Tolereerimise kodutööd (0)

INSENERI   EETIKA   KOODEKS  
1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale 
ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. 
2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos 
töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. 
3. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest . 
Isiklik eetika 
1. Insener hoiab oma erialased  oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel 
tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi. 
2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu  suhtumise tööalastesse analüüsidesse, 
hinnangutesse ja otsustustesse. 
3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, mil ega ta on vabatahtlikult nõustunud. 
4. Ta peab olema pühendunud inseneritööle ja võtma osa oma erialale  vastavatest EIL liikmesorganisatsioonide ja 
teiste inseneriühingute tööst, eriti  nendest üritustest, mis propageerivad inseneri elukutset ja aitavad kaasa jätkuvale 
kutsealasele täiendõppele. 
5. Ta kasutab ainult tiitleid ja nimetusi, mil edele tal on õigus. 
Tööalane eetika 
1. Insener võib tööülesandeid vastu võtta ainult oma  kompetentsi ulatuses. Kui tööülesanne nõuabtema 
kompetentsist välja jäävaid oskusi ja teadmisi, peab ta kasutama vastava ala  eksperdi abi. 
2. Ta on kohustatud tagama endale võetud tööülesannete täitmise. 
3. Ta peab välja selgitama temalt oodatavate teenuste ja tööde täpse kirjelduse. 
4. Ta peab tegema kõik inimlikult võimaliku tööülesannete täitmist segavate tegurite kõrvaldamiseks, kindlustades 
samal ajal tööga seotud isikute, vara ja keskkonna ohutuse. 
5. Ta peab võtma töö eest tasu ranges vastavuses tema poolt osutatud teenuste hulgale ja kvaliteedile ning  teenustega  
seotud vastutusele. Ta ei võta vastu mingeid ebaseaduslikke makse. 
6. Ta peab ka oma  kolleegide  ja abiliste  töötasu hoidma vastavuses nende poolt osutatud teenustele ja neile langenud 
vastutusele. 
7. Ta püüab kasutada kaasaegset töömetoodikat ja töövahendeid, soodustades sel teel heatasemelist tööd ning 
tagades kolleegidele ja alluvatele meeldiva töökeskkonna. 
Inseneri ühiskondlik vastutus 
1. Insener austab oma kaastöötajaid, nende isiklikke õigusi ning  arvestab  oma töös nende nõudmisi japüüdlusi 
tingimusel, et need on kooskõlas seaduse ja tööeetikaga. 
2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda 
säästva arengu nimel. 
3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist infornatsiooni, mis 
võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale. 
4.Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse. 
 
 
 
Karl Sepp  
Kodune töö Nr.1 
 
Õppeaines:  Tolereerimine  ja  mõõtetehnika  
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja : K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri :………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
 
SISUKORD 
Sisukord ................................................................................................................................................ 2 
01. 
Andmete leidmine ..................................................................................................................... 3 
01.1 Telje diameetri d saamine ......................................................................................................... 3 
01.02 Telje pikkuse I leidmine ......................................................................................................... 3 
02. Dra Saamine ................................................................................................................................... 3 
03. Ira leidmine .................................................................................................................................... 3 
04. Referentsi tabel ............................................................................................................................... 4 
05. Dra  tolerantsid  ................................................................................................................................ 4 
06. Mõisted ........................................................................................................................................... 5 
07. Eskiis võllist: .................................................................................................................................. 5 
08. Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 5 
09. Järeldus ........................................................................................................................................... 5 
010. Kasutatud kirjandus: ..................................................................................................................... 6 
 
2 
 
 
 
01.  ANDMETE LEIDMINE 
Koduse töö teostamiseks pidin kasutama oma sünnikuupäeva. Minu sünnikuupäev on 14.10.1992 
01.1 Telje diameetri d saamine  
Sünni kuu (MM) ja päeva (DD) kokku liitmisel leian telje diameetri d 
 
d = MM + DD; [mm] 
d=10+14=24mm 
01.02 Telje pikkuse I leidmine 
Sünniaasta, kuu ja päeva kokkuliitmisel saadud arv on telje pikkuseks  I 
I = YYYY + MM + DD; [mm] 
I=1992+14+10=2016mm 
 
02. DRA SAAMINE 
Eelisarvude  reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt dRa [01.1] 
d = 24  
dRa=25; Ra5 rea põhjal 
03. IRA LEIDMINE  
Eelisarvude reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt iRa 
I =  2016  
lRa=2000; Ra10 rea põhjal 
3 
 
 
 
04. REFERENTSI TABEL 
  
Sele 1.0 
Tolerantside tabel µm-tes mõõtmetele kuni 500mm [01.5] 
 
05. DRA TOLERANTSID 
Rz ISO võtsin soovituslikust reast. 
Tolerantsid võetud ISO 286:1988 standardi alusel [01.2] 
Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01.3] 
 
d (mm) 
dRa (mm) 
IT6 (μm) 
IT7 (μm) 
IT8 (μm) 
 
24 
25 
13 
21 
33 
  
Ra (μm): 
0,8 
1,6 
3,2 
 
  
Rz DIN (μm): 
12,5 
20 
31,5 
Sele 1. 1 
Pinnakareduse parameetrite tabel [01.4] 
4 
 
 
 
06. MÕISTED 
Ra – Keskjoonest võetud keskmine kõrgus Ra, on profiili defektide kõrguste ja keskjoone kauguse 
aritmeetiline keskmine 
Rz DIN - viie järjestikuse  üksiku korrapäratu proovi pikkuse aritmeetiline keskmine 
 
07. ESKIIS VÕLLIST: 
 
 
Sele 1. 2 Võlli eskiis 
 
08. KOKKUVÕTE 
Oma  sünnikuupäeva  abil  suutsin  arvutada  võllile  diameetri  ja  pikkuse,  ning  vastavalt  etteantud 
täpsusklassidele  leidsin  tolerantsid.  Tolerantside  tabeli  leidsin  raamatust  ”Tolerantsid  ja   istud ” 
Kirjutautd M. Purde  poolt. Eskiis võllist sai teostatud autocad õpilaste versiooni abil. 
09. JÄRELDUS 
Antud  meetodiga  tulemuse  leidmine  on  üpriski  täpne  ja   effektiivne ,  kuid  minu  seisukohalt  võiks 
reeglid ja abimaterjalid olla märksa täpsemalt ja lihtsamalt paika pandud.  
5 
 
 
 
010. KASUTATUD KIRJANDUS: 
[01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool . 
[01.2]  EVS-EN  ISO  286-1:2010  Toote   geomeetrilised   spetsifikatsioonid  (GPS).  Joonmõõtmete 
tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud 
[01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values  
[01.4] (2006) Maryland Metrics Technical Data  Chart . Maryland. Maryland Metrics. Kättesaadav : 
http://sixmm.com/tech/DIN1302supplement.pdf , 11.09.2014 
[01.5]   http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/images/sele-13.jpg 
 
 
6 
 
 
 
 
Karl Sepp 
Kodune töö Nr.0.2 
 
Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika 
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja: K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri:………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
 
01.  ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 
0
 ,015

Variant nr 8: Ø90 0,045  
0,022
 
02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK 
TD =0,0300 
Td = 0,0220 
Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 
03. ISTU  TOLERANTS  
Smax =  Dmax  – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 
 
Nmax  = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 
TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 
TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052      [01.2], [01.3] 
2 
 
 
 
04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE 
Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub  
vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 
05. KOKKUVÕTE 
Vastavalt  tabelitele  sai  leitud  ava  ja  võlli  tolerantsid  ,  mille  abil  sai  teha  joonise  ja  määrata  istu 
võllisüsteemi kuuluvust. 
09. JÄRELDUS 
Antud meetodiga tulemuse leidmine on üpriski täpne ja effektiivne.  
010. KASUTATUD KIRJANDUS: 
[01.1]  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2567 
[01.2]  EVS-EN  ISO  286-1:2010  Toote  geomeetrilised  spetsifikatsioonid  (GPS).  Joonmõõtmete 
tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud 
[01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values 
[01.4] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. 
 
 
3 
 
 
 
 
Karl Sepp 
Kodune töö Nr.0.5 
 
Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika 
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja: K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri:………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
 
01.  VEERELAAGRI  TINGLIK   TÄHISTUS  
   4 – veerelaagri täpsusklass 
 
25 – sisevõru läbimõõt 
h5 – võlli tolerantsitsoon   
47 – välisvõru läbimõõt 
K5 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres  
02. LAAGRIVÕRUDE JA NENDEGA LIIDETAVATE DETAILIDE PIIRHÄLBED 
      Sisevõrule Ø25L5 :             
Võllile  Ø25h5:                
       ES = 0                                       es = 0                
       EI = -0,006                              
ei = -0,009                 
 
      Välisvõrule Ø47l2                     Korpuse avale  Ø47K6 
       es = 0         
 
            ES = +0,003 
       ei = -0,004                             
EI  =  -0,013 
[01.1] [01.4] [01.5] [01.6] 
03. SKEMAATILISELT MÕÕTKAVAS LAAGRI SISE- JA VÄLISVÕRU ISTUD  
 
Sele.01 Laager ja tema istud 
2 
 
 
 
04. ISTUDE  ARVUTUSED 
Välisvõrul: 
Smax = Dmax – dmin = 47,003 – 46,996 = 0,007 
           
Smin  = Dmin – dmax = 46,987 – 47,0 = -0,013 
 
Sa = (Smax + Smin) / 2 = -0,003 
Sisevõrul: 
Smax = Dmax – dmin = 20,000 – 19,994 = 0,006 
 
Smin = Dmin – dmax = 19,991 – 20,0 = -0,009 
 
Sa = (Nmax + Nmin) /2 = -0,0015 
[01.2] [01.3] 
 
05.VEERELAAGRI TÖÖTINGIMUSED 
Sisevõru  on  siirdeistuga  ja  pigem   kaldub   lõtku  poole,  välisvõru  on  siirdeistuga  ja  kaldub  pingu 
poole.  Seega  istub  sisevõru  võllil  nii  et  saab  aeg-ajalt   liikuda ,  ning  välisvõru  on  pinguga  ehk 
tugevalt kere/raami küljes kinni. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. 
 
06.KOKKUVÕTE 
Ülesandeks  oli  antud  veerelaagri  andmed  vastavalt  varjandinumbrile.  Selle  alusel  tuli  koostada 
laagri  tinglik  tähisuts  ja  leida  täpsusklassid.  Peale  seda  oli  vajalik  laagri  ja  sellega  liidetavate 
detailide piirhälbed leid, ning tekkivate pingude ja lõtkude  piirväärtused . 
07. JÄRELDUS 
Täpsusklasside kasutamine muudab laagrite tegemise täpsemaks. Aga ka keerukaks inimese jaoks 
kes   asjast   niipalju  aru  ei  saa.  Leian  et  tolerantside  ja  hälvete  leidmine  võiks  teha  tulevikus 
lihtsamaks ja arusaadavamaks. 
010. KASUTATUD KIRJANDUS: 
[01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) 
[01.2]  EVS-EN  ISO  286-1:2010  Toote  geomeetrilised  spetsifikatsioonid  (GPS).  Joonmõõtmete 
tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud 
3 
 
 
 
[01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values 
[01.4] Tabel4 laagrivõrudele  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2681 
[01.5] Tabel3 võllidele  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2680 
[01.6] Tabel2 avadele  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2679  
 
 
 
4 
 
 
 
 
Karl Sepp 
Kodune töö Nr.0.6 
 
Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika 
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja: K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri:………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
Lähteandmed 
 
 0,011 
Ø
H 6
18
 0


   [01.1] 
0,0055 
js6  0,0055 
 
Z = 2   
 
H = 2   
 
 
 
 
Y = 1,5 
 
Z1 = 2,5           
 
H1 = 3 
Y1 = 2 
HP = 1,2 
 
2.0 Tolerantside leidmine 
 
 
                                                      sele 1.0 
Töötlemistolerantsid: 
 
T t 
D  = TD - Z – H = 11 – 2 – 2 = 7     
                                                             
T t
–
d  =  Td  -  Z1   H1 = 11 – 2,5 – 3 = 5,5 
 
Töötlemislõtkud ja –pingud: 
 
H
H
2
3
F
t
1

Cmax  = Smax + 
    +
 = 16,5 + 
= 19 
2
2
2
2
 
FImax = Nmax + Y + Y1 = 5,5 + 1,5 + 2 = 9               [01.4] 
 
03. Pinnamõõtmete leidmine 
 
H
002
0
11
 D
 Z 

000
18
 002
0


003
18
suurim
min
2
2
H
002
0
11
 D
 Z 

000
18
 002
0


001
18
 
vähim
min
2
2
11
 D
 Y 
000
18
 0015
0

9985
17
kulunud
min
H
002
0
12
 D


011
18


012
18
suurim
max
 
2
2
 
H
002
0
12
 D


011
18


010
18
vähim
max
2
2
H
003
0
2
1
 d
 Z 

0055
18
 0025
0


0045
18
suurim
max
1
2
2
H
003
0
2
1
 d
 Z 

0055
18
 0025
0


0015
18
 
vähim
max
1
2
2
2
 d
 Y 
0055
18
 002
0

0075
18
kulunud
max
1
H
003
0
3
1
 d


9945
17


996
17
suurim
min
2
2
            
H
003
0
3
1
 d


9945
17


993
17
 
vähim
min
2
2
H
0012
0
5
 d
 Z  P 
0055
18
 0025
0


0036
18
suurim
max
1
2
2
 
H
0012
0
5
 d
 Z  P 
0055
18
 0025
0


0024
18
vähim
max
1
2
2
 
        
H
0012
0
7
 d
 Y 
P 
0055
18
 002
0


0081
18
suurim
max
1
             
2
2
 
H
0012
0
7
 d
 Y 
P 
0055
18
 002
0


0069
18
vähim
max
1
2
2
H
0012
0
6
 d

P 
9945
17


9951
17
suurim
min
2
2
 
H
0012
0
6
 d

P 
9945
17


9939
17
vähim
min
2
2
[01.5] [01.6] 
04. Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele 
 
 
Korkkaliiber 18H6 – 11 
D = ( 11suurim )-H  = 18,003-0,002 
 
Korkkaliiber 18H6 – 12 
D = ( 12suurim )-H  = 18,012-0,002 
 

Harkkaliiber   18js6 – 2  
D = ( 2
H
vähim )
1  = 18,0015+0,003 
 

Harkkaliiber  18js6 – 3 
D = ( 3
H
vähim )
1  = 17,993+0,003 
 
 
 
 
05. Kokkuvõte 
Antud  variandi  järgi tuli leida  kaliibrite  tolerantsid, mille järgi saab otustada kas antud 
kaliiber kõlbab kasutamiseks või mitte. 
06. Järeldus 
Kui kaliiber on kulumispiirist väljapoole liikunud, tuleks see kindlasti välja vahetada, 
ja kaliibreid tuleks regulaarselt lasta kontrollida et täpsus säilitada 
07. Kasutatud kirjandus: 
[01.1] 
Purde, 
M.(2005) 
Tolerantsid 
ja 
istud. 
Tallinn: 
Tallinna 
Tehnikakõrgkool.(lk111-116) 
 
[01.2]  EVS-EN  ISO  286-1:2010  Toote  geomeetrilised  spetsifikatsioonid  (GPS). 
Joonmõõtmete  tolerantside  ISO  koodsüsteem.  Osa  1:  Tolerantside  põhimõisted, 
hälbed ja istud 
 
[01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values 
 
[01.4]  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2690 
 
[01.5]  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2693 
 
[01.6]  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2694 
 
 
 
 
 
Karl Sepp 
Kodune töö Nr.0.7 
 
Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika 
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja: K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri:………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
 
01.  LÄHTEANDMED 
Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 
 
02. LAHENDUSKÄIK 
M18×1,5−6G/6h,  kus M on meeterkeerme  sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm 
ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- 
keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1).  
H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili  töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] 
Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] 
P 
1,5 
H 
H= 0,866*P=1,299 
H/4 
H/4=0,325 
H/8 
H/8=0,162 
h 
h=0,541*P=0,812 
d 
d=18 
d2 
d2=D2=d-1+0,026=18-1+0,026=17,026 
d3 
d3 = d - 2 + 0,160 = 18 - 2 + 0,160 = 16,160  
d3min 
d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 
D 
D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162 
D1 
D1 = d – 2 + 0,376 = 18 – 2 + 0,376 = 16,376 
D2 
D2 = d2 = d – 1 + 0,026 = 18 – 1 + 0,026 = 17,026 
T (½ T
d 
d) 
0,236  (0,118) 
T (½ T
d2
d2) 
0,132 (0,132) 
T (½ T
D1
D1) 
0,300 (0,150) 
T (½ T
D2
D2) 
0,190  (0,095) 
esd 
esd=  esd2 = +0,032 
 
Tabel 1.2 Tolerantside leidmine [01.4] [01.6] [01.7] 
 
 
Sisekeere M18x1,5-6G 
Väliskeere M18x1,5-6h 
Välisläbimõõt  Dmax = - 
dmax = d - eud = 17,968 
Dmin= D = d + H/8 = 18,162 
Dmin=d-Td=17,764 
Keskläbimõõt  D2max = D2min+TD2 = 17,216 
d2max = d2 - eud2= 16,994 
D2min = D2 = 17,026 
d2min = d2-Td2= 16,836 
2 
 
 
 
Siseläbmõõt 
D1max = D1+TD1 =16,676 
d3max = d3 = 16,160 
D1min = D1 = 16,376 
d3min = 15,86 
 
 
Sele.01 
 
3 
 
 
 
06.KOKKUVÕTE 
Ülesandeks oli leida tolerantsid sise ja väliskeermel ning välja arvutada kõik puuduolevad mõõtmed 
vastaalt  varjandinumbrile.  Selle  alusel  tuli  koostada  sele  millel  ära  näidata  leitud  mõõtude 
paiknemine . 
07. JÄRELDUS 
Keermete  tolerantsid  on  väga  täpselt  3  eri  mõõduga  paika  pandud,  ehk  kui  valmistamistehika  on 
korras ja mõõdud õiged, on väga raske  praak toodet saada. 
010. KASUTATUD KIRJANDUS: 
[01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) 
[01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Joonmõõtmete 
tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud 
 [01.3] ISO 286-2:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO  code  system for 
tolerances on linear sizes — Part 2: Tables of standard tolerance  grades and limit deviations for 
holes and shafts. 
[01.4] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/43715/mod_resource/content/0/LOENGU_KOKKUVOTT
ED/11_TI_TM_KEERMESLIITED_2012-04-23_SHORT.pdf 
[01.5]   ekool . tktk .ee/mod/ resource /view.php?id=2674 
[01.6]  ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2687 
[01.7]  ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2688 
 
 
 
4 
 
 
 
 
Karl Sepp 
Kodune töö Nr.0.8 
 
Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika 
 
Transporditeaduskond 
Õpperühm: AT 31b 
Juhendaja: K. Raba 
 
Esitamiskuupäev:……………. 
Allkiri:………………………. 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
 
01.  ISTUDE PIIRHÄLBED 
 0,002 
Ø28 K 6  0,011 

  
0,000 
5
h  0,009 
[01.1]  
02. LIITSU ANDMED 
Liist  b×h = 5 × 7 
s = 0,30     s1 = 0,20 
l = 79  
t1 = 4,0     t2 = 3,3 
03. NORMAALNE LIIDE  
 
Normaalse liite korral: 
liistusoone laius rummus  5JS9  0
 ,015

 
0,015 
liistu laius    5h9 
 
0,030 
liistusoone laius võllis   5N9 
 
0,030 
liistu pikkus   79h14 
 
0,740 
liistusoone pikkus  79H15  ,1
 200  
liistusoone sügavus võllis  d – t1 = 28 – 4 = 24   
0, 2
liistusoone sügavus rummus d + t
0
 ,
2 = 28 + 3,3 = 31,3
2  
Liistu kõrgus  7h11 
 
0,09 
[01.2] [01.3] [01.4] 
2 
 
 
 
03. LIISTLIIDE 
 
                                                Sele 0.1
3 
 
 
 
05. KOKKUVÕTE 
Kuna tegemist oli normaalse liitega, siis valisin liistu mõõtmeteks max ja min vahelised mõõtmed. 
Liist  sai  JS  tolerantsi  pandud  mis  kehtib  siirdeistu  puhul.  Liistu  pikkus  tuli  valida  suvvaliselt 
normide piires. 
09. JÄRELDUS 
Antud  meetoi  järgi   liistude   kujutamine  on  suhteliselt  täpne.  Puudu  võib  jääda  natukene  liistu 
lõplikust sobivusest antud rummu sisse. ( lõtk  võib jääda liiga suur ja hakkab materjali ära sööma. 
Peaks olema täpsem minu arvates 
010. KASUTATUD KIRJANDUS: 
[01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) 
[01.2]  EVS-EN  ISO  286-1:2010  Toote  geomeetrilised  spetsifikatsioonid  (GPS).  Joonmõõtmete 
tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud 
[01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values 
[01.4]  http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2690 
 
 
4