Haridus, kodakondsus, põhiseadus, religioon (0)

�hiskonna� petus �IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSS�STEEMI Haridusseadus P�hikooli ja g�mnaasiumiseadus Riiklik �ppekava Kooli �ppekava Kooli kodukord Eesti hariduss�steemi � lesehitus S�steemi jaotus: 1) �ldharidus(alus, alg, p�hi, kesk, kutse) 2) k�rgharidus 3) huviharidus P�hiharidus on tagatud k� igile elanikele P�hiharidus on kohustuslik P�hi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud k�rgkoolid: Tallinna Tehnika� likool , Tallinna �likool, Tartu �likool Erak�rgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS - Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on m��ratud poolte vastastikused � igused ja kohustused P� ikese �igus- territoriaalne p�him�te, vastava riigi territooriumil s� ndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vere�igus- laps omandab s�ndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku j�rjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittes �nnij� rgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt j�rgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine , muu. Eesti kodanikuks on v� imalik saada s�nniga(1 vanem v� hemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. P�HISEADUS- P�hiseadus ehk konstitutsioon m��rab �ra riigi korralduse ning inimeste �igused ja kohustused. Eesti p�hiseadused: 1920.a Asutav Kogu, h��le�igus 20, �hekojaline 100 liiget, riigivanem , rahvaalgatus , v�imuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvah ��letus, h��le�igus 20, �hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekreedi�igus 1938. a Rahvuskogu , h��le�igus 22, riigivolikogu 80 riigin� ukogu 40, president 5a, kahekojaline parlament , kaotati rahvaalgatus 1992.a rahvah��letus, h��le�igus 18,riigikogu 101 liiget, president 5a, varasemate probleemide likvideerimine EV kehtiv p�hiseadus P�hiseaduse assamblee- J�ri Adams 28.06.1992 Preambula -sissejuhatav selgitus , mis esineb sageli �igusaktidel. XV peatykki 168 paragrahvi USK- julge kindelolek, usaldus v�i uskumus. eestis levinuimad � igeusk ja luterlus RELIGIOON - uskumuste, normide, tavade s� steem , mille keskmes on jumalikeks, p�hadeks ja �leloomulikeks peetavad j�ud ning inimese ja k�iksuse suhteid reguleerivad p� hilised v��rtused. Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, k�ikeh�lmavasse Jumalasse Pol�teism on kui on palju jumalaid, loodusj�ude, kellesse usutakse Loodususundiks nimetatakse harilikult p�lisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusn�htuste ja looduslike objektide (m�gede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) v�i nendega seotud �leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus , mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 2) Protestandid - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste �ldnimetus, konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega 3) �igeusk- �igeusu p�rimuses kuuluvad lahutamatult kokku �petus, jumalateenistus ja usuline kogemus Anglikaanid- protestantluse haru PIIBEL-ristiusu kanoniseeritud p�hakiri. piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast Vana Testament - Noa laev, inimese loomine, Aabraham Uus-Testament- evangeeliumid(r��mukuulutus, sisuks Kristuse elu ja surma lugu), johannese ilmutusraamat(Uue Testamendi ja �htlasi kogu Piibli viimane raamat.) Olulised kristlaste p�hakohad- Iisraelis Petlemm, Roomas Vatikan ISLAM- kiiremini kasvav usund, p�hapaigad Meka Saudi-Araabias ja Jeruusalemm Iisraelis erinevad harud: Sunniidid � iiidid Muhamed- islami usu asutaja Koraan- islami p�haraamat Islami viis tugisammast: Ainujumala tunnistamine Palvetamine Palver�nnak Mekasse Almuste andmine Paastumine (ramadaan) JUDAISM * Iisrael * Valitud rahvas * Aabraham-rahva esiisa, karjapidaja * Nutum��r- Nutum��r on juudi rahva p�ham paik, kuhu suundutakse palver�nnakul palvetama. asub jeruusalemmas * Vana-Testament- Iisraeli rahva p�rimused, muistsed seadused, mille j�rgi nad elasid ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse p�hasse raamatusse. See moodustab ristiusu Piibli vanema osa ja kannab nimetust Vana Testament. Hinduism - India, Hinduistid sooritavad palver�nnakuid p�hadesse linnadesse, mis enamus asuvad hindude p�ha j�e Gangese ��res Budism - Kagu- Aasia , tarkus, kaastunne , v�givallatus