Need pulgad keevitasin küttekolde külge, pulkade vahe oli 7mm. Kui pulgad keevitatud siis keevitasin küttekolde suitsuahju külge, küttekolde põhi pidi saama ühele tasapinnal küttekolde alumise äärega. See tehtud siis asusin keevitama suitsuahju põhja. Põhja külge läks 4 jalga mille Ø 50 mm, need lõikasin lintsaega välja ja nende pikkus oli 150 mm. Jalgade ja maa kokkupuute kohale keevitasi seibid mille Ø120 aga enne nende paigaldamist pidin need treima. Jalad keevitasin põhja mõlemast äärest 25 mm kaugusele. Suitsuahju jäikuse tagamiseks keevitasin 3mm paksusest lehtmaterjalist toed . Kui see tehtud oli hakkasin suitsahjule katuse detaile välja mõõtma ja neid 3mm paksusele lehtmaterjalile kandma. Suitsahju katuse mõõtmed olid 500x200 neid oli vaja 4. Katusele oli ka vaja korstent korstna tegin ka 3 mm lehtmaterjalist see oli mõõtmetega160x200. ning keevitasin need omavahel (oli vaja 4 külge)
sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. KOKKUVÕTE Seda referaati tehes, sain palju huvitavat infot Eesti ajaloo kohta. Väga huvitav oli teada saada, mis kunagi Eestis toimus. Referaadi tegemisel pidin kasutama palju erinevaid infoallikaid. Ning referaadi tegemine on üsna pikk ja aeganõudev töö. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 2., 4. (Tallinn, kirjastus Valgus), 7., 8. ja 10. (Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus) köide. 2. "Väike Eesti kirjanduslugu" IX klassi õpik-lugemik. Märt Hennoste. Tallinn "Koolibri", 1997. 3. IX klassi kirjandusõpik 4
Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Naine otsis aina paremat kohta, kus töötada ja elada, et toita kahte suud. Pidev kolimine mõjus poisile sügavalt ning andis tunda kirjaniku hilisemates teostes. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. ,,Olin kunagi varases lapsepõlves väga kiindunud oma kodukohta. Aga kui ma kolm korda järgemööda, pärast mõneaastast vaheaega jälle pidin lahkuma kohast, mida olin harjunud oma koduks pidama, kadus kodutunne lõplikult." (Vello Sermatile 30.03 1977 Kanadasse). Suhted emaga polnud ka nii lähedased ja ehk see oligi põhjus, miks Ristikivi ei mõistnud vastassugupoolt ning tundis end pidevalt kodutuna. Ristikivi õpinguaastad. Karl Ristikivi alustas oma haridusteed 1922.aasta sügisel Vana-Varbla endises mõisahoones. Kuigi poiss oli juba 8.aastaselt küps ning imekombel lugemise selgeks saanud, pandi ta kooli alles 10
kolesterooli ainevahetust. Suur mineraalainete, vitamiinide hulk, mida inimene omastab hästi. madal kalorsus 15 7. LISAMATERJAL 7.1 STOCKMANNI KÜLASTUS Nii nagu vaja siis ma käisin Stockmanni kaubamaja toiduosakonnas. Muidugi võtsin ma kaasa vihiku ja pastapliiatsi. Kuna ma ei ole pidev selle kaubamaja külastaja siis ma pidin alguses ikka otsima seda kohta kus need mereloomad siis asuvad. Lõpuks siis leidsin. Seal võis silm kirjuks minna, kuigi tegelikult oli valik väike. Aga meie väikse Eesti jaoks siiski piisav, loodetavasti. Alustame siis molluskitest. Seal oli Viinamäetigu müügil 6.50 tk, mis oli mulle üllatuseks kuna ma ise seda ei ole kunagi söönud ja ei teadnud ka, et seda süüakse. Siis oli sealses valikus ka Rohemerikarp 120.- kg; elusad austrid 17.- tk; jahutatud sinikarbid 124.- kg
RAMMSTEIN Referaat 2008 Rammstein-Kõige tuntum rockmuusika grupp Saksamaal. Neid ei ole võimalik millegi muuga segamini ajada. Paljud kiidavad ja kummardavad nende loodut, jumaldavad nende andekate laulude tekste, muusikat, fantastilisi esitusi, unikaalseid ja lummavaid videosid. Osad aga süüdistavad neid natsistlikes vaadetes ja ebamoraalses käitumisviisis, aga nad on unustanud, et need mehed, juba täiskasvanud mehed, kui täpne olla, on loonud omale tee maailma edetabelite tippu ja nad on teinud selle läbilöögi Saksakeelse muusikaga. Kuigi veel anonüümne grupp loodi 1993. aastal Richard Cruspe, Till Lindemann'i ja Cristoph Schneider'i, liitusid nendega kohe veel kolm osalist (Christian Lorenz, Oliver Riedel, Paul Landers). Need tulevased staarid hakkasid muusikat looma ja harjutama. Till Lindemann kirjutas tekstid ja ülejäänud liikmed kirjutasid muusika sõnadele. Kuid mõnda aega ei väljastanud grupp bändilt midagi ja mängis ...
Kuid nii ma tegingi ja praegu on nii hea siin käia ja aeg maha võtta, lapseootel olles ju linnaelu kära ja müra kõige meeldivamad pole. Sõbrad ja perekond imestasid, kui kuulsid, et sellise otsuse langetasin, kõigil oli peas mõte ,,vaesed lapsed", sest igaühele oli teada, kui pingul mu närvid olid. Kohe pärast lõpetamist läksin tööle ühte pealinna kooli, sain endale oma klassi, mis oli täis armsaid naerusuiseid lapsi, hakkasin neid kohe armastama, nende kurvastuseks pidin juba pooleteise aasta pärast lahkuma, kuna jäin ootama oma teist last. Tegelikult ajab mu elu mind veidike naerma, kõik on läinud nii, nagu noorena plaanisin, täpelt kui seebikas, eks ma nende ainel kunagi oma ettekujutused tulevikust tegingi. Moliere'i komöödias ,,Din Juan" oli nimiosaline naiste voodisse saamise nimel valmis maad ja ilmad kokku valetama, tegema peaaegu et kõike. Võita tahetakse igal elualal, esimesteks üritatakse saada nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
.....................................................................................................................................13 Lisa 2...............................................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand, kuid lugedes järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. See koht jäi veidi arusaamatuks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõi...
· põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mignisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras asualt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral
· põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral
selline õppimine ühegi õpilase ega tudengi jaoks realiseeritav. Imikute näitest on kerge järeldada, et ilmselt pole ka uni-õpe kuigi efektiivne. Vastasel juhul oleks see 60 aasta jooksul laia kasutust leidnud. Tõsi küll, ka tänapäeval eksisteerib terve rida veebilehti, mis pakuvad unikaalset uneõppimise metoodikat, mille abil saab nii võõrkeele selgeks kui ka kahjulikust harjumusest lahti. Külastanud ühte taolist veebilehte 11, pidin suureks pettumuseks tõdema, et saidi omanikud ei too välja mingeid seletusi oma programmi toimimispõhimõtete kohta. Pealegi ei leidnud ma Internetis erilist vastukaja meetodi tulemuslikkuse kohta. Ilmselt on metoodika unustusse hõlma vajumise põhjuseks eelmise sajandi lõpus tehtud avastused10, mis lükkavad uneõppimise võimalikkuse ümber. Nimelt ei ole sel viisil omandatud teadmised päriselus rakendatavad ja nende hulk on äärmiselt väike. Pealegi tekitab
..........................................................................................................................................5 010. Kasutatud kirjandus: .....................................................................................................................6 2 01. ANDMETE LEIDMINE Koduse töö teostamiseks pidin kasutama oma sünnikuupäeva. Minu sünnikuupäev on 14.10.1992 01.1 Telje diameetri d saamine Sünni kuu (MM) ja päeva (DD) kokku liitmisel leian telje diameetri d d = MM + DD; [mm] d=10+14=24mm 01.02 Telje pikkuse I leidmine Sünniaasta, kuu ja päeva kokkuliitmisel saadud arv on telje pikkuseks I I = YYYY + MM + DD; [mm]
sest mingisugust sõnumit see endas minu arvates ei kanna. d. Hinnang. (Kuidas üldse suhtud luulesse, valitud teose autorisse loetud luuletuste põhjal – kirjuta 100sõnaline tekst). Ausalt öeldes, pole ma ise kunagi suur luuleaustaja olnud. Ma küll olen mõnikord sirvinud kodus olevaid luulekogusid, kuid ma pole kunagi nendesse süvenenud, et ma isegi ei teadnud, mida luule endas peita võib. Selles mõttes olen isegi natuke tänulik, et pidin tegema mingist luulekogust analüüsi, sest ma ei teadnud, et luule võib päriselt nii huvitav olla. Luule on nüüd minu silmis nagu pilt seina peal, täis sümboleid, millest me saame erinevate tähenduste abil aru ja leiame sellest endale oma sõnumi. Kavatsen tulevikus hakata rohkem lugema luulet. Jüri Üdi luule on midagi teistsugust. Tema luuletustest justkui kiirgaks välja melanhooliat. Ma võiksin selle luuleraamatu põhjal kirjeldada Viidingu iseloomu
Asub Paide Maksimarketi alumisel korrusel Maksimarketil on suur parkla Poodi saab minna ka lapsevankri või ratastooliga Poe kohal on suur silt pluss tasuta reklaamlehed, mis postkasti tulevad Avatud E-R 10 - 19 / L 10 - 16 10 OÜ M.Põder, hea teenindus Käisin veetorni majas hambaarsti juures. Läksin täpselt õigeks kellaajaks, milleks mul aeg oli. Pidin seal muidugi mingi 20-30 minutit ootama, mis tekitas veelrohkem närvi sisse, sest ma kardan hambaarste ülekõige. Eelkõige sellepärast, et nii palju on mulle räägitud, kui tigedad ja pahurad hambaarstid on. Aga kui minu kord tuli minna, siis juba vaikselt hirm kadus, sest need kaks hambaarsti olid küll väga sõbralikud ja rahustavad. Mulle väga meeldis sealne teenindus. Tundsin, et arst tunneb oma tööd ja teeb seda proffesionaalselt
Üks näide tuleb küll meelde. Me pidime tegema järele ansambleid (nii nagu tänapäeval Play back show) ja mina tegin klassiõega järele ansamblit Baccara ja mina olin see tumedapäine laulja. Kust me neid üldse nägime või kuidas järele tegime jääb mulle siiani mõistatuseks. Lisaks klassiõhtutele mäeltan ühte karnevali, kus pidime mängima Nõukogude liidu 15 liiduvabariigi esindajaid ja mina mängisin grusiinlannat. Laenasin tädilt pika, maani ulatuva valge leerikleidi ja pidin tutvustama Gruusia nõukogude sotsialistlikku vabariiki. Mismoodi ma seda tegin.. ei mäleta. Aga mõni foto sellest, kus mul need riided seljas, on alles. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? Klassiõhtute puhul meeldiski see, et tehti midagi koos. Sai esineda, koos mängida ja tantsida. Vanemates klassides muutus hästi oluliseks see, kas sulle meeldiv noormees kutsus sind tantsima või mitte. Klassiruum muudeti hämaraks ja klassijuhataja jättis meid ka omapäi.
rumalaid küsimusi, on rumalad inimesed. Kui on küimus siis koguaeg küsi , seda inimesed austavad, vähemalt Circke-s. Minu põhilisteks tööülesanneteks olid töögraafikute koostamine, inventuuri tegemine, klientidega suhtlemine, klientide nõustamine,osakonna tööd administreerivad tegevused , raamatupidamise aastaaruanne koostamine, aastaaruande koostamine juhi järelevalve all. Nendest ülesannetest lähtuvalt, püstitasin ka endale eesmärgid, mida pidin täitma praktika ajal. Eesmärkideks oli osaleda kõikides töö protsessides, ning omandada selle kohta nii teoreetilisi kui ka praktikalisi teadmisi. Arvan, et olin suureks abiks juhatajale, vähendades nende töökoormust, mistõttu võin väita, et minu eesmärgid olid saavutatud. 4.2 Hinnang praktika tulemustele ja eesmärkide täitmisele
korrapäraselt, et inimene ei või seda välja kannatada.» «Aga kõik teevad niiviisi, Huck.» «Tom, see ei muuda asja. Mina ei ote kõik ja mina ei suuda seda kannatada. See on hirmus nii seotud olla. Ja süüa saab liiga kergesti -- mul ei ole niiviisi enam mingit, huvi söögi vastu. Ma pean luba paluma kalaleminekuks; ma pean luba paluma suplemaminekuks -- pean lihtsalt igaks asjaks luba paluma. Jah, pidin nii viisakalt rääkima, et ma sellest mingit mõnu ei tundnud. Pidin iga päev pööningule ronima ja tükk aega sõimama, et maitset suhu saada, muidu oleksin ara surnud, Tom. Lesk ei luba mind suitsetada, ei luba karjuda, ei luba haigutada, ei ringutada ega sügada teiste ees.» Siis jätkas ta eriti pahaselt ja solvunult: «Ja pagan võku, ta palvetab kogu aeg! Ma ei ole kunagi niisugust naist nänud! Ma pidin jalga laskma, Tom, lihtsalt pidin. Ja
üsna uskumatu, et tema suutis seda teha nii järjepidevalt ja kõvasti. ( Intervjuu Arvi Antoniga, veebruar 2013) 2.6. Pojatütar Kristiina Anton Minul on veel vähem mälestusi oma vanaisast kui seda on Arvil või Arvol. Olin ju põhimõtteliselt kõige noorem lastelastest kuni tema surmani, kes temaga veel midagi koos jõudis teha. Nüüd on minust nooremad Uno Antoni lapselapsed Linda-Marie, Marten ja Mihkel. Tegelikult tuleb meelde üks kord, kui pidin vanaisaga mustikale minema. Oli mingi asi, millega sai paremini marju kätte aga mul seda polnud, pidin siis ühekaupa neid noppima. Vanaisal hakkas kahju ja andis mulle enda oma, et minul kergem oleks ja temal raskem. Veel tuleb meelde vaarikate korjamine, kuidas ta õpetas mind, et kergem oleks. Eredamad mälestused ongi marjapõõsastega seotud või sellest, kuidas talle meeldis mulle ajaloost rääkida. Midagi väga ei mäleta, olin ju nii pisike.
13 KOKKUVÕTE ,,Must prints" jutustab kunstist ja selle poole püüdlemisest. Soovitan raamatut inimestele, kes on huvitatud kunstist ja filosoofiast. Kes, aga nendest huvitatud pole, ei pruugi raamatust aru saada ega seda hinnata. Olen üsna kindel, et mõnes võib raamat vastikustki tekitada. Eriti Bradley ja Juliani suhte pärast vanusevahe. Aga ka Francis Marloe geilikkus võib ärritada skinheadide sarnaseid. Mindki algul jahmatas millest lugema pidin. Kuid kui sellised asjad kõrvale jätta ja mõelda sellele, mida teosega edasi anda taheti, siis minu silmis hinnang tõuseb. Nimelt oli teose mõtteks minu arvates, et kunstiga saab jäädvustada tõde, mis jääb. Bradley ise küll suri, aga tõde jäi. Seega jõuan järeldusele, et inimsed surevad ja vahetuvad, kunst, aga ei sure iial. 14 KASUTATUD ALLIKAD · ,,Must prints" tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus ,,Eesti Raamat" 1980
"Mida teie siin teete?" küsib külastaja. "Lennujaama mängime!" vastavad hullud. "Aga kus peaarst on?" "Tema saatsime juba esimese lennuga alla." 10."Kuidas te oma mõlemad kõrvad nii ära olete põletanud?" "Vaadake, doktor, asi oli nii. Kui ma eile triikisin, helises parajasti telefon. Hajameelsusest surusin ma telefonitoru asemel triikraua vastu kõrva ja nii see juhtuski. "Aga teine kõrv, kuidas see põletada sai?" "Aga ma pidin ju helistama, et arst välja kutsuda!" 11.Psühiaater küsib patsiendilt: "Millal tekkis teil mõte, et olete koer?" "Juba kutsikana," vastab patsient. 3.Telefonikõne: "Halloo, on see politsei? Ma helistan hullumajast. Meil põgenes üks patsient." "Missugune ta välja näeb?" Ta on mustade sassi juustega kiilaspea." "Kuidas see võimalik on?" "Ma ju ütlesin teile, et ta pole normaalne." Kaks blondiini olid võtme autosse jätnud ning ei saa ust lahti
aastal Pariisis peetud loengu ,,Eksistensialism on humanism" , on öeldud, et see on põhimõtteliselt läbi kukkunud, seda muidugi filosoofilises mõttes. Sartre oodatud tulemus, et tema vaated saavad selgemaks, sai hoopis vastupidise tulemuse, tekidades veel rohkem küsimusi ja vääratimõistmist. Siiski leian, et vahet pole, mida keegi on arvanud, mulle andis Sartre'i teostega tutvumine väga palju mõtlemisainet. Ta tõi välja oma vaateid, millega ma sageli pidin nõustuma. Olles varemalt gümnaasiumis põgusalt tutvunud Sartre'i õpetusega, mis mulle tundus erinevalt paljude teiste filosoofide omast märksa huvitavam, siis seetõttu oli mul ka palju motivatsiooni avastamaks veel midagi, mida see mees oma eksistentsialistlikus mõttelaadis inimesest ja olemisest arvas. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Meos, Kaasaja filosoofia, Koolibri, Tallinn 2000 2
kohtadel. Saabus veel kaks naisterahvast- vanem naisterahvas (ema) koos oma täiskasvanud tütrega, suured kotid käekõrval, umbes nagu minulgi (2 suurt kotti). Neid nähes tõttas üks teenindaja kohe ust avama. Kui hakkasin neile järgnema, lükati uks minu nina ees kinni, öeldes, et avamiseni on veel 5 minutit aega. Lõpuks kui tõmmati uks teistkordselt lukust lahti, ei avatud enam ust, vaid jäeti kinni, et ma pidin ise siis juba selle lahti tegema. · Negatiivne- Teenindus oli nn. Ramsese kompleksi järgi. Ettevõtte töötajad kasutavad väga selget eetilist väärtusperspektiivi, seda mitte varjates ning hiljem isegi mitte vabandades. Olin neile lihtsalt indiviid. Teenindaja(te)le pole teenindamine oluline. Peaasi, et nad olid õigel ajal töökohal olemas, muu neid ei huvitanud. · Ka seekord positiivseid emotsioone kahjuks polnud välja tuua. 3
joonis 15. Reostuse teekond allikani. 4.4 GIS-päev Käisin 16. novembril. 2016 GIS-päeval, mis toimus Eesti rahvusraamatukogus. Mina külastasin üritust hommiku poole. Mulle väga meeldis avakõne, mille esitas Henrik Roonemaa. See mees oli tõesti väga hea esineja. Ta kõne oli väga tabav ja hästi läbimõeldud. Ma läksin just hommikul sinna, et aimu saada, mis on CloudCities: 3d mudelite majutamine ja jagamine veebis, kuid kahjuks pidin selles pettuma. Ma ei saanud mitte midagi tarka teada. Suureks miinuseks oli juba see, et esineja rääkis sellest kõigest Skype’i teel: halb helikvaliteet ja palju muud “põnevat“ toimus tema ümber, mis tegelikult röövis minu tähelepanu. Loomulikult katkes ka Skype’i kõne vahepeal halva internetiühenduse tõttu. Peale seda esinesid abiturienti oma uurimistöödega. Mind kõnetas just esimene tüdruk, sest ta suutis keerulist juttu rääkida väga lihtsate sõnadega
See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Tollast kultuurielu uuenemist ilmestasid senisest märgatavalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused. ,,Kasvatamaks uut põlvkonda haritlasi, pidime käima koolis. Kooli läksin ma seitsmeaastaselt. Kool oli kaugel ja kuna bussiliiklust ei olnud, pidin viibima internaadis. Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus
on riigis kontrolli all. Probleeme on endiselt narkokaubanduses ja kuriteos, millele peaks kindlasti valitsus rohkem rõhku panema. Üldiselt elavad inimesed seal õnnelikult ja murevaba elu, kus töötute osakaal on üpriski väike. Mulle meeldis see uurimistöö, kuna sain teada väga detailset infot enda saadud riigi kohta ning see oli omamoodi huvitav. Võin öelda, et ajaga läks natuke kiireks ning tunnis liiguti natuke liiga kiiresti edasi ehk jäid lünklikud kohad, mida pidin hiljem ise kodus uuesti otsima ja nuputama. 16 KASUTATUD MATERJALID Country Watch Kättesaadav: http://countrywatch.com/Intelligence/CountryReviews? CountryID=24 (06.03.2018) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised. Kättesaadav: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (12.03.2018) Flags of the World Kättesaadav: https://fotw.info/flags/ (12.03.2018) The World Factbook Kättesaadav: https://www
Miks mina valisin oma töökohaks Viru vangla? Mind motiveeris antud asutuse distsipliin, kindel kord ja töötasu, mida aga ei saa võrrelda eraettevõtetega. Töötades Viru vanglas pole kordagi tekkinud rutiinsustunnet, kuna antud süsteem on pidevas muutuses, millega peab kaasa minema ja täitma sulle vastavalt antud töökohustustusi, mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla,
PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa
- Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik psüühilised ilmingud nii siduma nagu oleks nende aluseks üks tervik hing. - Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus maailm. - Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii nagu kõigele, mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus s.o. Jumal. - Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel paratamatult ette. - Nad aitavad luua tunnetuse süstemaatilist ühtsust. - "Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha." PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA - Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Põhimõisted - Autonoomia enesele ise seadusi andev - Heteronoomne võõrast seadusest määratletud. - Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil.
Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõralt, nagu oleks keegi teine minu sisse pugenud. Ei tea aga olen ennast sellistest olukordadest leidnud. läbi eneseanalüüsi testi lk. 106-108. Pidin kogema fakti,et klient on mulle tähtsam kui ma ise. Õnneks küll ei ole ma teiste tundeid sellega riivanud- ma vähemalt ise loodan ja arvan nii. 2. Vaatlusülesanne lk.110: kirjelda vaadeldud situatsioone ning vasta ülesandes esitatud küsimustele. On tõesti õige, et ei saa tõsiselt võtta klienditeenindajat, kellel ei ole vastavalt ootsutele sobivat välimust, riietust. Ei kujutaks küll ette, et meil käiks tüdrukud tööl kuidas meeleolu on. Samas ei eristaks ka klient kes on kes
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli meie ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Selle lõpetamise järel 1897. aastal sooritas ta edukalt sisseastumis eksamid Viljandi...
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlu...
.........15 Sissejuhatus Koolkonnaks nimetatakse teadlaste gruppi, kellel on ühesugused maailmavaated ja veendumused teatud teema kohta. Ei ole oluline, et need inimesed elaksid samal ajal. Minu teemaks osutus ,,Psühholoogia koolkonnad" ning minu tööks oli uurida, milliseid koolkondi on psühholoogias olemas ja mille poolest need teinetesest erinevad. Kogu protsess oli väga aega nõudev. Peamiselt kogusin ma infot internetist, kuid kuna seal leidub väga palju ka nö valeinformatsiooni, pidin ma erinevatest allikatest saadud informatsiooni omavahel võrdlema ja uurima, milline on kõige õigem. Natukene otsisin ma informatsiooni ka raamatutest, kuid peamiselt sirvisin ma neid selleks, et internetist leiduva informatsiooni usaldust kontrollida. Õpimapi koostamisega alustasin ma suhteliselt hilja. Võib-olla lükkasin ma selle teistest koolitöödest hilisemaks selle teema tõttu. Õnneks siiski ei jätnud ma seda päris viimasele
Ütlesin, et ma ei lähe üldse Ameerikasse, vaid sõidan kohe Kopenhaagenisse. Siis nad vaatasid mu passi ja soovisid mulle tuliselt õnne, et üks uus riik on tekkinud, ja uurisid, kus see asub. Ütlesin, et see on Islandi kõrval ja seal on väga külm ja mingid taimeviirused seal seetõttu lihtsalt ei ela. Nad küsisid, kes on meie riigi juht, ja ma ütlesin, et Meri. Mary Stuart? Neil oli siiralt hea meel, et uus riik on nii demokraatlik, et selle eesotsas on naine. Pidin nende rõõmu maha jahutama, öeldes, et president on Meri, kirjanik, minu hea tuttav. Ja siis suruti mul kätt ja anti kogu mu varandus mulle tagasi. · Sitikate uurimine. · Teda huvitavad naised. Ta on olnud missivõistluse züriis, kus määras missikandidaatide üldintelligentsust. Talle meeldivad ilusad ja targad naised, sest tema meelest on selline kombinatsioon päris haruldane.
Kuni 1983. aastani õppis Erki Võru esimeses 8-kl. koolis,Erki meenutab:"Meie kodu oli Võru 8-klassilisest koolist mõnesaja meetri kaugusel. Igal juhul asus ta täiesti vales kohas,sest õpetajate kodutee viis meilt mööda ja liiga tihti tuli ette, et nad meile sisse astusid. Siss oli vend jälle millegagi hakkama saanud. Aga ega minagi neist teab mis rõõmu tundnud, vabal ajal on küll see viimane keda, keda õpilane oma koduhoovis näha tahab. Veel mäletan et, pidin jooksma koju mõne mahaununenud vihiku või raamatu järele. Mida kokkuvõttes koolist veel mäletada?"Tollel ajal olin leppind tõsiasja et hea õpilane ma polnud. Kuid samas meeldis mulle kõik tunniväline,kõik,mis pakkus aktiivsust ,liikumist,põnevust ja nalja. Minu klassivend Nawitrolla, keda ma tollest ajast mäletan vähe ning kes ilmus selgemini mu teadvusesse üle kümne aasta hiljem,siis juba kunstnikuna. Küll mäletan seda et ta tõi kord klassi kaasa põldhiire
Jackile ei meeldinud Derek, sest Derek sai olla Julie läheduses. Jack oli armukade ning ei saanud seega ka Dereki uhket sportautot kiita. Sue ütles Derekile, et neile väga meeldib ta auto. Jack aga ütles, et talle ei meeldi, kuna selle punane värv annab autole lelu välimuse. Jack ei saanud ühegi Dereki väitega nõustuda, kuna see oleks näidanud, et Jack ehk sallib teda. 19. Tundsin end ebamugavalt ja pidin palju lärmi tegema. (lk 90) Jack oli unes ema näinud ning läks Sue’ga rääkima, et teada saada, mis see tähendada võiks. Sue kirjutas iga päev märkmikusse emast ja õest-vendadest. Jack tahtis näha, mis Sue ema kohta oli kirjutanud, kuid ta vastas, et Jack ei saaks sellest midagi aru. Sue ütles, et Jack ei saanud kunagi ema juures olles midagi aru, ta oli tema vastu kohutav. Ta seletas, et kohutav sellepärast, kuna Jack ei teinud kunagi, mida ema palus
See algas Eesti , Läti ja Leedu –kõigi kolme maa poolt. Rahvas jättis oma tööd ja kõik pooleli ja läks minema. Ma olin sel ajal Floras. Noored mehed (transpordi töölised) ja kõik panid minema ja raadiost teatasid ka. Rahvas seisis kätest kinni ja laulsid - kõik maanteed olid täis. See ühinemine oli nii nähtav ,et see avaldas muljet ülemaailma . Seal olid korrespondendid koos ja kõik koos- mida suurem mass seda kasulikum- siis ei saa laiali ajada. Ise ma ei käinud- pidin tööd tegema! Ma olin juba vana ka siis juba aga noored mehed läksid küll. Mida mäletad Hirvepargis toimunust? Ise ka osalesid? Kuidas liikus Informatsioon? Seal tehti see miiting, see oli selle sama laulva revolutsiooniga koos. Seal lausus ka karikatuuride tegija E.Valk oma siiani kuulsad sõnad: „Ükskord me võidame nagunii!“ Järgmistel päevadel tõid venelased tankid kõik rahva sekka- tahtsid Raadio- ja telejaama vallutada . Savisaar oli seal kaitses ja hüüdis siis :
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
Alles pärast hakkasin pihta saama, et ümbruskonna kojamehed pidid sellepärast mingeid seletuskirju kirjutama. Tol ajal olid punkide hulgas üldse sellised kampaaniad. Nagu raha hävitamine. Kõik raha, mis sa maast leidsid või loteriiga võitsid, tuli ära põletada. Selle abil me, lollid, tahtsime riigi majandust alla viia. Mäletad, ma ise puurisin kõigile kolmekopkastele auke sisse, et saad automaadist oma gaseeritud vee kätte, aga raha ise muutub kõlbmatuks. Kust mina pidin teadma, et Leningradis vorbitakse iga päev seda raha miljonite viisi juurde ja et see kõik on katteta!" ("Kojamehe memuaarid." Kuum, 2, 1994, lk. 15.) Punkarite hulgas leidus nii asja kerge naljana võtvaid isikuid kui ka tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Kõige silmapaistvamad (ka avalikkusele) protestivaimu kandjad olidki punkarid, nad ei kartnud avaldada omi mõtteid ega tõekspidamisi. Muidugi kaasnes kommunismi ja nõukogude võimu vastase protestiga hulganisti probleeme, aga
optimistlik. Muidugi olles kaupluses mõnda aega kolanud ei suutnud ma leida raamatut mida viia meeneks ja otsustasin loobuda ning leida kingitus muust valdkonnast. Kuid siiski jättis külaskäik mulle kui kliendile väga sümpaatse mulje. Viies ja viimane külaskäik Rahva Raamatu kauplusesse toimus teisel jõulupühal kui poed olid lühendatud ajaga avatud. Sammusin poodi ise mõeldes, et kindlasti näeb pood välja nagu Kreeka riigieelarve, rüüstatud ja pooltühi kuid üllatuseks pidin oma arvamust muutma, poes oli raamatuid küllaga ning kõik nägi välja viks ja viisakas (polnud märkigi, jõulu ostutormist). Tegin oma tüüpilise ringi milleks on majanduse-, enesearenduse- ning viimaseks kultuuri nimede alla liigitatud raamaturiiulid. Kliente oli kaupluses omajagu, olid ju veel pühad ja kõigil vaba päev. Viibisin parasjagu ühe raamaturiiuli ees ning uurisin esialgu limadega kas, äkki hakkab miskit silma ning mind
külastada. 7. detsembril 1939 alanud ühenädalase visiidi käigus kohtus Laidoner marssal Kliment Vorosilovi, Vjatseslav Molotovi ja Jossif Staliniga. 1940. aastal 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes valitsusevahetust ja täiendava Punaarmee väekontingendi Eestisse paigutamist. 17.18. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Meie valitsus ja armee andis ühtegi lasku tegemata võimu üle nõukogudele. Olin ülemjuhataja, kuid missugune oli see armee, mida ma pidin juhtima?J. Laidoner Sõjaväevarustus 1930. aastate alguseks oli relvastus suuremas osas ühtlustatud ja moderniseeritud. Kodumaine remondibaas ning sõjatööstus tagasid varustuse rahuldava hoolduse. Samas arendati senist Eesti maa- ja mereväe varustus lähtuvalt I maailmasõja kogemusest ning sellest tendentsist olid paratamatult mõjutatud ka väljaõpe ja taktika. Vana aja möödasaamise märgiks oli Laidoneri teravad avaldused kaitseväe juhtimise, väljaõppe,
oli kindlasti reisi üks kõrghetki. See Figuerase väikelinnamelu oli nii uskumatult armas. Öö Figuerases oli ainus, kui me hostelis ööbisime. Mõtlesime, et puhkame end Dali jaoks välja ning murrame varakult muuseumisse! Õhtul istusime kauni kohviku trepiastmetel Dali muuseumi kõrval, nautisime elavat muusikat, jõime kaerapiima ja sõime lõhesaiu, mis meile Barcelonas üks tore tädi kaasa andis. Muuseumi peale läks meil kogu ülejäänud reisi raha. Peale selle pidin ma veel muuseumi poest ühe märkmiku ostma see oli vastupandamatu . Galast ei teadnud ma enne raamatu lugemist küll eriti midagi. Ainult seda, mis Dali muuseumis Gala teemaliste piltide kirjelduses oli ning vahepeal sain ka mõne grupi giidi pealt kuulata. Teadsin ka seda, et ta oli venelanna. Paul Eluardi nime kuulsin esmakordselt ning olin üllatunud, et pool raamatut oli talle pühendatud. Mõtlesin poole raamatu peal, et Dalid ei tulegi! Lõpuks tuli küll
Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanud: ,,Mulle anti veel kord õpetust, ma pidin uuesti unustama rahulolu enda ja maailmaga, ja alles selle elamusega astusin ma üle sissepühitsetud eluväe." ,,Demian. Ühe nooruse lugu"- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise ,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde.
· Eje kavalad plaanid · Egiptuse vabanemine heetlaste käest · Eje ja teiste edaspidine elu vabal maal, Ramses · Sinuhe taaskord arst ja Horemheb oli rahva naerualune · Sinuhe saatus lahkumine Teebaist Minu mõtted raamatust Sinuhe lugu oli minu jaoks üsna huvitav. Meeldisid eriti sõjastseenid, oli toodud ilusaid kujundeid ja toodud väga ehedalt olukord lugejani. Arstimismeetodid, mis tol ajal kasutusel olid samuti ääretult huvitavad ja põnevad, vahepeal pidin isegi silmad kinni pigistama suurest hirmust, mis näiteks kolbapuurimisel juhtub. Pisut häiris see, et tihtipeale kordusid tegevused ja kahjuks polnud ka aega raamatut nii palju nautida, kui oleksin soovinud. Sinuhe elus oli palju salapärast, näiteks see, et ta oli vaaraoga niivõrd tugevas suguluses ja et Thot oli olnud tema poeg, millest Sinuhe alles hiljem teada sai. Sinuhe teekond oli raske ja lõpes õnnetult, aga ta oli inimene ja elas eelkõige enda eest
katkestada (Kalda 1997:38). Väike-Maarja Kihelkonnakoolis puutus Anton Hansen kokku kirjanik Jqakob Tammega, kes oli koolis õpetaja (Riismaa 2002:87) . Muusikaõpetus oli koolis heal järjel. Anton Hansen sai sealt algoskuse viiulimängus ja jääva muusikakiindumuse (Kalda 1997:39). Anton Hansen Tammsaare oli 18-aastane kui lõpetas haridustee kihelkonnakoolis (Riismaa 2002:87). 1.2. Noorukiiga Anton Hansen Tammsaare oli riikliku gümnaasiumi astumiseks liiga vana, pidin ta keskhariduse saamiseks minema Hugo Treffneri erakooli Tartus (Riisma 2002:87). Hogu Treffneri eragümnaasiumi on nimetatud üheks ainulaadsemaks õppeasutuseks üle terve Tsaari-Venemaa. Anton Hansen teenis õpperaha puudujääva osa tasa tööga-valvuriametiga, koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai
Kuigi täpsed andmed põgenike arvust puuduvad osaliselt seepärast, et pole teada kui palju neist põgenedes hukkus, arvatakse, et tol' saatuslikul aastal pääses läände umbes 80 000 eestlast. Nende hulgas ka paljud teist täna õhtul siin, lugupeetud kuulajad, samuti meie tollane 8-liikmeline perekond: mina, mu kolm nooremat venda ja väike tollal veel kaheaastane õde, minu 77 aastane vanaema ning mu isa ja ema. Olin siis 15-aastane poisike, aga pidin mõneti ka mehe eest välja astuma. Mu isa, Julius, lisaks oma taluperemehe ametile oli elukutselt metsapraaker. Sellena oli ta Tallinnas asuva Põhja Paberi ja Puupapivabriku kauaaegne ainuesindaja Saaremaal. Seoses viimatimainituga oli isa tihedas kontaktis Eesti saarte ja mandri vahel sõitvate laevade omanikega, k.a. M/P Elli kapten-omanik. Arvesse võttes üha kriitilesemaks muutuvat sõjalist ja poliitilist olukorda mandril
osasse.Järgmistes osades on abi olnud internetist kui ka ajakirjast „ Siluett“. Informatsiooni hankides, lugesin läbi mitmeid uurimustöö nõudeid ja samuti uurimustööaluse tundides sain piisavat informatsiooni, et kirja panna oluline ning teha seda hästi. Praktilise tööna valmis lihtsa lõikega kleit.Praktilinetöö koosnes-eseme kavandamisest, lõigete konstrueerimisest, õmblustöö praktilisest teostamisest. Alustuseks pidin välja valima lõiked, mille järgi üles ehitada praktiline töö. Lõiked sain samuti ajakirjast „ Siluett“, milles oli täpne kirjeldus rõivastuse materjalist ja iseloomulikumatest joontest.Lõigete otsimisel oli abiks minu ema, kuna ta teadis täpselt, milline lõige on kergema ehitusega ja lihtsasti teostatav. Peale lõigete konstrueerimist, alustasingi õmblustöö praktlise poolega. Kleidi ülesehitus oli kergem, kui detailne osapool. Praktiline töö valmis samm-
Ta improviseeris. See jättis unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösiti ega päevade viisi. See oli unustamata. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli. Isa rääkis Toru-Jakobile. Mina käisin isale kui uni peale, et kas sa ikka ära tellisid... See oli 1887. aastal. Kui see ära toodi- see oli nelja registriga- siis olin ma, muidugi mõista, õnnelik. Tahtsin nagu salaja õppida, et nii isa üllatada. See oli väntorel. Pidin üles ronima, et vänta alla tõmmata. Hakkasin siis neid viise otsima, mis olid meelde jäänud. Kui isa mängis, siis kuulasin tähelepanelikult. See nii haaras. Isa peaasjalikult improviseeris. Ema õpetas mind vahepeal, umbes viie aastaselt, lugema. Nüüd tahtsin nooti õppida. Toru-Jaagupil oli Erlemanni muusikaõpetus. Lugesin seda sada korda algusest lõpuni läbi. Õppisin noodimärgid kõik ära viiuli- ja ka bassivõtmes. Kui mõned märgid ei olnud selged pöördusin isa poole
gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks
(Ärritatult.) Ära võrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled! TIINA (haavunult). Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis olen? MARI. Või küsib veel! Oi, kui süütu! Salalik ja kaval, seda sa oskad! Seda sa oskasid esimesest päevast peale, kui majasse said. Kõige otsas, mis minu oma, olid sa kähe käega kinni. Igal pool olid sa jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma; (kibedusega) isegi oma särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult.) Isa ja ema petsid sa ära, ja nüüd... (purskab nutma). TIINA (kohkunult). Mari! Mis sa ometi!... Kõik see!... MARI. On õige! Kes kõndis isa-ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis juba käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes võrgutas Margust juba maast-madalast peale? Sina!! Kas sa olid nagu teine tüdrukukene ja tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu kõrge ja mõni vesi sügav
Olav Ehala oma lpsepõlvest: ,,Juba päris pisikesena üritasin küünitada üle pea klahvideni ja sealt midagi välja võluda. Kui isa mu hüvi märkas kutsus ta mulle koduõpetaja klaverit õpetama. Muusikakooli läksin mu üsna hilja, alles neljanda klassi poisina, kuid seal õnnestus teha 2 aastat korraga. Vahest oli päris raske vaadata aknast välja ja näha teisi poisse palli mängimas samas kui ise pidin klaverit hajutama ja siis veel sõitma Nõmme lastemuusikakooli, kust tagasi tulles oli juba pime ja teised olid oma pallimängu juba lõpetamas. Pillimängu mulle peale ei sunnitud, aga kuna ma sain kiirelt otsapeale, siis hakkasin juba 1415 aastaselt bändis mängima ja raha teenima. Muusikakooli ajal hakkasid ka lindistused Eesti Televisioonis ja see kõik oli jube põnev. Lindistused toimusid öösiti, sest telesaated olid otseülekannetega ja päeval stuudiot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
