhõivesse. 4 2. Kuidas noorsootöö kaudu tulemuslikult noorte inimõigusi edendada ning kaitsta? 5 Eesti Vabariigi põhiseadus § 19 lg 2 sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349) EL põhiõiguste harta preambula lõige 6 sätestab, et harta õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees. Kuigi inimõigused sisalduvad paljudes rahvusvahelise õiguse normides, käsitatakse neid kogumina ning koos kohustustega. (Haruoja, 2015) Lapse õigused on kirja pandud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille võttis ÜRO Peaassambleee vastu 1989. aastal Lapse õiguste rõhutamine ja konventsiooni vastuvõtmine
Kohus on tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseadustega, Eest Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest, täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, seadusandlik võim kuulub riigikogule, Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas 2. Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi kui rahvusriigi. Millised on põhiseaduses sätestatud rahvusriigi aluseks olevad printsiibid? Lähtu PS preambula, §6, §8, §36 lg.3. Eesti riigikeel on eesti keel, igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt, igal eestlasel on õigus asuda Eestisse 3. Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi kui demokraatliku riigi põhimõtet. Millised need põhimõtted on? Lähtu PS §24 lg. §44 lg. 2, §45-48, §72. Igalühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, igalühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale
Vatikan Vatikan on Rooma riik. "Vatikani linnriik" Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linn-riik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid. Püha Tool, olles mitte riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab tavalisi...
Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; · kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse sissejuhatus ehk preambula. Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva- kui ka parlamendihääletuse korras. Põhiseaduse muutmist saab agatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikust koosseisu, mis tähendab, et paranduse elluviimiseks kulub 5-8 aastat (uus Riigikogu valitakse iga 4 aasta järel).
a kui see on võimalik vaid Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, füüsilisele isikule (nt abiellumine, kaitsevägi). Objekt on nähtus, ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud (nt. elu ja tervis, oma nimi, au ja väärikus) Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka Õigussuhte liigid | Juriidilise kohustuse iseloomu järgi: a) otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel
1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õi...
tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula, I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused. Need peatükid on aluseks ülejäänud PS-le 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat? "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid
selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama nende äraelamise. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula sisaldab riigivõimu alustalade kõrval ka viidet riigi põhieesmärkidele ja põhiülesannetele. Nendeks on 1. õiglase ühiskonna rajamine, 2. sisemise ja välise rahu kaitse, 3. praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine ning 4. eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja
- Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus
- Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) ...
- Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
proportsionaalsustesti, ei tohiks seda „jurude kirjutada“ käsiraamatu abil. Raamotsuse tekst vajaks muutusi, need tuleks sisse viia avalikku debatti ja seadusandlikku tavamenetlust kasutades. Keeldumine inimõiguste rikkumise kaalutlusel – eelduseks, et liikmesriik järgib inimõigusi, seda ei kontrollita vahistamismääruse menetluses, kuna liikmesriigid alluvad EIKi kontrollile. Raamotsuse preambulas erand p. 12. Lisaks preambula p. 13. Euroopa Kohus: Radu, Melloni jt lahendites on kinnitanud, et juhinduda tuleb vastastikusest tunnustamisest ja usaldusest, inimõiguste järgimist kahtluse alla ei seata. (Meenuta õigusalase koostöö seminari slaide). Isiku tervislikku seisundit, perekondlikke asjaolusid jms vahistamismääruse regulatsioon arvesse ei võtta. Vahistamismäärust täitev liikmseriik ei saa proportsionaalsuse kaalutlusel keelduda vahistamisest, seda saab teha ainult taotlev riik.
Seadusandlike ning haldusaktide struktuur koosneb põhimõtteliselt järgmistest struktuuriosadest ning rekvisiitidest: 1) pealkiri (sisaldab rekvisiitidena: pealdise (nt vapp, seejärel institutsiooni nimi) ning seejärel õigusakti sisu kokkuvõtva pealkirja); 2) õigusakti andmise kuupäevafraas (daatum) ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda); 2) preambula (võib ka mitte esineda, kui tegemist on vormivaba aktiga); 3) regulatiivne osa (nimetatakse ka: otsustav osa) - koosneb maksimaalses struktuurielementide mahus üld- ja erisätetest; 4) lõppsätted ja/või rakendussätted; 5) signatuur (ka kontrasignatuur) ning signeerimise daatum. Kui õigusaktidel on lisasid (see on üpris levinud just haldusaktide juhul), siis lisade paremal ülanurgas tehakse sellisel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile (andnud
kohustuslikud. Nende normide kohustuslikkuse ütles selgesõnaliselt välja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.1994. otsusega (näiteks: omandireform, võõrandatud/hävinud vara kompenseerimine). Selles otsuses tuletati õiguse üldpõhimõtete E-s kehtivus PS § 10-st, mille kohaselt tunnustatakse ka PS-s loetlemata õigusi ja vabadusi, mis muuhulgas vastavad demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Samuti oli aluseks PSe preambula, mille kohaselt E riik on muuhulgas rajatud ka õigusele ja õiglusele. Nimelt hõlmab mõiste "õigus" mitte ainult positiivset õ-st, s.t. riigi poolt kehtestatud õ.norme (seadusi), vaid ka õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Selles otsuses märgiti, et E õiguse üldpõhimõtete välja töötamisel tuleb lähtuda nendest põhimõtetest, mida tunnustavad EL ja Eur. Nõuk. institutsioonid.
häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (Riigikogu koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises Riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel. 2003.a põhiseaduse muudatus muudeti kiireloomulisena. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel. 2007.a preambula muudatus võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 11. Konstitutsioonilised seadused mida endast kujutavad; kas ainult paragrahv 104 lg 2 lotletud; kas loetletud seaduste pealkirjad on kohustuslikud? V: konstitutsioonilised seadused on põhiseaduse paragrahv 204 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s
vähemoluliste kuritegude osas. CCC-s sätestatud kohtupidamise põhimõtteid ei sätestatud regionaalselt ühtviisi suured erinevused on tuvastatavad juba Lõuna- ja Põhja Saksamaa tolleaegsetes kohtupidamise ülestähendustes, rääkimata muudest paikadest. Ometigi on kõigi kohtupidamiste ühiseks oluliseks jooneks tõendamine, mis andis tõuke kohtuekspertiisi ja selle allharude tekkimisele. 1.2 CCC liigendus CCC on oma põhistruktuurilt kaheosaline preambula e. eessõna kriminaalkoodeksile ja kohtupidamise reeglistik ja koodeks mis sisaldab kokku kakssada üheksateist peatükki. Esimeses osas e. preambulaks on keiser Karl V eessõna ja pöördumine koodeksi kasutajatele poole, märkides ära milleks see koodeks on loodud ja kelle jaoks see on. Teises osas on üksikasjalikult kirjeldatud kohtupidamise reeglistikku ja protseduurilisi reegleid. CCC on siinkohal kirja pandud põhimõttel: ,,Kuriteoks ei saa lugeda tegu, mis ei ole
keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline sätestatud nõuded. keskkonnamõjust ja hüvedest; arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine 1) Preambula avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju täna ja tulevikus. 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid
Nende korraldamine on seadusega pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse seadus 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid. 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert. Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad (NATURA 2000). 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu).
integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) ● Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) „Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus” Juridica nr 9, 1996 ● Õiguslik järjepidevus ● Seadusandlikkus ● Vastutus ● Vastastikune usaldus
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib). MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus >1536 - tüüp (protokoll) 0x0806 - ARP 0x0800 - IPv4 0x086DD - IPv6 Andmed (payload) = 46-1500 baiti kontrollsumma = 4 baiti
Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid : 10 1.kohtuotsus vaidlus lahendatakse 2.kohtumäärus korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata. Kohtuotsuse struktuur: a) Motiveeriv osa b) Teo kirjeldus
Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida
teada, aga see, et algtõde on, ei ole meie suhtes iseenesest teada. 26) argumendid selle vastu ja poolt et Jumala olemine on tõestatav Jumala olemine ei ole tõestatav. Jumala olemine on ju usuartikkel. Aga see, mis on usu asi, ei ole tõestatav, sest tõestus paneb teadma, aga usk on selle kohta, mis ei ole nähtav. Järelikult, Jumala olemine ei ole tõestatav. Kuigi peab niisiis ütlema, et Jumala olemine ei ole usuartiklid, vaid artiklite preambula, sest usk eeldab loomulikku tunnetust nagu arm loomust ja täius täiustatavat. Siiski ei keela miski, et keegi, kes tõestada ei suuda, võtaks usutavana vastu seda, mis iseenese poolest on tõestatav ja teatav. Tõestuse keskmine on see, mis miski on. Aga Jumala kohta meil ei ole võimalik teada, mis ta on, vaid ainult seda, mis ta ei ole. Järelikult meil ei ole võimalik tõestada, et Jumal on.
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
otsused. Konkreetsel juhul võib olla: 1.kohtuotsus, 2. määrus, 3. kohtu erimäärus §3 Õigusakti struktuur Õigusakti struktuur näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt loogiliselt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed rekvisiidid. Seadusandlike haldusaktide struktuur koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest: 1.pealkiri, 2. preambula (põhimõtteliselt võib ka mitte esineda), 3. üldsätted, 4. regulatiivne osa (nimetatakse ka otsustavaks osaks), 5. rakendussätted, 6. signatuur (ka konsignatuur) ning daatum. Kohustuse struktuuri juhul kasutatakse teistsuguseid mõisteid: 1. sissejuhatav osa: esitatakse teo faabula ning põhjendus,mille alusel ja miks kohus jõuab just selle kvalifikatsiooni ning lahendini; tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse motiveeriv osa. 2
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
*Kohalike omavalitsuste valimistel saavad alates 16.aastased valida Põhiseaduse tõlgendamine Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: -keeleline tõlgendamine * -süstemaatiline tõlgendamine -teleoloogiline tõlgendamine -ajalooline tõlgendamine loeng II 13.09.18 Põhiseaduse printsiibid PS preambula · Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
normitehnilised reeglid kehtisid; terminite tähendust normi väljaandmise ajal; milline on normi suhe enne ja pärast teda kehtinud teiste seonduvate normidega; milline oli normi sisu sättes ja mõttes omas ajas; kuidas normi mõistmine muutus ühiskondliku õigusteadvuse tasandil igal ajajärgul. Viimase juhtumi puhul antakse hinnang ka kehtinud õigusteadvusele ja õiguskultuurile. Kaasajal rakendatakse ajaloolist tõlgendust eeskätt õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja eesmärki seletavate normide mahus. 2. Tõlgendusargumendid: mõiste, tänapäeva tõlgendusargumentide kataloogid A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
